Põllumajandustootmine on tänapäeval üles ehitatud enamasti selliselt, et ilma sünteetiliste pestitsiidide ehk taimekaitsevahenditeta ei saada hakkama. Põhjuseks monokultuuride kasvatamine, suured põllud, viljavahelduse printsiipide mittejärgimine jpm. Keemiline tõrje võimaldab saada suuremaid saake, kuid taimekaitsevahendite kasutamisel on ka tõsised varjuküljed – keskkonnakahjustused ja terviseriskid.
Kui aastane taimekaitsevahendite kogus ulatub Euroopas ligi 200 000 tonnini, siis erinevaid toimeaineid on siin kasutusel umbes 1200, vahendab portaal Bioneer.ee..
EL-is tervikuna sisaldab umbes pool võetud proovidest taimekaitsevahendite jääke. Norme ületavate proovide osa on suhteliselt väike, kuid järjest enam valmistab muret mitme erineva taimekaitsevahendi samaaegne esinemine. Piirmäärad on tavaliselt kehtestatud ühe toimeaine esinemist arvesse võttes. Seda, kuidas konkreetsed ained omavahel kokku puutudes käituvad, on vähe uuritud. Mõningatel juhtudel võib esineda nn kokteiliefekt, kus kahe aine toime on kordi (või isegi sadu kordi) suurem kui nende toime eraldi võttes.
Eestis on leitud nt üheksa erineva pestitsiidi jäägiga mandariine (päritolumaa LAV), seitsme jäägiga maasikaid (Poola), neli korda piirnormi ületavat Hispaania brokkolit, kuus korda piirnormi ületavat riisi jne.
Analüüsitud importkaubast sisaldab pestitsiidijääke 70%. Eestimaine toit on aga oluliselt puhtam taimekaitsevahendite jääkidest – neid on leitud (normi piires) kuni 18% proovidest. Eestis analüüsitud mahetoit on olnud alati puhas taimekaitsevahendite jääkidest.
Loe artiklit edasi Maalehest
