Eestis peab tulevikus rõhku panema ka aiandustootmisele, ütles Eesti maaülikooli majandus- ja sotsiaalinstituudi direktor, professor Rando Värnik.
Aianduse, köögiviljade ja puuviljade kasvatamisega tegeleb Eestis praegu 390 põllumajandustootjat. Neid on seega kaks protsenti kõigist põllumajandustootjatest ning nende kogutoodang moodustab umbes kolm protsenti kõigi põllumajandusettevõtete toodanguväärtusest, vahendasid ERRi raadiouudised. Kodumaiste puuviljade ja marjade osa moodustas Eestis üleeelmisel aastal vaid kaheksa protsenti kogutarbimisest. Värniku sõnul on aiandustootmisel potentsiaali nii sise- kui välisturu jaoks. "Iseenesest on Eestis olemas teadmine, kuidas teha aiandustootmist kaasaegselt, et olla konkurentsivõimeline turul, küsimus on pigem selles, kas me leiame suhtelise turueelise, et oma toodanguga minna väljapoole," rääkis ta. Aiandustootmises on probleemiks, kuidas vähendada selle valdkonna hooajalisuse mõju. Värniku sõnul on oluline, et sektorist tegutsevatel inimestel oleks võimalik tegutseda ka talvisel perioodil, näiteks saagi töötlemisel ja turustamisel. Aianduses on olulised teadustegevus ja innovatsioon "Oluline on aiandusteaduse arendamine ja innovatsioon, et tootearendus toimiks paralleelselt, et me suudaksime need erinevad aiandustooted kultuuri mõttes võimalikult hästi ära väärindada," lausus Värnik. Põllumajandusministri Helir-Valdor Seederi sõnul pööratakse uues maaelu arengukavas aiandustootmisele kindlasti rohkem tähelepanu. Tema hinnangul on detailidest siiski veel vara rääkida. "Täna on maaelu arengukava alles väljatöötamisel ja praegu on vara öelda, kui suur see osa saab olema, kas rahaliselt või millised meetmed täpselt uues maaelu arengukavas aianduse toetuseks saavad olema," ütles Seeder. "Me tahame seda teha nii avamaa aianduse osas kui ka katmikmalade osas, et mõlemal oleks toetusmeetmed olemas ja et järgmisest maaelu arengukavast oleks võimalik toetust saada," lisas ta.
Toimetas Rutt Ernits
ERR Uudised
