Läinud reedel Türil korraldatud Eestimaa Talupidajate Keskliidu (ETKL) kongressil oli arutluse all talude praegune olukord ja selle tulevik. Teemaks EL maaelupoliitika tulevik kui taluelu ja toidutootmise kestvuse tagatis.
Kas meie talud, ka väikesed elulaaditalud, suudavad tänapäeva räiges konkurentsis vastu pidada, on küsimus maaelu kestmisest. Sellest, et suitsevad korstnad ei muutuks nostalgiaks ega kukelaul ja lammaste määgimine kõrvadele igatsetud muusikaks.
Saaremaa delegatsioon oli paarikümneliikmeline, kongressil avaldati ka oma arvamust. Kongressi lõppedes võeti vastu ühisdeklaratsioon, mille sisu on avaldatud täies pikkuses. Selles on kokkuvõtvalt märgitud, et Eesti pikaajaline toidujulgeolek ja maakogukondade elujõulisus saavad tugineda vaid taludel, mis lisaks toidutootmisele kannavad edasi ka meie kultuuripärandit.
Tegelikkuses aga näeme ja kuuleme, et paljud Eesti suurettevõtted on libisenud teiste riikide ja rahvusvaheliste suurkorporatsioonide kätte. Kas me tõesti seda tahame? Ja kas tahame tõesti olla ka vaid odav palgatööjõud?
Alljärgnevalt mõned arvamused meie delegaatidelt.
Jaan Kiider, Saaremaa talupidajate liidu juhatuse esimees, mahetalunik:
“Asjad on veel väga lahtised, kindlat ei ole midagi. Minister oli seda meelt, et Balti riigid koos teiste uute riikidega peavad ühise rindena Brüsselisse minema ja oma nõudmised esitama. Üks riik ei saavuta midagi.”
Aivar Kallas, Saaremaa talupidajate liidu juhatuse liige, mahetalunik:
“Küsimuste küsimus on see, kuidas uuel MAK-toetuste rahastamisperioodil vältida libatoetuste maksmist. Ehk kuidas talupoegade tarkust püüavad oma klientide heaks töötavad juristid kavalusega üle trumbata, et järgmisel perioodil toetused kätte saada. Mis tähendab, et ühed töötavad välja määrusi, millega libatoetusi vältida, teised vastupidi – kuidas neid kätte saada. Juba tegutsetakse nn riiulifirmade loomisega, et õigel ajal platsis olla.
See oli ka üks põllumajandusministri kurjadest sõnumitest, mille suhtes tuleb valvas olla. Euroopa Liidu idee on ju selline, et toetust tuleb maksta tegelikele tootjatele.”
Maie Merisalu, MTÜ Saaremaa Metsaühingu juhatuse liige, Saaremaa talupidajate liidu liige, talunik:
“Mina esitasin kongressil küsimuse erametsamajanduse olukorra kohta. Kui räägitakse, et nõustamine tuleb metsaomanikele kättesaadavamaks teha, siis tegelikkuses on isiku jaoks ainult kaks tasuta nõustamise tundi. Mida selle aja jooksul jõuab selgitada? Ainult kaardile pilk heita, lehitseda metsakorralduskava ja teha mõned arvestused. Ülejäänud kuni 15 nõustamistunni eest on omaosalus 10%, lisaks koos nõustajaga sõidu kulud metsa. See teeb oma 60 eurot, mistõttu vähest maad omavad talunikud ei hakkagi nõustajatelt ja metsaühingult nõu küsima ja lähevad metsafirmade juurde tasuta nõu saama. Neilt aga erapooletut nõu vaevalt saab.
Järgmisest aastast ei ole enam ka tugiisikuid, kes seni metsaomanikele tasuta infot jagasid. Nii oleme metsaühingus küsimuse ees – mis saab järgmisel aastal? Sest toetust antakse ainult nendele ühingutele, kus aasta alguse seisuga on vähemalt 200 liiget. Ja see arv kasvab pidevalt. Meie ühistu ei pruugi siis üldse toetust saada. Siiani on tehtud praktiliselt tasuta tööd. Kui see vähene toetus ka kaob, mis siis edasi?”
Vilma Rauniste, Meie Maa (22.11.2012)
