Pärast maakündmist võib ju paista, et talu on töödega ühel pool ja pererahvas võib kuurorti sõita. Rebase talus selgub aga, et tööd jätkuvad täie hooga ja nii kevadeni välja.
Vanarahva tarkuse järgi lõpetas talutööd oktoobri teisel pühapäeval lõikustänupüha. Seejärel hakkas pere tubaseid töid tegema – naised näpu- ja mehed puutööd.
Ambla vallas kartuleid ja õunu kasvatava Rebase talu pererahva Piia ja Meelis Tiigemäe tegemisi uurides selgub, et lõikuspüha mõte hakkab tänapäeval taanduma, sest talunike ületalveelu ei sõltu mitte oma põllu saagist, vaid maailmaturu olukorrast.
Kartulit tuleb sortida
Nii käib perenaine Piia Tiigemäe aasta ringi kodu lähedal tanklas palgatööl, sest talu sissetulek on just talvel kõikuv ja talutoodangu müügist neljaliikmeline pere ära ei ela.
Tegelikult on kartulikasvatus peremees Meelis Tiigemäe selgitusel vaid jäämäe veepealne osa. «Välistööde lõppedes tuleb puhastada, remontida ja talvekorterisse panna kõik masinad ja tootmisinventar, sortida kartul, valmistada õunaaed talveks ette,» täpsustab ta. «Tööd jagub kevadeni – nii aastast aastasse.»
Katuse alla saanud kartul tuleb esmalt kiirsortida ning siis sortide ja suuruste kaupa salvedesse panna. Selle, nagu paljude teistegi töö juures, on abiks pojad Kait ja Karel.
Piia lisas, et kartul tuleb ka maha müüa ja selleks on vaja kogutud saak panna võrkudesse. Tänavuse kartulisaagiga jäävad Tiigemäed rahule.
Rebase talu kartuleid jagub nii eratarbijatele kui ka koolilastele, kuid suurem osa ei lähe mitte koduhoovist ja koormatena, vaid selleks tuleb kuni suurte külmadeni käia turul. «Laupäevaseid turukliente ei tohi alt vedada ja kevadel metsa vedamiseks ei ole mõtet kaupa toota,» lausub Piia.
Erilise hoolega jälgivad nad kogu talve seemnekartulit, mille heast seisust sõltub suurel määral järgmise aasta saak.
Õunaaed tahab hooldust
Õunaaia üks talvetöö on Meelis Tiigemäel hooldada tuulekaitseks istutatud kuusehekke. «Kuigi osa aednikke ütleb, et see pole päris õige aeg kuuski lõigata, siis meil on õnnestunud oma talviste lõikustega kasvatada ilusad noored tihedad tuultpidavad hekid,» selgitab ta.
Aiakääridega näpistab Meelis viimase aasta kasve, kuid latvu peab lõikama juba kahekesi, sest seda ulatab tegema ainult traktorikasti paigutatud eriredelilt.
Hekke on ümber aedade kilomeetri jagu. Nii jätkub sedagi tööd mitmeks kuuks.
Talve hakul tuleb õunaaias teha veel inventuuri: mis puud on ilusti kasvama läinud, mis haigestunud ja mis sordid välja läinud.
Tiigemäede aias kasvab ligi 500 õunapuud ja sorte on üle 70. Neid andmeid analüüsides plaanivad Tiigemäed, milliseid puid ja kui palju juurde pookida.
Kui ilm on väga hull, poeb Piia õunakeldrisse. «Sinna minna on mõnus, ukselt lööb vastu õunaaroom,» sõnab ta.
Kuidas sügisel ka ei valvaks, lipsab õunakeldrisse sisse ikka mõni hiir, kes on siit-sealt näksides õunakastides palju pahandust teinud.
Ka on umbes kuu pärast ladustamist välja löönud esimesed säilitushaigused. Nii tulebki kogu tagavara läbi sortida ja eemaldada kõik haigustunnustega õunad. Rikkega õunad teeb Piia mahlaks-moosiks ja ülejäägid müüb mahlaõunteks.
Kui talvekülm Meelisel õues enam tööd teha ei lase, on temalgi küll toimetamist keldrites ja tootmishoonetes.
Tiigemäed teavad, et turukonkurents on kõva ja reklaamitööta on väga raske midagi müüa. Nii lõi Piia interneti kodulehe ja talul on Facebookis oma fännileht. «Näoraamatus» ootab taluelu uudiseid ja Piia loodusfotosid tuhatkond fänni.
Kuid seda kõike peab kogu aeg uuendama ja hooldama. «Iga päev on vaja vastata mitmesugustele meilidele, otsida uusi kliente, korraldada reklaamitööd – see on põnev, kuid võtab aega,» tunnistab Piia.
Mõtted viivad
kevadtöödele
Et kõrged kütusehinnad kipuvad turusõitudega ära sööma kogu kasumi, on suund sinnapoole, et leida kliente, kes tahaksid ise Rebasele värske kauba järele tulla.
Talvist aega kasutavad Tiigemäed veel koolitustel ja õppepäevadel käimiseks, sest aja nõuetega tuleb kursis olla, ennast arendama ja õppima. Ka püüavad nad erialakirjanduse tarvis aega leida.
Ainult puhkus pole aastavahetuse pikad pühadki, sest kui pojad on kodus, on hea võimalus talvepuud ära teha.
Mõtted liiguvad juba varakevadistele töödelegi. «Õunapuid on vaja peagi pookima hakata,» ütleb Meelis. «Mind ootab ees uute kartuli- ja köögiviljaseemnete hankimine ja külviplaan,» lisab Piia. Rääkimata sellest, et veebruari sulailmadega tuleb õunapuud lubjaga valgendada ja peagi on algamas suur puudelõikus. Märtsis algab juba seemnekülv ja varajase kartuli ettekasvatamine.
Sekka mahuvad veel raamatupidamistööd ja aruannete koostamine. «Mõtlemist ja tegutsemist jagub. Pole ohtu, et midagi teha pole, ennem on oht, et midagi teha ei jõua või unustad,» tunnistab Piia.
Kuid muidugi tuleb esivanemate kombel talvel võtta aega ka tubaste hobide tarvis: Piia õmbleb perele rõivaid ja tikib rahvarõivaid, Meelis meisterdab väiksemaid mööblitükke.
REBASE TALU
1988 – asusid Piia ja Meelis Tiigemäe elama Rebase tallu. Pojad Kait ja Karel sündisid 1991. ja 1992. aastal.
1995 – otsustasid Tiigemäed laiendada kartulitootmist kahele hektarile, praegu on seda kolm hektarit.
2002 – hakkasid Tiigemäed rajama õunapuuistandust ja istutasid 50 esimest sorti. Praegu kasvab aias ligi 500 õunapuud ja sorte on üle 70.
2008 – hakkas talu kasvatama suvist rohelist köögivilja.
Ambla vallas tegutseva Rebase talu leiab aadressilt: www.rebasetalu.ee
Silvi Lukjanov, Järvamaa Teataja (22.01.2012)
