Tammejuure talu kuulus kanep

Tammejuure talu kuulus kanep

Ilmselt ei oleks Läänemaal asuv Tammejuure mahetalu praegu laiemalt tuntud, kui pere poleks madala viljahinna tõttu pööranud pilgud hoopis kanepikasvatuse poole. Järjekindlust ja häid ideid Tammetalu perel juba jätkub.

Suure-Lähtru külas toimetav pere juhatab enda juurde nii: kui külla jõuate ja näete ehitus­järgus maja, on õige koht. Ja ilus maa­kividest hoone on ka talumaja õuest paari sammu kaugusel. Suure-Lähtru mõisa kunagise piimameierei renovee-ris pere jahuveskiks ja toiduõli valmis­tamise kohaks. Hoones jagub ruumi ka pereisa puutöötoale, kus valmib niker­dustega mööbel.

Suunaviidana nimetatud ehitusjär­gus maja oli kunagi mõisa hobusetall, millest loodetakse järgmise aasta keva­deks kujundada puhkemaja. Siis oleks mahetalu külastajatel võimalus siin ka ööbida ja seminare pidada.

Metsanotsu põlgab kanepit

Huvi Tammejuure mahetalu vastu on kõvasti tõusnud pärast seda, kui talus toodetud kanepiõli pälvis 2013. aasta parima mahetoote tiitli. Praegu saab pereettevõtte kaupa osta enam kui neljakümnes müügikohas üle Eesti.

Muhelev pereisa Teet Kuusemaa ütleb, et tema asi siin talus on maad harida ja õli pressida, aga mis õlist edasi saab ja kuidas turundatakse, tema ei tea. Selle töö on teha võtnud tütar Karin. Küll aga peab Teet tun­nistama, et just tema oli see, kes paar head aastat tagasi üritas perele kanepi-kasvatust "pähe määrida". Eks algul oli kõhklusi ja ebaõnnestumisi ka.

"Otsustasime hakata kanepit kas­vatama siis, kui vilja eest väga vähe maksti. Nüüd kasvatame juba viiendat aastat, aga pean ütlema, et kanepi hin­geelust pole ma veel päriselt aru saa­nud. Näiteks ühe ja sama põllu peal võib kanep ühes kohas kasvada kolme meetri kõrguseks, aga teises kohas ei kasva üldse, kuigi mullastik on igal pool ühesugune."

Teet meenutab, et esimesel aastal ei olnud põllult õigupoolest midagi koristada. Tonn sai külvatud ja sügisel koguti nelisada kilo. Sellega ei olnudki muud teha, kui uuesti maha külvata, sest osta keegi ei tahtnud. Aga järg­misel aastal tuli erakordselt hea saak.

Teedule tundub, et kanep hoiab metssead põllust eemal. "Teisel aas­tal panime kanepi põllule, kust kunagi mingit saaki ei saanud, sest metssead pöörasid alati kõik pahupidi. Aga kui kanepi maha panime, siis oli meie maa piirist kümme meetrit naabrite põldu ka puutumata." Ka kahejalgsed pole rüüsteretki korraldanud, sest üha enam teatakse, et õlikanep ja narkoo­tiline kanep on eri taimed.

Pereisa kõrval tegeleb põllu- ja kuivatitöödega tudengist perepoeg Kaupo, kes vajalikku agronoomi-tarkust kogub Eesti Maaülikoolis. "Mahedalt kasvatades tuleb loodus appi võtta. Kanepi külvame kevadel viimase kultuurina. Kui kanep panna külma mulda, läheb tärkamisega kaua aega ja umbrohud nii-öelda söövad tai­med välja. Aga kui kanep hakkab kohe ise kiirelt kasvama, lämmatab ta kõik umbrohud ära."

Kanepit külvatakse Tammejuure talus tavaliselt kümme hektarit. Lisaks õlikanepile kasvab talu põldudel kaer, nisu, hernes ja rüps. Teiste kultuuri­dega võrreldes vajab kanepikoristus rohkem aega ja rahulikku meelt. "Vii­masel sügisel koristasin näiteks pool­teist kilomeetrit tunnis. Asja tuleb rahulikult võtta, närviline inimene ei saagi seda tööd teha," räägib Kaupo. Palju aega võtab töö seepärast, et kane­pitaimed kipuvad kombaini ummis­tama. Koristatud kanepiseemned tuleb sorteerida ja kuivatada ning siis veel kord sorteerida, enne kui need õli-pressist läbi lastakse.

Kanepitee jaoks korjatakse ürti käsitsi ja teetaimed on Karinil oma­ette põllulapil. Tema ja pereema Anita võtavad õlipressimisel tekkinud kuivmassi, mis meenutab graanuleid või laaste ning jahvatavad selle tavalises väikeses blenderis jahuks. Seda tööd tehes on Anital ja Karinil kittel seljas ning kilemüts peas. Veterinaar- ja toiduametilt saadi luba koduköögis jah­vatada ja pakendada. Paberkott jahuga rändab Anita käest kaalule, kotis peab olema täpselt 350 grammi. Edasi seob Karin koti nööriga kinni ja paneb sildi peale. Tundub hea töö pikkadel pime­datel talveõhtutel. Aga õli pressitakse ja jahu jahvatatakse ikka jaokaupa, nii et midagi seisma ei jääks.

Põhiliselt teraviljakasvatusega tegelnud talu alustas mahetootmi-sega kaksteist aastat tagasi. "Talu pidasime ja toidukraami kasvatasime juba paarkümmend aastat tagasi, aga siis olime kõik allergikud. Otsustasime, et peame midagi muutma. Mäletan, et käisin Sakus õppepäevadel, kus esi­nesid ka lektorid Taanist. Pärast seda tegime otsuse mahepõllumajanduse kasuks. Kui ise toidu kasvatad, siis ju tead, mida sööd. Ei ole seda hullu kee­miat vaja endale sisse ajada. Allergia-muresid meil enam pole. Kaupol oli astma, sellest saime ka lahti," räägib Anita jahu jahvatamise ja kaalumise vahepeal.

Kanepiõli tõi tunnustuse

Talu hetkel kõige populaarsema too­teni jõuti suhteliselt hiljuti. "Mõte ise kanepiõli tegema hakata tekkis 2013. aasta algul. Miks müüa ainult kane-piseemneid, kui maailmas kasuta­takse kanepiõli nii toidulisandina kui kosmeetikas. Kanep sisaldab rohe-kesti oomega rasvhappeid ning A- ja B-grupi vitamiine. Mõtlesime, et ka meie võiksime mõne sellise toote välja mõelda," ütleb Karin.

Algul kasutati õli pressimiseks ühe teise mahetalu pressi, kuid peagi sai selgeks, et niisugune agregaat tuleb muretseda ka endale. Pressi tuli Tee­dul tükk aega timmida nagu iga uut asja. Kirjade järgi saab tunniga õlipressist läbi lasta 100 kilo toorainet. Teet arvab, et kanepi kohta see päriselt ei kehti, sest seeme on suur.

Karin valab väikesesse pitsi välja smaragdrohelist värvi õli. Proovides meenutab õli maitse natuke pähkleid ja päevalilleseemneid. Külmpressitud õli sobib Karini sõnul hästi salatitesse, tervisesmuutidesse, aga passib suure­päraselt ka massaažiõliks ja naha nii­sutajaks kreemi asemel. Karin ja Anita kasutavad kanepiõli juuksemaski tegemiseks.

Kanepijahu ostavad sageli inime­sed, kel on gluteenitalumatus. Jahu kasutatakse küpsetistes, kotlettides ning kastmetes. Karin paneb kane­pijahu ja kanepiseemneid koduse lei­vataina sisse ja lisab jahu rohkesti ka muffinitainale. Küpsetistesse lisatud seemned krõpsuvad hamba all meeldi­valt ja see on ka üks põhjus, miks neid ostetakse.

Spaakreem sündis aga nii, et Karin proovis keha koorimiseks kasutada õli, millel oli sees jahuterakesi. "Veega läheb see justkui veidi vahule. Pärast loputamist jääb nahk mõnusalt niis­keks. Hakkasime ise kasutama, tutta­vate hulgas tekkis nõudlus ja siis otsus­tasime teha ka müümiseks."

Kanepitee müügiedus on kindlasti oma osa ka sõnal "kanep", ehkki ostja teab küll, millise kanepiga tegu.

Uued mõtted

"Kanepitee on meie peres õhtutee, mida võib segada kummeliga või ka niisama juua. Hea rahustava toimega tee, mis sisaldab kanepilehti ja noori seemneid," ütleb Karin.

Kui kanepitee jaoks mõeldud põllu-keselt korjatakse nii lehti kui seemneid, siis suurel põllul korjatakse ära ainult seemned ja biomass küntakse maasse.

Kas on veel midagi, mida annaks kanepist välja mõelda? "Käisin see-bitegemise kursusel, tahaksin kõige­pealt enda perele kanepiseepi teha ja siis kingituseks, ning kui huvi püsib, siis juba ka müügiks," ei hoia Karin tulevikumõtteid enda teada.

Hiljuti soetas pere uue puidust kor­pusega kiviveski, milles saab jahvatada teravilja. Ja juba on valmimas uued tooted – mahe nisupüül, mahe täiste-ranisujahu, nisukliid. Kiviveski jahva­tab jahu madalamal temperatuuril kui tavapäraselt kasutatav valtsveski, aga madalam jahvatustemperatuur peaks aitama kaasa kasulike ainete säilimi­sele jahus.

Märtsist hakkas Teet kanepiõlile lisaks pressima ka rüpsiõli. Seda turun-datakse kui tavalise rapsiõli mahedat alternatiivi. "Rüpsiõli saab samamoodi lisada küpsetistesse, pastale, marinaa­dile. Kliendid on öelnud, et see õli on pehmema maitsega," teab Karin rää­kida. Vahetut tagasisidet saab kõige paremini Haapsalu OTT (Otse Toot­jalt Tarbijale) kaudu. Just Karin aitas oma piirkonnas selle liikumise käima lükata.

"Möödunud aasta kevadel aruta­sime, et võiks talunikega ühel päeval nädalas Haapsalus koos olla ja kohali­kele elanikele oma kaupa pakkuda. Ini­mesed võivad vajaliku söögikraami ka ette ära tellida ja saavad selle siis kind­last kohast kindlal kellaajal kätte. Aga muidugi võib ka kohapeale vaatama ja uurima tulla. Leidsime hea kogunemis-paiga – Ehte Maja kohviku õuel vana­linnas. Kuni külmadeni käisime seal koos. Talvel saime oma püsiklientidega kokku vastavalt kokkuleppele."

Suvi toob Haapsallu rohkesti turiste ja küllap rändab nii mõnigi Tammejuure talu toode Eestist kaugemalegi. 

Aivi Parijõgi, 07.07.2014, Maakodu 

 

2014-07-07T10:00:00+00:00 Esmaspäev, 7. juuli, 2014|Uudised|