Kui hakkab kehtima ELi uus eelarve, võib juhtuda, et pindalatoetuste aluseks saavad mitte hektarid, vaid nende põhjal maakasutajatele antud toetusõigused. Kuidas need tekivad ja toimivad?
"Mina pole seda endale veel selgeks teinud," tunnistab Tartu Agro ASi juht Aavo Mölder. "Kuuldavasti tahavad paljud Euroopa riigid, et pindalatoetust makstakse uuel eelarveperioodil edasi samadel alustel kui praegu, ja kõik on veel lahtine."
Ka põllumajandusministeeriumi osakonnajuhataja Mai Talvik kinnitab, et toetusõiguste osas on veel palju lahtist, sest kümne uue Euroopa Liidu riigi jaoks on see süsteem täiesti uus. Küll on toetusõigused kehtinud aastaid nn vanades liikmesriikides, ehkki seda on jaotatud riigiti erinevatel alustel.
Toetusõiguste register luuakse PRIAsse
Praeguses eelnõus seisab, et toetusõiguslikuks loetakse vähemalt üht hektarit põllumajanduslikku maad kasutav isik, kes tegeleb põllumajandusliku tegevusega: kasvatab põllukultuure või põllumajandusloomi; teeb põllumajandusmaal minimaalseid riigi poolt sätestatud tegevusi; täidab häid põllumajandus- ja keskkonnatingimusi.
"Toetusõigused määratakse uue skeemi rakendamise esimesel aastal neile, kes lisaks tavapärasele põllumajandusmaapõhisele otsetoetuse taotlusele esitavad ka toetusõiguse taotluse. Niisiis, 2014. aastal tuleb taotleda koos tavalise toetusega ka vastavalt oma põllumajandusmaa suurusele toetusõigusi," räägib Mai Talvik. "Toetusõigused määratakse hektarite arvu alusel. On kindel, et üks hektar on üks toetusõigus."
Talvik selgitab, et pindalatoe-tust taotlenud ettevõtjate ja neile määratud toetusõiguste kohta koostatakse PRIAs toetusõiguste register, kus kõik toetusõigused on seotud tootjatega ning personaalselt identifitseeritavad.
Toetusõigusele tekib rahaline väärtus eurodes, mis kujuneb otsetoetuste põhitoetuse kogusumma ja määratud toetusõiguste jagatisena. Kogusummast võetakse kuni 3% riikliku reservi jaoks. Riiklikust reservist saab toetusõigusi anda näiteks uutele alustajatele.
Kuna selline süsteem on uus ja nõuab riikidelt ettevalmistusaega, siis usub Mai Talvik, et uus süsteem veel kohe 2014. aastal kehtima ei hakka. Tema meelest on tõenäoline, et see juhtub aastal 2015. On aga olnud kuulda ka hääli, et järgmisel eelarveperioodil sellele veel täielikult üle ei mindagi.
Ärge oma maad maha müüge!
Üldreeglina kehtivad toetusõigused neile, kes 2010. või 2011. aastal taotlesid ühtset pindalatoetust. Erandina saavad toetusõigused ka need, kes kasutavad maad, mis 2003. aastal ei olnud heas korras ega ole sellepärast ka praegu PRIA põllumassiivide registris.
PRIA registris olek ei anna Talviku sõnul automaatset õigust saada toetust. Põllumajandustootja peab selle taotlemiseks oma toetusõigused igal aastal aktiveerima ja deklareerima iga-aastases taotluses toetuskõlblike hektarite arvu.
Kui toetusõigusi ei ole kahe aasta jooksul kasutatud, tuleb põllumeestel need tagastada riiklikku reservi, millest neid võib jaotada teistele põllumajandustootjatele.
Toetusõigusi võivad reservist saada maaharijad, kes on eriolukorras, näiteks uustulnukad, vääramatu jõu tõttu hätta sattunud, suuri investeeringuid teinud põllumehed jmt.
Toetusõigused muutuvad edaspidi kaubeldavateks, ent tehingutele on teatud piirangud, mis selguvad hilisematest rakendusaktidest. Neid võib teatavatel tingimustel müüa, liisida ning üle anda teisele põllumajandustootjale.
Toetusõiguste määramise aluseks on uuele otsetoetuste skeemile ülemineku esimese aasta maakasutus, mis tähendab, et põllumeestel tasub järgnevatel aastatel hoiduda maa müümisest ning vajalik on selgete kirjalike rendilepingute olemasolu.
Niitjate hea elu ilmselt jätkub
Põllumajandusettevõtjaid huvitab eelkõige see, kas ja kuidas on toetusõigustest abi selles osas, et põllumehed, kes kasvatavad vilja ning peavad loomi, saaksid rohkem toetust kui lihtsalt maaomanikud või niitjad.
Mai Talvik ütleb, et kuigi üldiselt on kavandatud ühetaolise väärtusega toetusõiguste rakendamine, on arutlusel olevas tekstis võimalus neile, kelle toetustase oluliselt langeb, üleminekuperioodiks (aastani 2019) kehtestada kõrgema väärtusega toetusõigused.
Eesti koos mitme teise riigiga on mitmel korral avaldanud soovi kehtestada madalam toetustase nn maastiku hooldajatele või ekstensiivse rohumaakasutusega (s.t ilma põllumajandusloomadeta) otsetoetuse taotlejatele, kuid seni pole seda arvesse võetud.
Mai Talviku selgitusel muutub ka otsetoetus ise mitmeosaliseks ning koosneb edaspidi toetusõiguste alusel makstavast põhi-toetusest ja üldisest lisatoetusest keskkonda ning kliimat säästvate põllumajanduslike tootmisviiside rakendamise eest (nn rohestamine – selleks eraldatakse 30% otsetoetuste kogusummast).
Sellele lisaks on võimalus maksta lisatoetust looduslike kitsendustega aladele ja noortele põllumajandustootjatele, ning väiketootjate toetusskeem.
Arutelud ELi ministrite nõukogus jätkuvad ning lõplik süsteem ei ole veel kokku lepitud.
OTSETOETUSED
Uus võimalik skeem
■ 2014. aastal esitatakse PRIA-le kaks taotlust – tavapärase otsetoetuse taotlus ja toetusõiguse andmise taotlus.
■ PRIAs tekib toetusõiguste register, kus kõik toetusõigused on seotud põllumajandustootjatega ning identifitseeritavad.
■ PRIA liidab kokku kõik esitatud taotlused, millest saame teada toetusõiguste arvu. Nt kui esitatakse kokku taotlusi 950 000 ha kohta, tekib 950 000 toetusõigust.
■ Selle põhjal saab välja arvutada toetusõiguse väärtuse. Selleks tuleb võtta põhitoetuse kogusumma, paigutada sellest 3% riiklikku reservi ning allesjäänu jagada toetusõiguste arvuga. Saadakse ühe toetusõiguse väärtus X.
■ Kui põllumees Rein esitas taotluse ja sai kokku N1 arvu toetusõigusi (tema toetuskõlblik põllumaa on M hektarit), siis tema toetusõiguse väärtus on M korda X.
■ Igal järgmisel aastal peab Rein oma toetusõiguse aktiveerima ehk esitama avalduse selle kohta, kui palju hektareid ta kavatseb kasutada.
■ Kui Rein on maad juurde ostnud või rentinud, kuid tal pole selle kohta toetusõigust, saab ta toetust sama palju, kui talle alguses toetusõigusi määrati. Kui juurde tulnud maaga on kaasas ka toetusõigus, saab toetust ka juurdetulnud maa kohta.
■ Kui Rein on otsustanud vahepeal tootmismahtu vähendada, rendileping on lõppenud või on maakasutus mingil muul põhjusel väiksem, kui talle määratud toetusõigus lubaks, saab Rein toetust vastavalt sel konkreetsel aastal kasutuses olevale põllumaale.
■ Kui Rein on kaks aastat järjest kasutanud vähem maad, kui tal toetusõigusi on, läheb kasutamata toetusõigus riiklikku reservi.
■ Sellest reservist saab anda toetusõigusi nt uutele alustavatele põllumeestele.
■ Põllumees Reinu elu on kõige muretum, kui ta on ise oma maaomanik või tal on kindel pikaajaline rendileping.
Allikas: põllumajandusministeerium
Lii Sammler, Maaleht (07.03.2013)
www.maaleht.ee
