Rahvakalendris on 14. aprill künnipäev, lumevaiba all põlde vaadates ei julge hakkajamgi põlluharija mõelda, et kuu keskpaigas adrahõlma mulda vajutada saab.
“Eelmisel aastal tuli veel aprilli alguses kümme sentimeetrit lund maha, aga see sulas kohe ära,” meenutas OÜ Vändra agronoom Jaan Toobal.
Kauaaegne agronoom usub, et paari nädala pärast on põllud paljad, aga adra ja külvikuga pääseb neile peale alles lehekuus. Selleks ajaks kostab küllap taevalaotusest põldlõokese lõõritus ja niitudel kisavad kiivitajad. Praegu on vaid kuldnokad julgelt pesitsuspaika rännanud ja tuletavad vilet lüües meelde, et kättejõudnud aastaaega nimetatakse kevadeks. Mesilaste suminani läheb aga aega, mesinike murekortsud silub igatsetud püsiv päevasoe ja päikeseline ilm.
Orased hauduvad
Looduslik maa ei ole külmunud pakaselise talvegagi, lumi tuli ja jäi maha. Põllumaad on mõne sentimeetri sügavuselt külmunud ja sulavad kauem.
“Kõige rohkem kardan, et 300 hektarit talivilja, rukist ja talinisu, läheb hukka, lumi on alt sula, hakkab alt orast hautama, praegu hullu ei ole, aga kui veel nädalapäevad hoiab sulalume peal, muutub see orastele ohtlikuks,” selgitas Toobal.
Viis kevadet tagasi, 2008. aastal läksid näiteks Vändra osaühingus 25. aprillil külvikud põllule ja selleks ajaks käis hoogne kevadkülv juba maakonna mitmes põllumajandusettevõttes, mille põllud parematel muldadel ja kõrgemates kohtades.
“Meil on savimaad, et külvikuga peale minna, peavad need vähemalt kaks nädalat kuivama, nii et külvamine jääb maisse, aga kui ilmaennustusi uskuda, läheb juba selle nädala lõpust öö plussi,” mainis Toobal, kelle arvates lõpeb kevade vindumine järsult ja sunnib siis põlluharijat ruttama.
Vändra osaühing plaanib külvata ligi 1000 hektarit suvivilja ja 100 hektari ringis suvirapsi. Lume sulades selgub talioraste tervis ja põldude ümberkünni vajadus.
Toobali jutu järgi on juba tavaline, et vinduv kevad nihutab sügise tavalisest kaugemale, ja piimakarjale söödavilja kasvatavas osaühingus on muretsetud tehnoloogia, mis aitab toorest vilja muljuda ja konserveerida.
Nagu Vändra agronoom, nägi sama ohtu taliviljakülvidele endise Tihemetsa sovhoostehnikumi agrometeoroloog, ilmavaatleja Svea Randmaa.
“Orased olid normaalsed, aga võivad nüüd sula maa peal lume all hauduma hakata, mida kiiremini lumi sulab, seda kiiremini päästab külvid,” tõdes Randmaa.
Möödanikust meenutas ta, kuidas majandite ajal külvati põldudele tuhka või turbapuru, et lumi päikest rohkem ligi tõmmates kiiremini sulaks. Kui maa paljas, külvati lennukitelt väetis peale ja taliviljapõllud olid taastatud.
Järsud kõikumised
Svea Randmaa jutu järgi on kevad erakordne mitmes mõttes. Esiteks on päikeseaktiivsus väga tugev ja teiseks on Põhja-Jäämeres tekkinud tohutult suur jäävaba ala, mis mõjutab tuulte ja õhumasside liikumist.
“Talvine ilmastik oli väga järskude kõikumistega, ilm muutus päeva või lausa tunniga, mitte järk-järgult nagu vanasti, anomaaliad ei ole kohalikud, vaid globaalsed,” rääkis Randmaa, lisades näiteid Lääne- ja Kesk-Euroopat tabanud rajudest ning lumeuputusest Saksamaal.
“Lindude ränne on praegu täitsa häiritud just lõunapoolsete tormide pärast, lindude tulek on väga hiline, lõoke ei tule enne, kui on lagedat maad, neil ei ole siin veel midagi teha, sest ränne liigub ju toidu järgi,” kirjeldas looduse- ja ilmavaatleja.
Randmaa järeldab, et Atlandil blokeeris suur kõrgrõhkkond madalrõhkkondade liikumise ja sellepärast ei ole meil veel ilm soe ja kevadsajune.
“Külm õhk pääseb Arktikast siia, sellepärast ongi meil ilmad külmad, päeval päike aurustab osa lumesulavett õhku, aga nii kui päike loojub, hakkab see jäätuma ega sula enam nii kiiresti,” selgitas ta. “Kõige raskem on ennustada, kui ruttu soe tuleb ja kas seda on piisavalt, sest on ju olnud aastaid, kus toomingate õitsemise ajal mais ja isegi juunis on lumi maha sadanud.”
Põldude tahenemine oleneb Randmaa sõnade järgi sellest, kuidas maa vett vastu võtab. Paikkonniti on olukord erinev, osa kohtades on maa sügissadudest vett nii täis, et lumesulamise vesi ei näi enam pinnasesse mahtuvat.
Pikalt jahe, lausa külm kevade algus teeb murelikuks mesinikud, sest tavalisel aastal on 12. aprilli paiku pajud õitsenud ja mesilased alustanud paju õietolmu korjega.
“Harilikult sellel ajal on mesilased väljas ja esimene tolm tulnud lepalt, siis hakkavad õitsema sarapuud, edasi remmelgad, nii et märtsi viimastel, aprilli esimestel päevadel on mesilased juba korjel,” rääkis Selja kandi mesinik Vahur Talimaa. “Veebruari päikesega käisid nad väljas, tegid esimese puhastuse ära, nüüd istuvad ja söövad ja nutavad tarus, tuleb jälgida, et neil oleks piisavalt sööta ja vajadusel lisa anda, hädalistele tõstame toiteraamid sisse.”
Talimaa arvas vanarahvatarkusele tuginedes, et ilm muutub paremuse poole järgmisest täiskuust, 25. aprillist.
Silvia Paluoja, Pärnu Postimees (10.04.2013)
