Toetus väikeomanikule maksu alla

Toetus väikeomanikule maksu alla

Ühena paljudest uue valitsuse maksumuudatuste plaanidest tahetakse hakata arvestama maha tulumaksu paljudest füüsilistest isikutest maaomanikele makstavatest põllumajandustoetustest.

Endise põllumajandusministri ja praeguse riigikogu rahanduskomisjoni liikme Helir-Valdor Seederi (IRL) hinnangul ei valda eelnõu algatanud rahandusministeerium teemat ning ükski argument, miks seda teha soovitakse, ei pea vett.

Üldine reegel on, et euroliidu toetustelt ei arvestata tulumaksu maha. Nii on see olnud seni ka põllumajandustoetustega. Küll aga peavad FIEd ja äriühingud maksma tulumaksu saadud tulult ehk reaalselt välja võetud kasumilt. Äriühingud saavad kasumi maksuvabalt reinvesteerida ja FIEdel on võimalus kanda ettevõtlusega seotud toetus erikontole investeeringute tarbeks.

Tootjate ja omanike pinged

Füüsilistest isikutest maaomanikud, kelle käes on Eestis ligikaudu viis-kuus protsenti maast, on toetuse seni täies mahus kätte saanud. Enamasti on tegemist küllalt väikeste maalappidega, kus kasvatatakse toitu vaid enda tarbeks ja seega ei nõuta neilt ka FIEdeks registreerimist.

Osa suurpõllumeeste hinnangul on see ebavõrdne kohtlemine. Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda (EPKK) saatis mullu mais põllumajandusministeeriumile ja rahandusministeeriumile kirja, milles väitis, et füüsilistele isikutele põllumajandustoetuste osas kehtiv maksuvabastus on viinud selleni, et maaomanikud soovivad ise taotleda ühtset pindalatoetust ning pole huvitatud maade rentimisest aktiivsetele põllumajandustootjatele. Samas, kui maaomaniku ja tootja vahel sõlmitakse põllumajandusmaa kasutamiseks rendileping, siis peab maaomanik maksma renditulult tulumaksu.

«Kehtiv seaduslik regulatsioon on üha enam viimas pingeteni põllumajandustootjate ja maaomanike vahelistes suhetes,» leidis kirjale alla kirjutanud EPKK tegevjuht Roomet Sõrmus.

Suurpõllumehed pakuvad probleemi lahendamiseks kaks alternatiivi: kas maksustada tulumaksuga füüsilistele isikutele makstavad põllumajandustoetused või vabastada füüsiliste isikute põllumajandusmaade rentimisest saadav tulu tulumaksu maksmise kohustusest.

Nüüd viidatakse sellele kirjale ka rahandusministeeriumi eelnõu seletuskirjas, öeldes, et toetuste maksustamata jätmine põhjustab turumoonutusi. Seletuskirjas väidetakse, et maksuvabastuse mõte on olnud sotsiaalne ehk mitte kahjustada isiku toimetulekut. Samas leitakse, et seaduse laiast sõnastusest tulenevalt on maksuvabastus laienenud igasugustele summadele, mida mõne seaduse alusel toetuse nime all makstakse.

«Sageli ei ole selliste toetuste puhul maksuvabastus sisuliselt põhjendatud, eriti siis, kui neid makstakse sisuliselt tasuna mingi tegevuse eest või saamata jääva tulu hüvitisena (teatud põllumajandus- ja keskkonnatoetused),» seisab seletuskirjas.

Füüsiliste isikute põllumajandustoetuste maksustamisega loodetakse riigikassasse tuua 1,5 miljonit eurot aastas.

Probleem «euroniitjatega»

Seeder ei saa kuidagi aru, miks seda muudatust sellisel kujul teha tahetakse.

«Seaduse seletuskirjas on öeldud, et nüüd selle muudatusega tahetakse viia asi võrdsele kohtlemisele, aga teades praktilist elu, toimub asi vastupidi,» ütles ta.

Endise põllumajandusministri sõnul on eelkõige probleem see, et füüsilistel isikutel ei ole võimalik kulutusi tuludest maha arvestada ning seega läheks neile makstud toetustest tulumaks maha täies mahus, mis paneb just viimased ebavõrdsesse olukorda.

Rahandusministeerium kinnitab, et selle muudatusega vähendatakse «euroniitjate» ehk maad mitte harivate, kuid eurotoetusi kasseerivate omanike motivatsiooni. Seederi sõnul on aga planeeritud maksustada ka kümned toetused, mis saavad minna vaid aktiivsetele talumeestele.

Lisaks ei ole see muudatus IRLi poliitiku sõnul euroniitjate probleemile mingi lahendus, kuna füüsiliste isikute käes on vaid viis-kuus protsenti maast.

«Räägime viiest protsendist maast, aga ei räägi 95 protsendist. Praegu võib julgelt väita, et rohkem sellist maad, mis on omaniku käes ja mida ta ise tootmiseks ei kasuta, vaid annab tootmiseks rendile, on äriühingute ja kinnisvarafirmade käes. Aga nendel ju selle seadusega midagi ei muutu,» kirjeldas ta.

Peale kõige selle kahtlustab Seeder, et toetuste otsemaksustamine on vastuolus Euroopa Liidu õigusega, mis sätestab, et toetused ei saa olla liikmesriigi eelarve täitjaks. Maksustada võib küll saadud tulu, kuid füüsiliste isikute puhul, kes ei saa kulusid tuludest maha arvata, maksustatakse kogu toetus. On tõenäoline, et selle seaduse jõustumisel pöördub mõni põllumees asjaga Euroopa Kohtusse.

Arutlusel komisjonides

Rahandusministeerium jäi nende vastuolude kommenteerimisel napisõnaliseks ja vastas pressiesindaja Mailin Aasmäe vahendusel esiti vaid, et Euroo­pa reeglid põllumajandustoetuste maksustamist ei keela, ja kopeeris vastuseks eelnõu seletuskirjast toetuste maksustamist puudutava osa. Järgmistele arupärimistele tuli samuti lühike vastus, et «kui toetuse saajal kaasnevad toetava tegevusega kulud, saab ta ennast FIEks registreerida ja kulud maha arvata».

Küsimusele, miks valiti maksustamiseks välja just need toetused, vastas pressiesindaja vaid, et otsuse tegi valitsus.

Põllumajandusminister Ivari Padar (SDE) ütles, et maksuseadused peaksid kehtima kõigile võrdsetel alustel – seda nii põllumajanduses kui ka teistes valdkondades.

«See tähendab, et kui maksustatakse füüsiliste isikute põllumajandustoetusi, siis peaks seda tegema ka kõikide teiste valdkondade toetuste puhul,» lausus ta.

Kui füüsilisel isikul on ettevõtlusega seotud kulusid, siis oleks ka Padari hinnangul mõistlik registreerida ennast näiteks FIEks.

«Sel juhul ma ei näe, et tekiks kahe juriidilise vormi vahel ebavõrdsust. Kui ettevõtlusega seotud kulusid pol­e, siis maksustamise seisukohalt kaob praegune ebavõrdus, kus füüsiliste isikute toetusi ei maksustata, küll aga ettevõtete omasid,» kirjeldas minister.

Padar rõhutas, et maksustamisest saab aga rääkida vaid ühtse pindalatoetuse puhul. «Tegime eelnõu kooskõlastusringil näiteks märkuse, et pole asjakohane maksustada toetusi, kus toetatu pakub sisuliselt avalikku teenust, näiteks kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade järgimist soodustavad toetused või toetused põllumajanduslikku tegevust alustavatele noortele põllumajandustootjatele,» selgitas ta.

Eelnõu on arutlusel riigikogu komisjonides ja ootab saatmist teisele lugemisele.

Maksustamisele minevad PRIA toetused

1. Põllumajandustootjatele ja metsavaldajatele nõuandeteenuse võimaldamine

2. Nõuetele vastavuse ning töötervishoiu ja tööohutuse alase nõuandeteenuse võimaldamine

3. Metsa majandusliku väärtuse parandamine

4. Kahjustatud metsa taastamine ja metsatulekahju ennetamine

5. Ebasoodsamate piirkondade toetus

6. Natura 2000 toetus põllumajandusmaale

7. Mahepõllumajanduse tootmise toetus

8. Ohustatud tõugu looma pidamise toetus

9. Poolloodusliku koosluse hooldamise toetus

10. Loomade karjatamise toetus

11. Vähetootlikud investeeringud

12. Natura 2000 toetus erametsamaale

13. Leaderi projektid

14. Ammlehmakasvatamise üleminekutoetus

15. Piima üleminekutoetus

16. Piimasektori eritoetus

17. Põllumajanduskultuuri üleminekutoetus

18. Ute kasvatamise üleminekutoetus

19. Ute üleminekutoetus

20. Veise üleminekutoetus

21. Ühtne pindalatoetus

Allikas: rahandusministeerium 

Kadri Inselberg, 20.06.2014 Postimees lk 8-9.  

 

2014-06-20T10:00:00+00:00 Reede, 20. juuni, 2014|Uudised|