Tipp­kohtumise tulemus: ei draamat ega diili

Tipp­kohtumise tulemus: ei draamat ega diili

Euroliit: Arvamuste lahknevus oli nii suur, et liidrid ei pidanud mõttekaks Brüsselis kauem vaielda.

Nii mõnegi vaatleja jaoks oli EL-i tulevasele eelarvele pühendatud tulemusetu tipp­kohtumise vaat et kõige ülla­tavam tulemus see, et tülli ei mindud ja vetosid ei loobitud. Olles kaks päeva üsna sõbrali­kult aru pidanud, lubati järg­mise aasta algul 2014-2020. aasta eelarve juurde naasta.

"Üks kõige sõbralikumaid EL-i tippkohtumisi, mida ma olen kogenud, kuigi kokkule­pet ei saavutatud. Tõesti nal­jakas," säutsatas Twitteris näi­teks Soome euroasjade minis­ter Alexander Stubb. "Üldiselt selle ülemkogu kohta ma ütlek­sin, et Brüsselist lahkudes on tuju märksa parem kui Brüs­selisse tulles," ütles ERR-ile Andrus Ansip. "Atmosfäär oli üllatavalt hea, sest arvamuste lahknevus oli nii suur, et pol­nud millegi üle vaielda," tsiteeris Reuters Leedu presiden­ti Dalia Grybauskaitet.

„Me oleme jaganud oma vaateid ja andnud president Herman Van Rompuyle man­daadi töötada edasi ja leida eelolevatel nädalatel konsen­sus 27 liikmesriigi vahel. Kok­kuleppele jõudmiseks on suur potentsiaal, nii et me usume, et see on võimalik järgmise aasta algul," hoidis optimismi ülal Saksamaa kantsler Angela Merkel. „Me peaksime olema võimelised erimeelsused ületa­ma, see on kõigi 27 arvamus. Kõneluste õhkkond oli sõbra­lik ja konstruktiivne."

Põllumajanduse küsimus

Saksamaa soovib eelarve kül­mutada nii, et laeks oleks umbes üks protsent EL-i SKT-st ehk ligi 960 miljardit eurot. Põllumajanduseelarvet ei peaks Berliini meelest kär­pima, nagu ka ühtekuuluvusvahendeid.

„Hispaania tuli kohtumi­selt paremana kui sinna läks. Ma lahkun üsna rahulolevana. Läbirääkimiste vaim oli väga konstruktiivne, mis üllatas mind," tunnistas Hispaania peaminister Mariano Rajoy. „Kuid mind ei üllatanud, et me kokkuleppele ei jõudnud. Meil oli niikuinii vaja veel üht raundi, et rahuldada 27 riigi, 28 riigi huve. Mu meelest on aga lõhed vähenenud," lisas Rajoy, pidades 28 riigi all sil­mas seda, et järgmisel eelarve-perioodil on liikmesriigiks saa­nud Horvaatia.

Kriisis Hispaania soovib saada põllumajandus- ja struktuurifondidest nii palju kasu kui võimalik, samas kui eelarve projekti järgi jagub Hispaania­le senisest viiendiku kuni kol­mandiku võrra vähem.

„EL-i presidendi lauale pan­dud diil ei olnud piisavalt hea. Me ei saanud küll kokkulepet, mida tahtsime, kuid peatasi­me meile vastuvõetamatu diili. Euroopa terminites tähendab see mu arusaamise järgi edu," ütles Briti peaminister David Cameron, kes enda sõnul lei­dis liitlased Hollandi ja Root­si näol. „Brüssel aga eksistee­rib endiselt edasi oma paralleeluniversumis. Enam kui 200 Euroopa Komisjoni ametnik­ku teenivad rohkem kui mina. EL-i institutsioonid peavad lihtsalt reaalse maailmaga kohanema," viitas Cameron sellele, kärpima peaks hoopis administratiivkulusid.

Cameron soovib külmutada EL-i eelarve, kuid parlament pani ta kõnelustel veelgi ras­kemasse seisu, sest võttis vas­tu resolutsiooni, milles kutsuti üles eelarvet kärpima.

„Mu meelest oli õige aeg peatus teha, sest tundsime, et tegelikult on palju veel põh­jalikult läbi arutamata," mär­kis Rootsi peaminister Fredrik Reinfeldt. „Mu meelest kes­kendusime seekord väga palju kulutustele, aga ei olnud val­mis vaatama üle tulude poolt, mis on selliste riikide nagu Rootsi jaoks väga tähtis."

„Edu saavutati. Polnud mingeid ähvardusi, ei min­geid ultimaatumeid," tõstis esile Prantsusmaa president Francois Hollande. Prantsus­maa prioriteet on põllumajandustoetuste hoidmine nii kõr­gel tasemel kui võimalik, Pariis ei ole aga vastu eelarve külmu­tamisele ehk hoidmisele samal tasemel. Seda soovib ka Sak­samaa. Põllumajandustoetuste osas on Prantsusmaaga ühes paadis ka Poola, kusjuures näi­teks struktuurivahendite osas sooviks Varssavi rahastuse suu­rendamist.

„Reede pärastlõunal nägin esi­mest korda, et mõni riik võtab läbirääkimistel positsioo­ne eesmärgiga kokkuleppele jõuda, mitte jätkata lõputult kõnelusi selle blokeerimiseks. Minu jaoks on see kvaliteedi muutus," ütles Poola peami­nister Donald Tusk. „Tõsiasi, et ühtekuuluvuspoliitikat ja ühtset põllumajanduspoliiti­kat peetakse edasistest kärbetest päästetuks, ei ole just see, mida me võiduks nimetaksime, kuid kindlasti on see sõnum, mis Poolat väga rahuldab."

KAVAD

Eelarveprojektid muudkui kahanevad

Euroopa Komisjoni esitatud esimene eelarveprojekt aas­taiks 2014-2020 nägi ette kulu­tuste suurenemist. Kui praegu­sel seitsmeaastasel eelarveperioodil on kulud 976 miljardit eurot, siis komisjoni nägemu­ses kasvaksid need 1091 miljar­dini, mis tähendaks ligi viieprot­sendilist suurenemist.

Eesistujariigina tegi Küpros ette­paneku kinnitada eelarveks 1038 miljardit, samas kui EL-i president Herman Van Rompuy esitas 1010 miljardilise ja viis siis ülemkogule 973 miljardilise eelarve.

Tippkohtumise esimese päe­va õhtul esitas Van Rompuy eel­arve uue jaotuskava, jättes laeks siiski sama 973 miljardit. Selles variandis pehmendati lööki eel­arve kahele peamisele kulureale: põllumajandustoetustele ja vaesemate piirkondade abista­miseks mõeldud rahadele. Suu­remad kärped tabaksid ener­geetikat ja transporti ning ka EL-i välisteenistust. Puutumata jättis Van Rompuy aga administ­ratiivkulud.

Kaivo Kopli, Eesti Päevaleht (26.11.2012)

 

 

2012-11-26T10:00:00+00:00 Esmaspäev, 26. november, 2012|Uudised|