Mittetulundusühing Tagurpidi Lavka käib kaks korda nädalas väiketalunikelt kaupa korjamas ja linlastest tellijatele koju viimas. Mitte ainult mune ja piima. Kes tellib, saab ka liha, supirohelist ja kõike muud. Pikemal, 200kilomeetrisel bussiringil kaasa sõites saab tubli portsu maauudiseid teada ja talunike muredest aimu.
Sõit algab esmaspäeva hommikul kell üheksa Tagurpidi Lavka laohoone juurest. Autojuht Urmas on juba papp- ja külmkastid sõidukisse pannud, et täita need maakraamitellijate kaubaga.
Esimene peatus on talu Harjumaal Oru külas, kust Tagurpidi Lavka hangib maitserohelist ja salateid. Hoovis tervitab meid esimesena tore koer. Karta teda ei maksa – ta on oma iganädalasele tuttavale, autojuhile, juba suur sõber ja tahab mängida.
Talust saab seekord kaasa ainult mõned salatipotid. "Paljud tellijad on ise ka suvel maal puhkusel. Värsket kaupa saadakse enda suvilatestki," selgitab Urmas, miks nii vähesega lepitakse.
Kohvikud tellivad mune
Taludes on autojuht suur sõber, kellega vesteldes ka kõik mured ette laotakse. Kurdetakse, et juuli pidanuks olema parim põllumehe kuu, aga aiasaaduste hulka vähendas kaua kestnud põud.
Kohilast edasi sõites võtame Hagerist peale kümme karpi mune. Urmas sõnab, et neid tellivad isegi kohvikud, sest ehtsa talusaadusega pidi küpsetamine hoopis teine asi olema. Mõnes talus tehakse juustu ja võid ka.
Mida kaugemale jäävad talud Tallinnast, seda rohkem saab neilt kaupa.
"Tallinn meelitab inimesed linna ja talus ei viitsi keegi nii palju põllutööd teha. Kaugemal aga on rohkem panustatud oma talu saaduste müügile," selgitab Urmas.
Raplamaalt Kiilaspere külast korjab lavka kahest talust kaupa. "Suvel on nii palju tegemist, et pole minutitki aega raisata," sõnab esimeses perenaine, kes on töötegemisel nii agar, et ei püsiks pudeliski paigal. Nii palju leiab ta siiski aega, et kiidab lavkat selle eest, et see tuleb otse koju kauba järele. Kes jõuaks siis kibedal ajal veel ise kõike seda turul müütada. Seekordne saak on sealt maitsetaimed, peet ja piimatooted, aga talu põhiliseks tuluks on lihaveised. "Kui neil on aeg lihakombinaadi teed minna, siis ei tohi sellele isegi mõelda, sest loomad tunnetavad seda," ütleb perenaine ja kutsub Toompeal istuvaid poliitikuid ka paariks päevaks maaelu proovima.
Kuid hea on tema meelest see, et inimesed hakkavad jälle maale elama minema. Üheksakorruseliste kortermajakuubikute asemel on tahtmine omaette olla ja looduses elada: "Kui nüüd otse öelda, siis oleme ju kõik pärit maalt ja otse s*ta seest, aga mõned linnainimesed hakkavad seda unustama."
Raskuste kiuste meeldib maaelu
Teise talu perenaine Helga ütleb, et ta andis oma vanematele lubaduse jätkata mahetalu pidamist. Talu on nende pere käes juba kuuendat põlve ja see on tema selle elu ülesanne. Helga silm hakkab särama, kui ta räägib oma tütrepoegadest, kes tunduvad samuti olevat maalembesed ja loodetavasti võtavad talu üle.
Enamasti toodetakse oma pere jaoks, aga mis üle jääb, antakse neile, kes abi vajavad. Toetatakse ka läheduses elavat 11 lapselist peret.
"Kõike toodame ise, ainult mõnda asja käime kord nädalas poest võtmas," sõnab Helga. "Ma olen näinud maaelu raskusi, aga olen ikka õnnelik inimene, et elan maal. Tahaks, et Eestis oleks rohkem pisikesi talusid, kes ennast ise ära toidaksid."
Ta ruttab meile uhkusega näitama oma mehe äsjavalminud vändaga võimasinat, mis on vanast pesumasinatrumlist tehtud.
Meid saadetakse ära naeratuste ja kallistustega ning rõhutades, et armastama peab nii ligimest kui ka loodust.
Järgmisena on põige Märjamaale lihatööstusesse, kust lavkalt uuriti, kas nad ei sooviks ühte lihatoodet juurde, et saavad neile praegu veel parema pakkumise teha.
Kella kolmeks ongi ring läbi ja Telliskivi tänaval lao juures tagasi. Algab usinatelt perenaistel saadud kauba sorteerimine. Klientidel on võimalik kaupa koju tellida 3,2 euro eest või ise sellele järele tulla. Kella poole kuuest algavad kauba kojuveod. Pool tundi hiljem võib ka ise kohale ostlema tulla.
Tellida saab internetis
MTÜ Tagurpidi Lavka asutati 2009. aastal, et väiketalunike kaup linna tuua. Pole ju väiksematel kuidagi võimalik suurte poekettide jutule ja riiulitele pääseda. Mõned talunikud toovad ka kauba ise linna, sest üle-eestiline lavkaring ei tasuks ära.
Tagurpidi Lavkast saab kaks korda nädalas interneti vahendusel kaupa tellida. "Enamasti müüme tellimuste järgi, sest ei taha hoida värsket kaupa pikalt seismas," põhjendab Tagurpidi Lavka tegevjuht Riinu Lepa. "Kõigepealt tuleb teha nende kodulehel konto ning see järel oletegi nagu e-poes, kus saab kaupa valida." Näiteks kui ühte toodet on mitmelt talupidajalt, on hinnad ka erinevad ning ostjal on siis võimalik endale parim pakkumine välja valida.
Regulaarseid kliente, kes Tagurpidi Lavkast pidevalt tellivad, on mõnisada. Kuid neid, kes aeg-ajalt ostavad, kordades rohkem.
Tagurpidi Lavka on maavanaema asemel
Anneli tellib Tagurpidi Lavkast kaupa kord nädalas. Ta on seda teinud juba 2011. aastast peale.
"Mõnel on maavanaemad, meie perel ei ole ning oma värske kraami saame Tagurpidi Lavkast. Ma tean, et kaup on värske ja kvaliteetne. Kui väga tahaksin, siis küllap ma saaks teada ka seda, mis on selle lehma nimi, kelle piima tellin," põhjendab Anneli. Tagurpidi Lavkalt sattus ta tellima siis, kui esimene laps oli nii suur, et võis juba lisatoitu pakkuda: "Talle tahtsin võimalikult puhast ja värsket toitu anda."
Munad on lavkast tellides kallimad, aga Anneli ei kurda selle üle. "Ma isegi ei mäleta enam, mis maitsega poemuna oli. Lavka omad on hoopis värvilisemad ja vahvamad," kiidab Anneli. Tõsi, lavkast ostes läheb 10 muna paar eurot maksma. Poest ei osta ta enam ka näiteks liha, sest talust toodul on maitse täiesti erinev. Ka hind on soodne. Nõmme turul oli meie sõidupäeval veiseliha kilohind 8,30, aga lavkast sai koodisteigi kätte kuue euro ja viie sendiga.
Kristiina Aderov
Õhtuleht, 13.08.2013
