Suurem eurotoetus ei tähenda veel võrdsust

Suurem eurotoetus ei tähenda veel võrdsust

Euroopa Liidu ülemkogu kiitis 8. veebruaril heaks eelarve, mille järgi saab Eesti aastatel 2014–2020 põllumajandustoetusteks üle 1,73 miljardi euro. Seda on ligi 50 miljonit rohkem kui eelmisel perioodil.

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seederi hinnangul on tulemus väga hea, parim võimalikest.

Eesti Põllumeeste Keskliidu asepresident Jaan Sõrra ütles, et käesoleval eelarveperioodil saadakse otsetoetusteks koos riigi lisamaksetega 730 mln eurot, uuel eelarveperioodil kasvab see 1,07 mld euroni. Samas väheneb mõnevõrra maaelu toetus: praeguselt 723 mln eurolt 721 mln eurole. «Kuid läbirääkimistel oli summa esialgu 50 miljonit eurot väiksem. Tänu meie läbirääkijatele ja teiste ühenduse liikmesriikide sektori solidaarsusele lisandus 50 miljonit,» täpsustas ta.

Sõrra lisas, et toetuste tõusuga uuel eelarveperioodil suured konkurentsierinevused liikmesriikide vahelt siiski ei kao, need vaid tasanduvad.

Kuivõrd rõõmustab teid, et Euroopa Liit suurendas aastateks 2014–2020 Eesti põllumeestele antavat toetust?

Urmas Laks
Jõeääre talu peremees

Kohe ei oska siin midagi rõõmustada, vaid alles siis, kui konkreetselt tulu oma pere talus kartulit kasvatades tundma hakkan.

Senistest toetustest on suurimad ampsud ikka saanud vaid suurettevõtjad. Meie väikesed, mõnekümnel hektaril tootjad, peame niisama elus püsima või ühinemistega end suuremaks tegema. Ega teagi, kas see on vale, kuid eestlastena oleme ju harjunud vaikselt oma talus omi asju ajama ja ise hakkama saama.

Minister Seeder on tubli. Tema võitleb üldise asja eest ja see, et raha jagada on nüüd rohkem, on ju väga hea. Minister ei peagi seda raha jagama. Seda teevad teised ja ma pole siiani väga täpselt aru saanud, mis põhimõtete alusel.

Leonid Linkov
Aravete Agro OÜ juht

Ikka rõõmustan ja tunnustan poliitikuid ning põllumajanduse katusorganisatsioone, kes koostöös Läti ja Leeduga saavutasid meile hea tulemuse.

Eesti põllumeeste olukord, võib nüüd arvata, on aastatel 2014–2020 parem, kui oleks olnud esialgse pakkumise pealt.

Arvata seetõttu, et meil on nüüd raha, mida jagada, kui palju, kellele ja milliste reeglite täitmise alusel, seda hakatakse alles ju otsustama. Samuti ei saa rääkida veel ju võrdsusest nii-öelda vanade euroliidu riikide põllumeestega.

Möönan, et oleme konkurentsivõimelisemad, kuid investeerida tuleb meil veel palju ja kas selleks jagub praegu saadavast toetusest, see selgub rahajagajate oskusest.

Reet Länkur
Türi Talunike Liidu esimees

Suurepärane, lausa uskumatu hea lobitöö tulemus Brüsselis! Enam ei tasu arvata, et keegi meid ei kuula, tuleb vaid osata rääkida. Teinekord on vaja selleks ka õigel ajal aktsioone korralda ja neis osaleda. Tagasihoidlikkus on küll voorus, kuid samamoodi on oskus teinekord iseenda eest seista, veel parem Baltikum koos.

Loodame, et raha jaguneb suur- ja väiketootjate vahel toetusmäärades õiglaselt, siis on usku, et väiketootja ka kindlamalt tulevikku vaatab. Kütuse, seemnete, väetiste ja muudki hinnad on kõigile tõusnud. Kas toetusest ka investeerida jagub, seda ei tea, kuid kindlamaks muutub põllumehe elu ikka. Praegu on väiketaludes pessimismi palju.

Silvi Lukjanov, Järva Teataja (14.02.2013)

 

2013-02-14T10:00:00+00:00 Neljapäev, 14. veebruar, 2013|Uudised|