Euroliit: Arvamuste lahknevus oli nii suur, et liidrid ei pidanud mõttekaks Brüsselis kauem vaielda.
Nii mõnegi vaatleja jaoks oli EL-i tulevasele eelarvele pühendatud tulemusetu tippkohtumise vaat et kõige üllatavam tulemus see, et tülli ei mindud ja vetosid ei loobitud. Olles kaks päeva üsna sõbralikult aru pidanud, lubati järgmise aasta algul 2014-2020. aasta eelarve juurde naasta.
"Üks kõige sõbralikumaid EL-i tippkohtumisi, mida ma olen kogenud, kuigi kokkulepet ei saavutatud. Tõesti naljakas," säutsatas Twitteris näiteks Soome euroasjade minister Alexander Stubb. "Üldiselt selle ülemkogu kohta ma ütleksin, et Brüsselist lahkudes on tuju märksa parem kui Brüsselisse tulles," ütles ERR-ile Andrus Ansip. "Atmosfäär oli üllatavalt hea, sest arvamuste lahknevus oli nii suur, et polnud millegi üle vaielda," tsiteeris Reuters Leedu presidenti Dalia Grybauskaitet.
„Me oleme jaganud oma vaateid ja andnud president Herman Van Rompuyle mandaadi töötada edasi ja leida eelolevatel nädalatel konsensus 27 liikmesriigi vahel. Kokkuleppele jõudmiseks on suur potentsiaal, nii et me usume, et see on võimalik järgmise aasta algul," hoidis optimismi ülal Saksamaa kantsler Angela Merkel. „Me peaksime olema võimelised erimeelsused ületama, see on kõigi 27 arvamus. Kõneluste õhkkond oli sõbralik ja konstruktiivne."
Põllumajanduse küsimus
Saksamaa soovib eelarve külmutada nii, et laeks oleks umbes üks protsent EL-i SKT-st ehk ligi 960 miljardit eurot. Põllumajanduseelarvet ei peaks Berliini meelest kärpima, nagu ka ühtekuuluvusvahendeid.
„Hispaania tuli kohtumiselt paremana kui sinna läks. Ma lahkun üsna rahulolevana. Läbirääkimiste vaim oli väga konstruktiivne, mis üllatas mind," tunnistas Hispaania peaminister Mariano Rajoy. „Kuid mind ei üllatanud, et me kokkuleppele ei jõudnud. Meil oli niikuinii vaja veel üht raundi, et rahuldada 27 riigi, 28 riigi huve. Mu meelest on aga lõhed vähenenud," lisas Rajoy, pidades 28 riigi all silmas seda, et järgmisel eelarve-perioodil on liikmesriigiks saanud Horvaatia.
Kriisis Hispaania soovib saada põllumajandus- ja struktuurifondidest nii palju kasu kui võimalik, samas kui eelarve projekti järgi jagub Hispaaniale senisest viiendiku kuni kolmandiku võrra vähem.
„EL-i presidendi lauale pandud diil ei olnud piisavalt hea. Me ei saanud küll kokkulepet, mida tahtsime, kuid peatasime meile vastuvõetamatu diili. Euroopa terminites tähendab see mu arusaamise järgi edu," ütles Briti peaminister David Cameron, kes enda sõnul leidis liitlased Hollandi ja Rootsi näol. „Brüssel aga eksisteerib endiselt edasi oma paralleeluniversumis. Enam kui 200 Euroopa Komisjoni ametnikku teenivad rohkem kui mina. EL-i institutsioonid peavad lihtsalt reaalse maailmaga kohanema," viitas Cameron sellele, kärpima peaks hoopis administratiivkulusid.
Cameron soovib külmutada EL-i eelarve, kuid parlament pani ta kõnelustel veelgi raskemasse seisu, sest võttis vastu resolutsiooni, milles kutsuti üles eelarvet kärpima.
„Mu meelest oli õige aeg peatus teha, sest tundsime, et tegelikult on palju veel põhjalikult läbi arutamata," märkis Rootsi peaminister Fredrik Reinfeldt. „Mu meelest keskendusime seekord väga palju kulutustele, aga ei olnud valmis vaatama üle tulude poolt, mis on selliste riikide nagu Rootsi jaoks väga tähtis."
„Edu saavutati. Polnud mingeid ähvardusi, ei mingeid ultimaatumeid," tõstis esile Prantsusmaa president Francois Hollande. Prantsusmaa prioriteet on põllumajandustoetuste hoidmine nii kõrgel tasemel kui võimalik, Pariis ei ole aga vastu eelarve külmutamisele ehk hoidmisele samal tasemel. Seda soovib ka Saksamaa. Põllumajandustoetuste osas on Prantsusmaaga ühes paadis ka Poola, kusjuures näiteks struktuurivahendite osas sooviks Varssavi rahastuse suurendamist.
„Reede pärastlõunal nägin esimest korda, et mõni riik võtab läbirääkimistel positsioone eesmärgiga kokkuleppele jõuda, mitte jätkata lõputult kõnelusi selle blokeerimiseks. Minu jaoks on see kvaliteedi muutus," ütles Poola peaminister Donald Tusk. „Tõsiasi, et ühtekuuluvuspoliitikat ja ühtset põllumajanduspoliitikat peetakse edasistest kärbetest päästetuks, ei ole just see, mida me võiduks nimetaksime, kuid kindlasti on see sõnum, mis Poolat väga rahuldab."
KAVAD
Eelarveprojektid muudkui kahanevad
Euroopa Komisjoni esitatud esimene eelarveprojekt aastaiks 2014-2020 nägi ette kulutuste suurenemist. Kui praegusel seitsmeaastasel eelarveperioodil on kulud 976 miljardit eurot, siis komisjoni nägemuses kasvaksid need 1091 miljardini, mis tähendaks ligi viieprotsendilist suurenemist.
Eesistujariigina tegi Küpros ettepaneku kinnitada eelarveks 1038 miljardit, samas kui EL-i president Herman Van Rompuy esitas 1010 miljardilise ja viis siis ülemkogule 973 miljardilise eelarve.
Tippkohtumise esimese päeva õhtul esitas Van Rompuy eelarve uue jaotuskava, jättes laeks siiski sama 973 miljardit. Selles variandis pehmendati lööki eelarve kahele peamisele kulureale: põllumajandustoetustele ja vaesemate piirkondade abistamiseks mõeldud rahadele. Suuremad kärped tabaksid energeetikat ja transporti ning ka EL-i välisteenistust. Puutumata jättis Van Rompuy aga administratiivkulud.
Kaivo Kopli, Eesti Päevaleht (26.11.2012)
