Suurenenud on põllukultuuride kasvupind

Suurenenud on põllukultuuride kasvupind

Statistikaameti esialgsetel andmetel moodustas põllu­kultuuride kasvupind 2013. aastal 597 300 ha, mis on 28 500 ha ehk 5% võrra suurem kui 2012. aastal.

Teravilja kasvatati 52%, söödakultuure 29%, tehni­lisi kultuure 15% ja kartu­lit, köögi- ning kaunvilju kokku 4% põllukultuuride kasvupinnast.

2013. aasta sügisel kül­vati 2014. aasta saagiks 67 100 ha talinisu (eelmise sügiskülviga võrreldes 49% rohkem), 8900 ha rukist (+32%) ning 4900 ha tritikut (+6%). Talirapsi külvipind suurenes kõige enam – 27 800 hektarit ehk 54%.

Kuiv sügis raskendas maaharimist

Põllumajandusministeeriu­mi põllumajandusturu kor­raldamise osakonna põllumajandussektori 2014. aas­ta I kvartali ülevaate ma­terjalidest selgub, et eelmi­se aasta septembri esimene pool oli väga kuiv ning see soodustas teraviljasaagi koristamist. Samas ras­kendas kuiv ja kõva muld taliteraviljade külviks va­jalikku maaharimist.

Septembri alguses külva­tud taliteraviljad tärkasid kuu keskpaiku, kuid vaa­tamata kuivale mullale oli oraste esialgne areng keskmisele lähedane – septembri lõpuks hakkas talirukis võrsuma ning talinisu oli jõudnud areneda kaks-kolm lehte. Talirüps, mida saadi sadude tõttu külvata valdavalt augusti viimasel dekaadil, oh jõudnud sep­tembri lõpuks kasvatada 4­6 pärislehte. Varasema külvidega põldudel oli pärislehti taimedel rohkem.

Oktoober kujunes kesk­misest soojemaks ning taliteraviljaoraste kasv jät­kus kuu lõpuni. Kuigi soo­just oh rohkesti, ei kasva­nud taliviljaorased üle, ku­na niiskust oli nii septemb­ris kui ka oktoobris mullas vähe.

2013/2014. aasta talv oli lumevaene ja soe. Aprilli seisuga võis taliviljade olu­korda Eestis pidada heaks ning enamikel põldudel talvitusid taliviljad väga häs­ti. Üksikutel põldudel, vaid külmaõrnade sortide puhul esines tugevat kahjustust ja need põllud vajasid ümberkülvamist.

Maailmaturu hinnad on tõusutrendis

Kui teravilja hinnad olid 2013. aastal suurema osa aastast languses, siis 2014. aasta I kvartali lõpus algu­se saanud teravilja hindade tõus maailmaturul jätkub ilmselt ka II kvartalis. Pea­mised hindu mõjutavad tegurid on endiselt ilmastikuprobleemid Põhja-Ameerikas ja poliitilised pinged Musta mere piir­konnas.

Põllumajandussektori 2014. aasta I kvartali üle­vaates on kirjutatud, et märtsis oli Prantsusmaal nisu hind 216 eurot tonn (€/t). Aasta varem samal ajal oli hind 238 €/t. Söödanisu Ühendkuningriigis oh 213 €/t (aasta varem 237 €/t). Odra hind oli kvartali jooksul suhteliselt stabiil­ne, märtsi lõpus oli söödaodra hind Prantsusmaal 180 €/t (231 €/t), Soomes 143 €/t (191 €/t). Prantsus­maa kõrgekvaliteedilise õlleodra hind oli märtsi keskel 201 €/t (230 €/t).

Eelmisel aastal üle maa­ilma koristatud rekordilise nisusaagi osas prognoo­sitakse 2014. aastaks kuni 2% väiksemat saaki. Sa­mas on maailmakaubandus olnud üsna aktiivne, mida on toetanud asjaolu, et eel­mise aasta sama ajaga võr­reldes on püsinud hinnad siiski oluliselt madalamal tasemel.

Põllumajandusettevõt­ted teenisid 2013. aastal Statistikaameti lühiajastatistika andmetel müügitulu 675 miljonit eurot (13% enam kui 2012. aastal) ja ettevõtete tehtud koguku­lud olid 723 miljonit eurot (sh tööjõukulud 114,5 miljonit eurot) ehk 15% enam kui eelnenud aastal. Puhast lisandväärtust too­deti aastaga 66 miljonit eurot ehk 4% vähem kui 2012. aastal.

Tulu teenimiseks peaks ettevõtte kogutootlikkus, mis väljendab müügitulu ja kogukulude suhet, olema suurem kui üks ühik.

Paraku jääb põllumajan­dusettevõtete kogutootlik­kus I poolaastal alla ühe ühiku, sest toodangu pea­mine realiseerimine toimub uue saagiaasta alguses, s.o II poolaastal.

Kogutootlikkus on paranenud

Viimase viie aasta kogutootlikkuse trend on olnud tõusev ja aastate kokkuvõttes paranenud, kuid siiski ei kata müügitulu toetusteta kogukulusid.

Üle-eelmise aasta sama perioodiga võrreldes oli 2013. aasta IV kvartalis peamiste põllumajandus­toodete (piim, veiseliha, sealiha) kokkuostetav ko­gus suurem ning piima kokkuostuhind kõrgem. Samas kokkuostetud tera­vilja kogus II poolaasta võrdluses vähenes ning ka kokkuostuhind oli ligi viiendiku võrra madalam. Põllumajandusettevõtete 2013. aasta IV kvartali müügitulu 16%-line suure­nemine toimus nii hinna­tõusu kui ka müüdud ko­guste suurenemise arvelt. Põllumajandusettevõtete majandustegevus on lühiajastatistika kohaselt viimase viie aasta IV kvartalis andnud positiivse tulemu­se. Kuigi tootjahinnad on langenud 12% alla 2012. aasta IV kvartali taseme, kattis toodetud puhas lisandväärtus tööjõukulud ning ettevõtete kogutootlikkus on kvartalite lõikes suurenenud. Tööviljakus hõivatu kohta puhta lisandväärtuse alusel saa­vutas vaadeldud perioodi kõrgeima taseme, jäädes vaid 10% madalamaks kui toiduainete tootmise ette­võtetes.

78,8 kg köögivilju inimese kohta

2013. aasta avamaaköögiviljade kasvupind oh Sta­tistikaameti andmetel 2800 ha, mida on 100 ha vähem kui 2012. aastal. Suurima kasvupinnaga kultuurid olid kapsas (700 ha), por­gand (500 ha) ja söögipeet (300 ha). Köögiviljade ko­gusaak oli 2013. aastal 77 600 tonni, millest 84,3% moodustas avamaaköögiviljade saak.

Köögiviljade kogutarbimisest moodustas 92% tarbimine söögiks ning ini­mese kohta tarbiti köögiviljasid möödunud saagi­aastal 78,8 kg, mis on 13,6 kg vähem kui 2011/2012. saagiaastal ja 5,6 kg vähem kui viimasel viiel aastal keskmiselt (84,4 kg). Köö­givilju imporditi 4,3% vä­hem (49 206 tonni) kui eel­nenud aastal, samas kas­vas aga eksport 14,5% (2364 tonni).

Puuvilja- ja marjaaedade kogupind oli 2013. aastal Statistikaameti andmetel 6700 ha, mida on 100 ha vä­hem kui 2012. aastal. Ae­dade kogupinnast moodus­tasid kandeealised õuna- ja pirniaiad 45%, marjaaiad 46% ning kirsi- ja ploomiaiad 9%. Puuviljade ja mar­jade saak oli 2013. aastal 7700 tonni, mida on tänu heale õunasaagile 48% rohkem kui 2012. aastal.

Raivo Sihver

(Kasutatud põllumajandus­ministeeriumi põllumajandusturu korraldamise osa­konna põllumajandussektori 2014. aasta I kvartali ülevaate materjale.) 

Raivo Sihver, Koit, 05.06.2014 

 

2014-06-05T10:00:00+00:00 Neljapäev, 5. juuni, 2014|Uudised|