Eesti põllumajandus-kaubanduskoda ja Eesti põllumeeste keskliit tahavad vähenda toetusraha traktorite ja kombainide ostuks, kärpida Leaderi meetme osakaalu ning maksta maaelu mitmekesistamise toetust edaspidi ainult põllumeestele.
Eesti põllumajandus-kaubanduskoda ja Eesti põllumeeste keskliit viitavad põllumajandusministeeriumile saadetud kirjas, et ligi pool lüpsilehmadest ja 90% noorveistest on praegu vanades lautades, mistõttu Eesti põllumajanduse võtmeküsimus uuel eelarveperioodil on farmihoonete kaasajastamine.
Et tagada kõigile tootjaile lautade, sõnnikuhoidlate ja kuivatite ehitamiseks vajalik 45protsendine toetusmäär, teevad põllumajandus-kaubanduskoda ja põllumeeste keskliit ettepaneku tõsta toetuse maksimaalset toetusmäära 500 000 eurolt 1 miljonile eurole. Seni välja pakutud maksimaalne toetusmäär 500 000 eurot ei ole piisav, sest see kataks näiteks 500pealise lüpsikarjaga tootja puhul vaid 20% investeeringu maksumusest, märgivad ettepanekutele alla kirjutanud Eesti põllumajandus-kaubanduskoja juhataja Roomet Sõrmus ja Eesti põllumeeste keskliidu juhatuse esimees Üllas Hunt. Nende hinnangul ei ole paljudel tootjatel praegu välja pakutud toetustaseme juures vajalikku omaosalust, mistõttu tuleks tootjatel taluda ränka 15 aasta pikkust laenukoormust
Ühtlasi teevad Sõrmus ja Hunt ettepaneku tõsta toetuse saamist piirava müügitulu ülemmäära praegu välja pakutud 2,3 miljonilt eurolt 10 miljonile, sest vastasel juhul jääb investeeringutoetuse õigusest ilma arvestatav hulk suurtootjaid.
Kirja autorid tuletasid meelde, et seni ei saanud suuremad tootjad investeeringutoetust tehnika soetamiseks ja laudaehitusel pidid nad leppima vaid toetusega, mis kattis ca 20% investeeringu kogumaksumusest. “See on tekitanud olukorra, kus Eesti põllumeeste laenukoormus on üks kõrgemaid ELis ja tootjad peavad järgmised paarkümmend aastat pankade ees oma suuri kohustusi täitma,” märkisid Sõrmus ja Hunt.
Kui praegu saab põllumees ebasoodsas piirkonnas traktori ostmiseks investeeringutoetust 45–55%, siis Sõrmus ja Hunt pakuvad välja, et tehnikasse investeerimisel tuleks piirduda 25protsendise toetusega. “Liikuva tehnikaga on meie põllumehed tänu EL toetustele juba rahuldavalt varustatud,” põhjendatakse ministeeriumile saadetud kirjas.
Kuna otsetoetused ei jõua uuel eelarveperioodil EL keskmisele tasemele, siis peavad põllumajandustootjad Sõrmuse ja Hundi sõnul konkurentsierinevuste maandamiseks järjest rohkem mitmekesistama oma tootmisvaldkondi. “Seoses sellega teeme ettepaneku avada mitmekesistamise meede ainult põllumajandustootjatele. Teistel maaettevõtjatel on võimalik raha taotleda mitmetest EASi programmidest, põllumajandustootjatele ükski neist aga ei laiene,” märgivad nad.
Rääkides Leaderi meetmest, osutavad Sõrmus ja Hunt, et ainsana Eestis on Leaderi meede olnud maaelu arengukava kogumahust 10 protsenti. “Kuna riigi prioriteediks on siiski toidutootmine, siis teeme ettepaneku sellel eelarveperioodil piirduda Leader-meetmele 5% MAKi kogumahust,” pakuvad kirja autorid, kelle väitel rakendatakse ka mitmetes teistes liikmesriikides 5% määra.
Põllumeeste katusorganisatsioonide juhid leiavad, et käesoleval eelarveperioodil on maapiirkondadesse Leader-meetmest väga palju panustatud. “Võime tuua näiteid, kus paarikümne elanikuga küladesse on ehitatud külamaja, mõnedesse ka mitu ja juba praegu on oht, et neid ei jõuta majandada,” viitavad Sõrmus ja Hunt, kes ei pea õigeks, et külamaja peab sihipäraselt kasutama vaid viis aastat ja pärast seda võib see minna eraomandisse.
Lõpetuseks annavad Sõrmus ja Hunt põllumajandusministrile teada, et nende andmetel on EL andnud liikmesriikidele teatud vabadused põllumajandustootja määratlemisel. “Teeme ettepaneku seda maksimaalselt kasutada, et vähendada nn euroheina tegijate toetuste ühikumäärasid,” märgivad nad.
KOMMENTAAR
Põllumajandusministeeriumi maaelu arengu osakonna juhataja Marko Gorban:
Kas Leader-meetme vahendite vähendamine on mõeldav ja kui palju?
Euroopa Liidu uue programmiperioodi õigusaktid näevad ette, et liikmesriigid peavad oma maaelu arengukavade mahust vähemalt 5% kasutama Leader-lähenemiseks.
Maaelu arengukava 2014–2020 koostamisel oleme hetkel meetmete väljatöötamise etapis. Meetmetevaheline rahajaotus tehakse pärast seda, kui on kokku lepitud Euroopa Liidu eelarves perioodiks 2014–2020 ja selgunud maaelu arengukava täpne rahastamise maht. Senised arengud EL eelarve osas näitavad, et suure tõenäosusega maaelu arengu poliitika eelarve uueks perioodiks väheneb, mis omakorda tähendab ka maaelu arengukava rahastamise mahu vähenemist.
Piiratud ressurss tähendab valikute tegemist ja tegevuste prioritiseerimist. Uues maaelu arengukavas on põllumajandus ja toidutootmine kahtlemata olulisel kohal. Leaderi puhul tuleks aga mõista, et tegemist on otsustusprotsessiga, kus kohalikul tasandil inimesed otsustavad, millised tegevused on nende piirkonna arendamiseks vajalikud.
Mitmedki Leader-grupid on toetanud erinevaid lühikese tarneahela ja otseturustusega seotud projekte – seega võiks põllumajandustootjad vaadata Leaderit rohkem kui võimalust, mitte kui konkurenti.
Seega ei saa hetkel veel öelda, milline saab olema erinevate meetmete rahastamise osatähtsus uues maaelu arengukavas, küll aga saab kinnitada, et vastavate otsuste tegemiseks konsulteeritakse kõigi olulisemate valdkonna esindusorganisatsioonidega. Lõpliku otsuse tegemine on aga juba vabariigi valitsuse pädevuses.
Kas on mõeldav jätta mitmekesistamise meetme sihtgrupis välja põllumajandussektorist väljaspool tegutsevad maaettevõtted?
Üheks oluliseks väljakutseks maapiirkonna arengu seisukohast on sobivate ja tasuvate töökohtade puudus maapiirkonnas, kuid järjest enam ka kvalifitseeritud tööjõu puudus.
Töökohtade teemat tuleb käsitleda kompleksselt, nt vajavad maapiirkonnas elamise jätkamise seisukohast töökohti ka põllumajandusettevõtete töötajate pereliikmed.
Põllumajandusministeerium on plaaninud majandustegevuse mitmekesistamise investeeringute toetamist jätkata ka uuel perioodil ja seda mõlemal suunal, nii põllumajanduse kui muude maapiirkonna ettevõtjate suunal.
Lõplikud otsused meetme sihtgrupi ja rõhuasetuste osas on võimalik teha pärast seda, kui on selgunud maaelu arengukava rahastamise maht ja meetmete vaheline jaotus. Välistada ei saa, et edaspidi antakse piiratud ressursside tingimustes osa maaelu arengukava toetustest mitte enam traditsioonilises tagastamatu abi vormis, vaid hoopis tagastatava toetusena, nt läbi tagatiste, laenude vm finantsinstrumentide.
Kas tuleb kõne alla vähendada toetusmäära traktori ostmiseks?
Võrreldes käesoleva perioodiga on uue maaelu arengukava põllumajanduse investeeringumeetmes plaanis toetusmäärasid vähendada, oleme masinate ja seadmete toetusmääraks omalt poolt pakkunud 30%.
Toetusmäära seadmisel tuleb silmas pidada erinevate sektorite ja suurusgruppide investeerimisvõimekust ning ka seda, et see oleks piisav, mis motiveeriks toetust taotlema. Lähiajal on põllumajanduse investeeringutoetusi plaanis arutada sotsiaalpartneritega ning selle arutelu põhjal kujundatakse ka lõplikud seisukohad toetusmäärade osas.
Ain Lember, Saarte Hääl (30.01.2013)
