Maarika Alaru, EMÜ teadur PhD;
Henn Raave, EMÜ teadur PhD
Maaleht, 23.06.2013
Taimsest materjalist toodetud tahke biokütte majanduslik otstarbekus sõltub eelkõige taimiku maapealse biomassi saagist ja selle kütteväärtusest.
Aastatel 2008–2011 viidi Eesti Maaülikooli juures läbi katse, kus uurimise alla võeti suure produktiivsusega ühe- ja mitmeaastased taimed, millel võiks Eesti tingimustes olla bioenergia tootmisel potentsiaali.
Üheaastastest kultuuridest uuriti lähemalt kanepit (sordid ‘USO-31’, ‘Chameleon’, ‘Santhica 27’, ‘Finola’) ja energiapäevalille (sort ‘Wielkopolski’), mitmeaastastest heintaimedest olid katses seitse taimikut: päideroog (sort ‘Pedja’), ohtetu luste (sort ‘Lehis’), harilik kerahein (sort ‘Jõgeva 220’) ja ida-kitsehernes (sort ‘Gale’) puhaskülvina ning eespool nimetatud kõrrelise segukülv ida-kitsehernega. Üheaastaseid põllukultuure kasvatati neljal lämmastikväetise foonil: 1) kontrollvariant, N0; 2) mineraalne ammoniumnitraat N100; 3) Tartu reoveesete (lämmastiku kogus arvestatud 100 kg N ha–1); 4) sealäga (100 kg N ha–1).
Heintaimede saagikust võrreldi N0P0K0, N0P30K60, N60P30K60 ja reoveesette foonil. Reoveesete laotati lappidele iga vegetatsiooniperioodi alguses ja seda anti koguses, mis vastas lämmastiku normile 60 kg ha–1.
Kanep ja päevalill
Kanepi ja päevalille biomassi suurust mõjutasid usutaval määral nii kasutatud väetis kui ilmastik. Eestis tehtud katses oli kanepisaak väiksem, võrreldes Rootsis ja Soomes tehtud analoogsete katsetega. Põhjuseks võis siin olla madalam mullaviljakus.
Loe edasi täispikka artiklit Maalehest
