Ühistulist sigade aretamise farmi pole siinmail kunagi olnud, kuigi mõte tekkis juba 1998. aastal. Toonases majanduskeskkonnas teostamatu idee tehakse nüüd teoks.
Ühistulist sigade aretusfarmi pole siinmail kunagi olnud, kuigi mõte tekkis juba ammu, 1998. aastal. Toonases majanduskeskkonnas teostamatu idee tehakse nüüd teoks.
„Aeg on edasi liikunud, elu muutunud ja oleme otsustanud proovida,“ selgitab Eesti Tõusigade Aretusühistu (ETSAÜ) nõukogu liige Aare Mölder, projekti üks algatajaid ja ideolooge.
„Eelkõige on aretusfarmi loomise taga vajadus muuta nende karjade tõulist struktuuri, kus puhtatõulisi loomi on liiga palju ja tootmise efektiivsus seetõttu kannatab,“ täiendab aretusühistu juhataja Raivo Laanemaa.
Idee järgi seemendataks ETSAÜ aretusfarmis heade tõuomadustega emised tippkultide spermaga ning nende järglased müüa tootmisfarmidesse nuumsigu tootma. Ristandemised müüakse aretusfarmist liikmesfarmidesse ja kõik ülejäänud lepingulistesse farmidesse nuumasigadeks.
Praegu on puhtatõuliste ja ristandemiste suhe ühistu liikmete farmides protsentides umbes 40: 60, kuid efektiivse tootmise jaoks peaks sigalates n.ö töötavate ristandemiste osakaal olema oluliselt suurem – 85 protsenti. Ristandloomad on puhtatõulistest tunduvalt viljakamad.
Üks võimalus karjade struktuuri muuta ja ristandemiseid sisse osta ongi ühistuline aretusfarm, kus aretusmaterjal ja geneetika kuuluksid aretusühistule, saaks teha ühisinvesteeringuid ja saada täiendust ühistu seemendusjaama.
„On oluline teha aretusalaseid otsuseid üheskoos. Teiseks väga tähtsaks teguriks on mõistlikum tootmispinna kasutamine farmides,“ selgitab Laanemaa.
Aretusühistul on praegu 31 liiget, kuid projektis osalemise soovi on neist esialgu väljendanud umbes pooled. Mitmed on öelnud, et teevad otsuse siis, kui äriplaan valmis ja teada, palju aretusfarmist välja müüdavad loomad maksma hakkavad.
Farmi asukoht pole veel kindel, kuid suure tõenäosusega tuleb see kusagile Tartu ümbrusse, et kindlustada õppe- ja teadustööalane koostöö Eesti Maaülikooliga. Ka aretusühistu kontor asub Tartumaal Märjal. „Lõplik kohavalik pole kerge, sest tegu on seafarmiga, mille suhtes on mitmetel huvigruppidel kõrgendatud tähelepanu,“ selgitab Mölder.
Asjad on praegu siiski nii kaugel, et farmi eelprojekt on valmis. See tehti Taanis. Valmimas on ehitusprojekt, ehituspakkumised ja koostamisel äriprojekti. Farmi maksimaalseks suuruseks kavandatakse 1400 emist, esialgu ehitatakse valmis üks järk 700 loomale.
Raha farmi ehitamiseks on planeeritud uue perioodi maaelu arengukavas, 1,5 miljonit eurot investeeringutoetust. „Kindlasti tuleb panustada ka ühistu liikmetel, kes farmi loomises osalevad. Kas siis rahaliselt või garantiidega,“ selgitab Aare Mölder.
Eesti sealiha on Euroopa turul täiesti konkurentsivõimeline. Liha omadusi, mis niigi head, uus aretusfarm ei muuda. See tagatakse praegu ja edaspidigi erinevat tõugu – hämpširi, pieträäni, djuroki – kultidega, kelle spermaga ristandemiseid nuumsigade saamiseks seemendatakse.
„Eesti seakasvatuse omapäraks on see, et oleme teiste riikidega samaväärsete tulemuste saavutamiseks oluliselt vähem raha kulutanud. Riik on meid tõhusalt toetanud,“ tunnustab Mölder.
Tema sõnul hindavad Eesti sealiha kõrgelt ka välismaalased ning eelkõige just seetõttu, et meie sead on terved. Ühelt poolt on selles „süüdi“ Eesti väiksus ja isoleeritus, teisalt seakasvatuse väiksem intensiivsus võrreldes teiste Euroopa riikidega.
Eesti Tõusigade Aretusühistu aretusprogramm
Eesmärgid
· Tõutuumiku geneetiliste omaduste parandamine ja ühtlustamine.
· Baasaretusest saadava geneetilise materjali baasil ristandaretuse kasutamisega efektiivsem sealiha tootmine.
· Sealiha kvaliteedi tõstmine parandatud geneetikaga ristandemiste ning pieträäni, hämpširi ning djuroki tõugu kultidega ristamise abil.
· Noorkultide valik rümpade hindamise (rümba pikkuse ja pekipaksuse mõõdud, arvutiprogrammiga Scan Star lihassilma ja peki pindala) ning liha kvaliteedi näitajate (pH-väärtus, veesiduvus, värvus) määramise kaudu.
· Jõudluskontrollis osaleb 15 000 emist, neist umbes 150 on puhtatõulised.
Allikas: ETSAÜ
Aive Mõttus,
Maaleht, 05.05.2014
