Suurtootjad ostavad usinalt aina rohkem hinda minevat põllumaad

Suurtootjad ostavad usinalt aina rohkem hinda minevat põllumaad

Kinnisvarafirmad peavad põllumaad heaks investeeringuks. Põllumehed ja tootjad ostavad maad.

Põllumaa hind on 2014. aasta alguses teinud suure hüppe, ka hinnasurve rentijatele on märgatav. Maaomanikud soovivad renti tõsta ja see sunnib seniseid kasutajaid uute ja soodsamate maade poole vaatama. Endised rentijad soovivad nüüd maad endale osta.

„Maa hinnad on tõusnud ja hinnatõus jätkub ka tulevikus. Investeering põllumaasse tasub end ära nii renditulu, lihtsama haldamise kui ka hinnatõusu pärast. Korterite ja äripindade väljaüürimisel oled seotud mitmete erinevate lepingute ja kuludega (nt hooldus, haldus, küte, vesi, elekter jne). Põllumaasse investeerides teed pikemaajalise rendilepingu ühe tootjaga ja muud peavalu pole,” ütles Arco Vara põllu- ja metsamaade maakler Margus Põld. Tema arvates on põllumaasse investeerida mõistlik, sest toiduainete hinnad tõusevad pikemas perspektiivis pöördumatult. „Arvan, et viie aasta jooksul jaotub Eesti põllumaa suuremate tootjate ja investorite vahel, kui mõned erandid välja arvata. Maad ostavad kokku eelkõige suured tegijad. Maa rentijate seas on nii suurtootjaid kui ka kohalikke väiksemaid tootjaid. Hetkel on maaomanike seas veel arvukalt ka vanemaid inimesi või nende pärijaid, kes ise enam põllumajandusega ei tegele ega tea ka võimalusest see välja rentida ning õiglast rendihinda küsida,” ütles Põld. „Kui soovite või vajate raha nüüd ja praegu, on kahtlemata paras aeg maad müüa. Maad saab aga kindlasti hea hinnaga müüa ka edaspidi,” lisas ta.

Uus Maa kinnisvarabüroo Rakvere-Paide osakonna tegevjuht Margus Punane rõhutab, et hindadega ei ole me veel Soomele ja Põhjamaadele järele jõudnud, seega arenguruumi on. „Paar aastat tagasi ei oleks keegi osanud aimata, et alla 3000 euro enam naljalt põllumaa hektari eest maksta ei saagi. Täna see nii on. Olen kuulnud, et põllumaa on läinud ka 4000 euroga hektari eest. Ka rendihinnad on tõusnud. Kui varem sai rentija 60 eurot hektari eest, siis täna saab seesama tegelane 80,” ütles Punane.

Laual on kolm pakkumist

Punase teada tuntakse põllumaa ostmise vastu suurt huvi, huvilisi on isegi väga palju. „Ostjateks on kohalikud tootjad, kes soovivad rentimise asemel osta. Tean näiteks, et praegu on ühel maaomanikul kolme erineva huvilise pakkumised laual. Täna põllumaa müügiga kindlasti probleeme ei ole,” lausus Punane.

Kinnisvaraportaali kv.ee tegevjuhi Tarvo Tesloni sõnul oli maa hind põhjas alates 2010. aasta keskpaigast kuni peaaegu 2013. aasta lõpuni. „Maade müügipakkumiste arv oli rekordkõrgusel kriisi esimestel aastatel ja kukkus siis järsku 2010. aasta alguseks 6000 pakkumise pealt pea 3000 pakkumisele. Viimasel kolmel aastal on pakkumisi olnud stabiilselt 4000–5000 kuulutust,” selgitas Teslon.

Rendikuulutusi on Tesloni sõnul kv.ee portaalis vähe. Stabiilselt on neid seal vaid alla saja.

Aeg, mil põllumaa anti tasuta ära, on lõppenud

Vestman Gruppi kuuluva AS-i Põlluvara juhataja Vello Teori sõnul on kogu grupil välja renditud umbes 15 000 hektarit põllumaad. Tegemist on Eesti suurima põllumaaportfelliga ettevõttega. Ent Vestman ei suuda enam maad juurde osta.

„Soovime osta küll, aga meie hind ei jõua teistele pakkujatele ligilähedalegi. Nädal tagasi osalesime maa-ameti korraldataval enampakkumisel ja ei saanud sealt midagi. Põllumehed ise ostavad sealt maad kokku,” ütles Vello Teor. Ta meenutas 2000. aastate algust, kui põllumaa ei maksnud midagi ja inimesed andsid selle lihtsalt käest, et keegi maaga midagi ette võtaks. „Neid aegu ei ole enam ammu. Ei ole näha, et hinnatõus peatuks. Hinnad lähevad ikka üles.”

Renditud maast tuleb juba loobuda

Lääne-Virumaal asuv JK Otsa Talu OÜ harib põldu kokku 2000 hektaril, millest 60% on renditud.

Sellest omakorda suur osa on üürile võetud naabruses asuvalt seakasvanduselt, kellega tehakse mitmekülgset koostööd. 100 hektarit renditakse ka Vestman Grupilt.

„Meie põllumaade maht on olnud viimastel aastatel stabiilne. Hinnasurve on siiski selline, et aeg-ajalt peame rendipindadest loobuma. Uued tulijad ostavad maa kokku ja soovivad ka lepingud üle vaadata. Kui me tunneme, et meie jaoks ei ole mõtet konkreetset pinda uue hinnaga rentida, siis vahetame selle välja,” ütles Otsa talu juhataja Jaan Kiisk.

Ta lisas, et Lääne-Virumaal Tamsalu kandis on põllumaade jaotus juba aastaid paigas ja sellepärast ei ole ka neid, kes tuleksid ise uusi põllumaid müügiks või rendiks pakkuma.

Suure osa lepinguid on Otsa talu teinud viieks aastaks. „Kui aga turul on olulised muutused, siis arutame tingimused ka vahepeal üle,” selgitas Kiisk.

Eesti põllumeeste keskliidu president Juhan Särgava ütles novembris Maalehele, et põllumehed on ka ise kõrgetes hindades süüdi. „Oksjonivõidu nimel rendivad põllumehed maad kõrge hinnaga ja pärast karjuvad appi, et maaomanik on pätt!” ütles Särgava. 

Tanel Saarmann,
Eesti Päevaleht, 21.04.2014 

 

2014-04-22T10:00:00+00:00Teisipäev, 22. aprill, 2014|Uudised|