Toetusõigused: mis need on?

Toetusõigused: mis need on?

Kui hakkab kehtima ELi uus eelarve, võib juhtu­da, et pindalatoetuste aluseks saavad mitte hektarid, vaid nende põhjal maakasutajatele antud toetusõigused. Kuidas need tekivad ja toimivad?

"Mina pole seda endale veel selgeks teinud," tunnistab Tar­tu Agro ASi juht Aavo Mölder. "Kuuldavasti tahavad paljud Euroopa riigid, et pindalatoetust makstakse uuel eelarveperioodil edasi samadel alustel kui praegu, ja kõik on veel lahtine."

Ka põllumajandusministee­riumi osakonnajuhataja Mai Talvik kinnitab, et toetusõiguste osas on veel palju lahtist, sest kümne uue Euroopa Liidu riigi jaoks on see süsteem täiesti uus. Küll on toetusõigused kehtinud aastaid nn vanades liikmesriiki­des, ehkki seda on jaotatud riigi­ti erinevatel alustel.

Toetusõiguste register luuakse PRIAsse

Praeguses eelnõus seisab, et toetusõiguslikuks loetakse vähe­malt üht hektarit põllumajan­duslikku maad kasutav isik, kes tegeleb põllumajandusliku tege­vusega: kasvatab põllukultuure või põllumajandusloomi; teeb põllumajandusmaal minimaal­seid riigi poolt sätestatud tege­vusi; täidab häid põllumajan­dus- ja keskkonnatingimusi.

"Toetusõigused määratakse uue skeemi rakendamise esime­sel aastal neile, kes lisaks tava­pärasele põllumajandusmaapõhisele otsetoetuse taotlusele esi­tavad ka toetusõiguse taotluse. Niisiis, 2014. aastal tuleb taot­leda koos tavalise toetusega ka vastavalt oma põllumajandus­maa suurusele toetusõigusi," räägib Mai Talvik. "Toetusõigu­sed määratakse hektarite arvu alusel. On kindel, et üks hektar on üks toetusõigus."

Talvik selgitab, et pindalatoe-tust taotlenud ettevõtjate ja nei­le määratud toetusõiguste kohta koostatakse PRIAs toetusõiguste register, kus kõik toetusõigused on seotud tootjatega ning perso­naalselt identifitseeritavad.

Toetusõigusele tekib rahali­ne väärtus eurodes, mis kuju­neb otsetoetuste põhitoetuse ko­gusumma ja määratud toetusõi­guste jagatisena. Kogusummast võetakse kuni 3% riikliku reser­vi jaoks. Riiklikust reservist saab toetusõigusi anda näiteks uutele alustajatele.

Kuna selline süsteem on uus ja nõuab riikidelt ettevalmistus­aega, siis usub Mai Talvik, et uus süsteem veel kohe 2014. aastal kehtima ei hakka. Tema meelest on tõenäoline, et see juhtub aas­tal 2015. On aga olnud kuulda ka hääli, et järgmisel eelarveperioodil sellele veel täielikult üle ei mindagi.

Ärge oma maad maha müüge!

Üldreeglina kehtivad toetusõi­gused neile, kes 2010. või 2011. aastal taotlesid ühtset pindalatoetust. Erandina saavad toetus­õigused ka need, kes kasutavad maad, mis 2003. aastal ei olnud heas korras ega ole sellepärast ka praegu PRIA põllumassiivi­de registris.

PRIA registris olek ei anna Talviku sõnul automaatset õi­gust saada toetust. Põlluma­jandustootja peab selle taotle­miseks oma toetusõigused igal aastal aktiveerima ja deklaree­rima iga-aastases taotluses toetuskõlblike hektarite arvu.

Kui toetusõigusi ei ole kahe aasta jooksul kasutatud, tu­leb põllumeestel need tagasta­da riiklikku reservi, millest neid võib jaotada teistele põlluma­jandustootjatele.

Toetusõigusi võivad reser­vist saada maaharijad, kes on eriolukorras, näiteks uustulnu­kad, vääramatu jõu tõttu hätta sattunud, suuri investeeringuid teinud põllumehed jmt.

Toetusõigused muutuvad edaspidi kaubeldavateks, ent tehingutele on teatud piiran­gud, mis selguvad hilisematest rakendusaktidest. Neid võib teatavatel tingimustel müüa, lii­sida ning üle anda teisele põllumajandustootjale.

Toetusõiguste määramise alu­seks on uuele otsetoetuste skee­mile ülemineku esimese aasta maakasutus, mis tähendab, et põllumeestel tasub järgnevatel aastatel hoiduda maa müümi­sest ning vajalik on selgete kir­jalike rendilepingute olemasolu.

Niitjate hea elu ilmselt jätkub

Põllumajandusettevõtjaid huvi­tab eelkõige see, kas ja kuidas on toetusõigustest abi selles osas, et põllumehed, kes kasvatavad vil­ja ning peavad loomi, saaksid rohkem toetust kui lihtsalt maa­omanikud või niitjad.

Mai Talvik ütleb, et kuigi ül­diselt on kavandatud ühetaoli­se väärtusega toetusõiguste ra­kendamine, on arutlusel olevas tekstis võimalus neile, kelle toetustase oluliselt langeb, ülemi­nekuperioodiks (aastani 2019) kehtestada kõrgema väärtusega toetusõigused.

Eesti koos mitme teise riigiga on mitmel korral avaldanud soo­vi kehtestada madalam toetustase nn maastiku hooldajatele või eks­tensiivse rohumaakasutusega (s.t ilma põllumajandusloomadeta) otsetoetuse taotlejatele, kuid seni pole seda arvesse võetud.

Mai Talviku selgitusel muutub ka otsetoetus ise mitmeosaliseks ning koosneb edaspidi toetus­õiguste alusel makstavast põhi-toetusest ja üldisest lisatoetusest keskkonda ning kliimat säästvate põllumajanduslike tootmisviiside rakendamise eest (nn rohestamine – selleks eraldatakse 30% ot­setoetuste kogusummast).

Sellele lisaks on võimalus maksta lisatoetust looduslike kitsendustega aladele ja noorte­le põllumajandustootjatele, ning väiketootjate toetusskeem.

Arutelud ELi ministrite nõu­kogus jätkuvad ning lõplik süs­teem ei ole veel kokku lepitud.

OTSETOETUSED

Uus võimalik skeem

■ 2014. aastal esitatakse PRIA-le kaks taotlust – tavapärase otsetoetuse taotlus ja toetusõiguse andmise taotlus.

■ PRIAs tekib toetusõiguste register, kus kõik toetusõigused on seotud põllumajandustootjatega ning identifitseeritavad.

■ PRIA liidab kokku kõik esitatud taotlused, millest saame teada toetusõiguste arvu. Nt kui esitatakse kokku taotlusi 950 000 ha kohta, tekib 950 000 toetusõigust.

■ Selle põhjal saab välja arvutada toetusõiguse väärtuse. Selleks tuleb võtta põhitoetuse kogusumma, paigutada sellest 3% riiklikku reservi ning allesjäänu jagada toetusõiguste arvuga. Saadakse ühe toetusõiguse väärtus X.

■ Kui põllumees Rein esitas taotluse ja sai kokku N1 arvu toetus­õigusi (tema toetuskõlblik põllumaa on M hektarit), siis tema toetusõiguse väärtus on M korda X.

■ Igal järgmisel aastal peab Rein oma toetusõiguse aktiveerima ehk esitama avalduse selle kohta, kui palju hektareid ta kavatseb kasutada.

■ Kui Rein on maad juurde ostnud või rentinud, kuid tal pole selle kohta toetusõigust, saab ta toetust sama palju, kui talle alguses toetusõigusi määrati. Kui juurde tulnud maaga on kaasas ka toetusõigus, saab toetust ka juurdetulnud maa kohta.

■ Kui Rein on otsustanud vahepeal tootmismahtu vähenda­da, rendileping on lõppenud või on maakasutus mingil muul põhjusel väiksem, kui talle määratud toetusõigus lubaks, saab Rein toetust vastavalt sel konkreetsel aastal kasutuses olevale põllumaale.

■ Kui Rein on kaks aastat järjest kasutanud vähem maad, kui tal toetusõigusi on, läheb kasutamata toetusõigus riiklikku reservi.

■ Sellest reservist saab anda toetusõigusi nt uutele alustavatele põllumeestele.

■ Põllumees Reinu elu on kõige muretum, kui ta on ise oma maaomanik või tal on kindel pikaajaline rendileping.

Allikas: põllumajandusministeerium

Lii Sammler, Maaleht (07.03.2013)
www.maaleht.ee

2013-03-07T10:00:00+00:00 Neljapäev, 7. märts, 2013|Uudised|