Statistikaameti esialgsetel andmetel moodustas põllukultuuride kasvupind 2013. aastal 597 300 ha, mis on 28 500 ha ehk 5% võrra suurem kui 2012. aastal.
Teravilja kasvatati 52%, söödakultuure 29%, tehnilisi kultuure 15% ja kartulit, köögi- ning kaunvilju kokku 4% põllukultuuride kasvupinnast.
2013. aasta sügisel külvati 2014. aasta saagiks 67 100 ha talinisu (eelmise sügiskülviga võrreldes 49% rohkem), 8900 ha rukist (+32%) ning 4900 ha tritikut (+6%). Talirapsi külvipind suurenes kõige enam – 27 800 hektarit ehk 54%.
Kuiv sügis raskendas maaharimist
Põllumajandusministeeriumi põllumajandusturu korraldamise osakonna põllumajandussektori 2014. aasta I kvartali ülevaate materjalidest selgub, et eelmise aasta septembri esimene pool oli väga kuiv ning see soodustas teraviljasaagi koristamist. Samas raskendas kuiv ja kõva muld taliteraviljade külviks vajalikku maaharimist.
Septembri alguses külvatud taliteraviljad tärkasid kuu keskpaiku, kuid vaatamata kuivale mullale oli oraste esialgne areng keskmisele lähedane – septembri lõpuks hakkas talirukis võrsuma ning talinisu oli jõudnud areneda kaks-kolm lehte. Talirüps, mida saadi sadude tõttu külvata valdavalt augusti viimasel dekaadil, oh jõudnud septembri lõpuks kasvatada 46 pärislehte. Varasema külvidega põldudel oli pärislehti taimedel rohkem.
Oktoober kujunes keskmisest soojemaks ning taliteraviljaoraste kasv jätkus kuu lõpuni. Kuigi soojust oh rohkesti, ei kasvanud taliviljaorased üle, kuna niiskust oli nii septembris kui ka oktoobris mullas vähe.
2013/2014. aasta talv oli lumevaene ja soe. Aprilli seisuga võis taliviljade olukorda Eestis pidada heaks ning enamikel põldudel talvitusid taliviljad väga hästi. Üksikutel põldudel, vaid külmaõrnade sortide puhul esines tugevat kahjustust ja need põllud vajasid ümberkülvamist.
Maailmaturu hinnad on tõusutrendis
Kui teravilja hinnad olid 2013. aastal suurema osa aastast languses, siis 2014. aasta I kvartali lõpus alguse saanud teravilja hindade tõus maailmaturul jätkub ilmselt ka II kvartalis. Peamised hindu mõjutavad tegurid on endiselt ilmastikuprobleemid Põhja-Ameerikas ja poliitilised pinged Musta mere piirkonnas.
Põllumajandussektori 2014. aasta I kvartali ülevaates on kirjutatud, et märtsis oli Prantsusmaal nisu hind 216 eurot tonn (€/t). Aasta varem samal ajal oli hind 238 €/t. Söödanisu Ühendkuningriigis oh 213 €/t (aasta varem 237 €/t). Odra hind oli kvartali jooksul suhteliselt stabiilne, märtsi lõpus oli söödaodra hind Prantsusmaal 180 €/t (231 €/t), Soomes 143 €/t (191 €/t). Prantsusmaa kõrgekvaliteedilise õlleodra hind oli märtsi keskel 201 €/t (230 €/t).
Eelmisel aastal üle maailma koristatud rekordilise nisusaagi osas prognoositakse 2014. aastaks kuni 2% väiksemat saaki. Samas on maailmakaubandus olnud üsna aktiivne, mida on toetanud asjaolu, et eelmise aasta sama ajaga võrreldes on püsinud hinnad siiski oluliselt madalamal tasemel.
Põllumajandusettevõtted teenisid 2013. aastal Statistikaameti lühiajastatistika andmetel müügitulu 675 miljonit eurot (13% enam kui 2012. aastal) ja ettevõtete tehtud kogukulud olid 723 miljonit eurot (sh tööjõukulud 114,5 miljonit eurot) ehk 15% enam kui eelnenud aastal. Puhast lisandväärtust toodeti aastaga 66 miljonit eurot ehk 4% vähem kui 2012. aastal.
Tulu teenimiseks peaks ettevõtte kogutootlikkus, mis väljendab müügitulu ja kogukulude suhet, olema suurem kui üks ühik.
Paraku jääb põllumajandusettevõtete kogutootlikkus I poolaastal alla ühe ühiku, sest toodangu peamine realiseerimine toimub uue saagiaasta alguses, s.o II poolaastal.
Kogutootlikkus on paranenud
Viimase viie aasta kogutootlikkuse trend on olnud tõusev ja aastate kokkuvõttes paranenud, kuid siiski ei kata müügitulu toetusteta kogukulusid.
Üle-eelmise aasta sama perioodiga võrreldes oli 2013. aasta IV kvartalis peamiste põllumajandustoodete (piim, veiseliha, sealiha) kokkuostetav kogus suurem ning piima kokkuostuhind kõrgem. Samas kokkuostetud teravilja kogus II poolaasta võrdluses vähenes ning ka kokkuostuhind oli ligi viiendiku võrra madalam. Põllumajandusettevõtete 2013. aasta IV kvartali müügitulu 16%-line suurenemine toimus nii hinnatõusu kui ka müüdud koguste suurenemise arvelt. Põllumajandusettevõtete majandustegevus on lühiajastatistika kohaselt viimase viie aasta IV kvartalis andnud positiivse tulemuse. Kuigi tootjahinnad on langenud 12% alla 2012. aasta IV kvartali taseme, kattis toodetud puhas lisandväärtus tööjõukulud ning ettevõtete kogutootlikkus on kvartalite lõikes suurenenud. Tööviljakus hõivatu kohta puhta lisandväärtuse alusel saavutas vaadeldud perioodi kõrgeima taseme, jäädes vaid 10% madalamaks kui toiduainete tootmise ettevõtetes.
78,8 kg köögivilju inimese kohta
2013. aasta avamaaköögiviljade kasvupind oh Statistikaameti andmetel 2800 ha, mida on 100 ha vähem kui 2012. aastal. Suurima kasvupinnaga kultuurid olid kapsas (700 ha), porgand (500 ha) ja söögipeet (300 ha). Köögiviljade kogusaak oli 2013. aastal 77 600 tonni, millest 84,3% moodustas avamaaköögiviljade saak.
Köögiviljade kogutarbimisest moodustas 92% tarbimine söögiks ning inimese kohta tarbiti köögiviljasid möödunud saagiaastal 78,8 kg, mis on 13,6 kg vähem kui 2011/2012. saagiaastal ja 5,6 kg vähem kui viimasel viiel aastal keskmiselt (84,4 kg). Köögivilju imporditi 4,3% vähem (49 206 tonni) kui eelnenud aastal, samas kasvas aga eksport 14,5% (2364 tonni).
Puuvilja- ja marjaaedade kogupind oli 2013. aastal Statistikaameti andmetel 6700 ha, mida on 100 ha vähem kui 2012. aastal. Aedade kogupinnast moodustasid kandeealised õuna- ja pirniaiad 45%, marjaaiad 46% ning kirsi- ja ploomiaiad 9%. Puuviljade ja marjade saak oli 2013. aastal 7700 tonni, mida on tänu heale õunasaagile 48% rohkem kui 2012. aastal.
Raivo Sihver
(Kasutatud põllumajandusministeeriumi põllumajandusturu korraldamise osakonna põllumajandussektori 2014. aasta I kvartali ülevaate materjale.)
Raivo Sihver, Koit, 05.06.2014
