Avaldatud: 30. mai 2013Kategooriad: Uudised

Sulev Oll,
Maaleht, 30.05.2013

Maalehe ja Nordea Panga konkursi "Teeme Eesti korda!" auhinnaraha, kokku 5000 euro toel tehakse korda Ruhnu päästejaama paadikuuri katus ja Tuhalaane suvelava ning pannakse Tabivere valla bussipeatustesse pingid.

Esitledes oma plaani Maalehe ja Nordea Panga žüriile, on MTÜ Juula Küla Heaks juhatuse liik­med Kalvo Kaasik ja Veikko Soikonen väga põhjalikud.

Plussid, mille Jõgevamaa Tabivere valla külade bussi­peatuste puidust pingid kaasa tooks, saavad veelgi selgemaks.

■ Lapsi kooli sõidutavad bus­sid peatuvad ju nüüd (tänu külainimeste pingutusele) mitmes paigas, kus pinke enam või veel pole.

■ Paljud vanemad bussiootajad (sama bussi mis õpilasedki) tulevad juba varakult kohale ja nad saaksid jalgu puhata.

■ Bussipeatus on ka külarahva omavahelise suhtlemise paik. Ning kauplusautot on istudes parem oodata.

■ Juhuslik möödakäija soovib ka vahel jalgu puhata.

Et projekt liiga kalliks ei lä­heks, võtsid mehed pakkumisi ilma seljatoeta pinkidele. Selja­tugedele nõjatuvad žürii liikmed on aga teist meelt: kui juba bus­si ootama istuda, siis mugavalt.

Pealegi, eks rahvas ole ka pii­savalt kannatlik olnud: aastaid tuli Juula küla lastel 6 km koo­li ja sama palju tagasi kõmpida – kui isa-ema autoga viimas-toomas polnud. "Aga sellest külast käib kooli terve klassitäis lapsi," kinnitab Kaasik.

Kahtlust, et mehed pinkide tellimise ja paigaldamisega hak­kama ei saa, pole. MTÜ-l Juula Küla Heaks on ette on näidata oma maja ehitamine ja avami­ne, Juula olümpiamängud, Ka­levipoja lauajooks, osalemine ühtelaulmisel.

Žürii on üksmeelne: projekt saab 1450 eurot.

Katus annab uue võimaluse

Ühe sajakonnast Maalehe ja Nordea Panga konkursi "Tee­me Eesti korda!" projektist esi­tas Ruhnu Ringsu sadama üle­vaataja Priit Kapsta.

Tema eesmärk on Ruhnu aja­loolise merepäästejaama aastaid kasutuseta seisnud paadikuuri päästmine.

Kõige hädavajalikum samm on Kapsta hinnangul katuse pa­randamine. "Vett pidav katus võimaldaks säilitada hoone seni heas seisukorras olevad seina­palgid," tõdeb ta.

Kui katus peal, saab töödega jätkata, et muuta kuur käsitöö tegemise, näituste, kontsertide, koolituste paigaks. "See kuju­neks Ruhnu saare üheks vaata­misväärsuseks, arvestades ka, et koos Vilsandi paadikuuriga on need ainsad omataolised puust ehitised Eestis," hindab Kapsta.

Kohalikud on enda tahet juba tõestanud: eelmisel suvel koris­tati krunt risust ja sisustati sa­mas asuv ait käsitöötoaks. Sügisel-talvel korrastati ümbrus võ­sast, nii et kaunis vaade merele (ja vastupidi) on avatud.

Žürii otsus pärast arutelu: projekt saab 1800 eurot.

Pärast väikest nõupidamist pälvis toetuse ka projekt "Tu­halaane rahvamaja ärkab ellu", millega soovitakse taastada lava ja ehitada selle all olev ruum garderoobiks.

Tuhalaane rahvamaja lugu on kurb: nimelt põles hoone aastal 1996 nii hullusti, et ka al­les jäänud osa lammutati. Ikka lootuses, et kunagi kerkib maja uuesti samale alusmüürile.

Maja oligi peaaegu et kerki­mas, tõestas projekt külavanem Enn Sarve käes.

Nüüd kui Euroopa rahakraan külade osas tõenäoliselt täiesti kinni keerati, otsustati leppida müüride kohandamisega suve-pidudeks.

Noore mehe teotahe

Tuhalaane külavanem Enn Sarv, MTÜ Tuhalaane juhatuse liige Viivika Sarv, külamaja juhata­ja Anneli Anijärv ning DJ Tõnis Kotsar kinnitavad, et põlenud rahvamaja lava taastamine suvelavaks rõõmustaks paljusid.

Žürii otsus: 1750 eurot.

"Kohalike inimeste aktiivsus rõõmustas nii Tuhalaanes kui mujal," nendib Maalehe pea­toimetaja Aivar Viidik. "Palju on juba tehtud ühise tööga, näi­teks talgutel. Nüüd lihtsalt soo­viti väikest rahatuge."

Muljetavaldav oli ka Lääne-Virumaa Rakke valla Salla mõisapargi spordiväljaku taas­tamise kava, eriti selle autori, noore talumehe Martin Madis­sooni teotahe.

See oli mehe esimene projekt ning valmis just Maalehe ja Nordea Panga konkursiks.

Tema plaan on taastada 30 aastat vana väljaku (mille üheks rajajaks oli Martini isa) kate, kinnitada roostetanute asemel maasse uued korvpallikonstruktsioonid ja paigaldada neile tugevast plastist tagalauad koos rõngaste ja võrkudega.

Kui asi õnneks läheb, pan­nakse maasse ka võrkpallivõrgu ja tennisevõrgu postid – postid oleksid samad, lihtsalt võrk kin-nituks erineval kõrgusel.

Suure osa töödest kavatse­vad Madissoon ja tema sõbrad teha ise, tarviklikku tehnikat on neil piisavalt, rehadega on luba­nud platsi tulla Salla mõisa nais­te selts Meelespea, mille eestve­dajaks Martini ema.

Žürii on veendunud, et Mar­tin Madissoonil õnnestub oma plaanile kindlasti tuge leida ning see ellu viia.

Lisaks oli konkursil veel kaks finalisti: Aseri lasteaia mängu­väljak Ida-Virumaal ning Virtu-se terviserada Jõgeval.

"Minu suur soov on, et laste-aialastel oleks väljak, kus saaks muretult mängida," kirjutas Aseri projekti eestvedaja Kristel Merigan. "Kuidagi on läinud nii, et vallal, koolil ega ka lasteaial pole raha, ja paraku pole ka pro­jektidest toetusi saadud."

Uuendused mänguväljakul rõõmustaksid aga paljusid: kol­mes rühmas käib kokku 60 last, suur osa neist venekeelsed, kes koolimineku ajaks siiski eesti keele suhu saavad.

"Aga ka kogu valla suuremad lapsed käivad siin mängimas," rõhutab direktor Eha Polluks. "Ajame ära, riidleme, aga neil pole ju tõesti kusagile minna!"

Pilt, mis koolimaja taga ehk lasteaia ees avaneb, on tõesti pigem nukker. Pole piirdeaeda, mida seadus nõuab, rajatised on eri aegadest, mitmed neist näe­vad välja päris väsinud. Mängu-maja on kipakas, metallist kiige-postid loksuvad.

Pigem omavalitsuse asi

Samas tõdes žürii, et niisuguste asjade lahendamine peaks ole­ma omavalitsuste mure.

"Kui vald ei suuda hoolitse­da oma haridus- ja sotsiaalob­jektide eest, siis tekib küsimus, milleks teda üldse vaja on," lau­sus Maalehe peatoimetaja Aivar Viidik. "Vähemalt praegusel ehk valimiste aastal oleks põhjust asju korda sättida."

Usutavast saab ka rohkem kui 5000 elanikuga Jõgeva ilma toe­tusrahata hakkama linna veerel asuva Virtuse 1060 m pikkuse terviserajaga.

Rajal on juba esimesed suusa­võistlused peetud, edaspidi soo­vitakse see siluda ja katta saepu­ru või multšiga ning täiendada tasakaalupoomi, rippkangide ja pinkidega.

Mõtteid ja ettepanekuid lae­kus konkursile üle Eesti. Teiste seas sooviti õpilastele hankida teine komplekt põhiainete õpi­kuid, et seljad raskeid kotte ta­rides kõveraks ei jääks ning osta valla muusikutele kontrabass.

Tõsiasi, et projekte saadeti hulganisti, viitab Viidiku sõnul sellele, et korda tegemata asju on Eestimaal veel rohkesti.

KOMMENTAAR

PIRET REINSON, Nordea Panga turundus-ja kommunikatsioonijuht:

Taotluste hulk ületas kõik meie ootused. Mulle kui suu­rele kultuurisõbrale olid väga südamelähedased kont­rabassi ostmine Orissaare vallale ja poiste katuseteater Võrumaal. Kui noored mehed vabal ajal teatrit teevad, siis on meil kõik veel hästi!

Konkurss näitas ilmekalt meie külade jätkusuutlikkust ja Eesti meeste ning naiste tu­gevust ja tarkust. Saabus palju projekte, mis vääriks esiletoo­mist, tunnustust, raha. Aga lähtusime konkursi eesmärgist – teeme Eesti korda!

Nii avaldasid enim muljet Salla küla noor Martin Ma­dissoon spordiväljaku ning Juula küla mehed Veikko Soikonen ja Kalvo Kaasik bussipeatuste pinkidega.

Finalistide hulgas oli ka väga vahva ja julge Maie Puusepp, kes kõiki Jõgeva terviserajale kutsus, ning Aseri lasteaia juhataja Eha Polluks ja kunstiõpetaja Kris­tel Merigan, kelle unistuseks oli laste mänguväljak.

Auhinnaraha võitjad

■ 1800 eurot – Ruhnu merepäästejaama katus ilmastikukindlaks.

■ 1750 eurot – Tuhalaane rahvamaja ärkab ellu.

■ 1450 eurot – pingid Tabivere valla bussipeatus­tesse.

Allikas: Maaleht ja Nordea Pank

Viimased uudised

Arhiiv

Pikk.ee uudiskirjaga liitumine.

Isikuandmeid töötleme vastavalt Isikuandmete töötlemise põhimõtetele

Täpsem liitumisvorm on leitav https://www.pikk.ee/liitu-uudiskirjaga/