Tomatikasvataja: kaupluseketi logistikakulud on kolm korda suuremad kui kogu tootmine kokku!

Tomatikasvataja: kaupluseketi logistikakulud on kolm korda suuremad kui kogu tootmine kokku!

Tuhandeid kilosid tomateid tasuta jaganud Intsu talu peremees müüb punast kulda 40 senti kilo

Et saak käes mädanema ei läheks, jagas Põlvamaa Intsu talu peremees Voldemar Kamenik Tartu turuhoones tonnide viisi tomatit tasuta ära. Suured kaupluseketid aga maksavad tootjale naeruväärset raha.

Kamenik tõdeb, et Eestis tasuks siiski tomatit toota, kuid nõiaringist saab välja vaid siis, kui tootjat hinnaga survestavad kaupluseketid oma kasumeid kärbiksid ja riik muu Euroopaga sarnaselt tomatikasvatajaid toetaks.

Intsu talu peremehe sõnul on tomatikasvatuses raske olnud juba pikka aega, kuid nõnda hull pole seis olnud.

"Aiandus on täielikult varjusurmas. Kaupluseketid hangivad kaupa üha rohkem hulgimüüjate vahenduseta. Kuna paistab, et kõige odavam ja lihtsam on tomatit tuua Hollandist, siis on oma tomatikasvatajate turuosa langenud vaid kümnele protsendile. Varem piiritagune tomat nõnda peale ikka ei pressinud. Kurb on, et kohalikule tomatile turgu on ja me suudame seda toota ka suhteliselt konkurentsivõimelise hinnaga, aga rahvas sööb keemiaga mürgitatud võõrast kraami," tõdeb ta.

Kamenikule ja tema talu kaheksale töötajale surus noa sügavamale selga see, et Selver loobus vahendusfirmast ja hakkas ise tomatit sisse ostma.

36 senti talunikule, poes 1,19

"Minul tuleb tomat ära müüa 36 sendi eest, aga kui kaupluses on see müügil kilohinnaga 1,19, siis inimesed seda ostma ei kipu ja tomat jääb kätte. Keset suve ei ole võimalik ka mõnda teise ketti sisse saada. Kõrget poehinda selgitatakse suurte logistikakuludega. Minul on 36 sendi sees ju ka transport ja ketid ei vii kunagi Narva poodi ainult mõnda kasti tomatit. Nagu mina seda teen. Hinna kujundavad suured kaubandusketid. Ma võin küll kuuekümne sendiga turuletil tomatit müüa, aga inimesed ei hakka sellest hoolimata tomati pärast massiliselt turule tulema," räägib ta.

Eile müüs talunik Tartu turuhoones väikese defektiga tomatit neljakümne sendiga ja supertomatit kuuekümnega. Kuigi hind on kohati isegi odavam ketipoodides müüdavast piiritagusest tomatist, järjekorda leti taga ei loogelnud.

Kamenik tõdeb, et mujal Euroopas riik toetab tomatikasvatajaid, meil paraku mitte. Korra on taluperemees avalduse toetuse saamiseks ka teinud, kuid seda ta ei saanud.

Intsu talu peremehe sõnul on põhjanaabrite tootjad koondunud tugevatesse ühistutesse, mis ei lase kauplusekettidel endale pähe istuda.

"Eks ka meie peaksime rohkem koopereeruma. Siin tekib jällegi probleem, et ühe mütsi alt müüdav kaup peab olema ühtlase kvaliteediga ja kogused peavad olema kindlasti tagatud," lausub ta.

Alternatiivsete müügivõrkude suhtes on Kamenik skeptiline.

Ta sõnab, et seda on proovitud ja tegemist on toredate ettevõtmistega, kuid sadu tonne tomateid nõnda maha ei müü. Intsu talus toodetakse neli protsenti Eesti tomatitest ehk 470 tonni aastas.

Kamenik nendib, et praegu on veel vara öelda, kas tänavu jäädakse tootmisega miinusesse või jõutakse nulli. Tootmise vähendamine oleks aga väga raske otsus, sest uute kasvuhoonete eest on taluperemees end pangasulaseks müünud.

"Mind pandi dilemma ette, et kui annad odavalt ära, siis võtame vastu. Lahendus oleks vaid kettidele määratav juurdehindluse piirmäär, nagu Pätsi ajal või nagu apteekides" muigab ta.

Alla 80 sendi kasumit ei saa

Kamenik tõdeb, et kaupluste müügihinda arvestades ei saagi kettide kasumi suurus väga oluliselt tomati sisseostuhinnast sõltuda.

"Ega Hollandist ka tomatit kümne sendiga sisse tooda. Kui mõni aasta tagasi oli kohaliku tomati hind 13 krooni, siis hakkas see juba välismaa kaupa välja sööma. Hea näide sellest, kuidas juurdehindluse protsent mõjutab ostukäitumist, on Põlvamaalt. Möödunud aastal müüs kohalik tarbijate ühistu tomatit 11%lise juurdehindlusega. Tulemuseks oli, et ühe inimese kohta müüsime Põlvas tomatit 5,5 korda rohkem kui mujal Eestis. Aga tomat maksis poes ka nelja-viiekümne sendi kandis," räägib ta.

Kamenik nendib, et riigi toetus on tomatikasvatuse eluspüsimiseks oluline, kuid see ei aita poes hinda langetada ja sellega käivet tõsta. Ta nendib, et paraku mängivad konservitehased hoopis teises liigas ning nii odav ei saa kohalik tomat kunagi olema, et seda tasuks neisse müüa. "Kevadel müüsin tomati kaubandusketti 3,50 eest. Poes oli see müügil üle seitsme euro kilo eest. Kas siis talvel on logistika nii palju kallim kui suvel?" küsib ta.

Eelmisel aastal ütles Harjumaal asuva Sagro juhatuse esimees Kalle Reiter, et kodumaine tomatikasvatus on sügavas mõõnas ning tõenäoliselt tuleb tootmist vähendada. Sagro tootmisjuht Madis Kahu tõdes eile, et kahjuks ongi see nüüd reaalsus.

"Tomati all oli kaks hektarit, nüüd üks. Laiendasime ka sortimenti, mis omahinda tõstab. Kogu küsimus on hinnas. Alla kaheksakümne sendi ei tasu tomatikilo müüa. Siis jääb kasvuhoonete renoveerimiseks ka midagi. Ega Euroopas ainult kehva tomatit toodeta. Kvaliteettomatit meile ju ei tooda. Eesti tootja on raskes seisus, sest meie toetusi ei saa. Sagro on saanud väikese toetuse 2006. aastal tootmise renoveerimiseks. Näiteks Soomes on olemas katmikala toetus," räägib ta.

Kahu nendib, et otsuse teeb ikkagi tarbija. Ta usub, et kui kodumaine tomat oleks piiritagusest vaid 20–30 protsenti odavam, siis kannataks ostja selle veel ära.

Toetust võimalik taotleda

Põllumajandusministeeriumi maaelu arengu osakonna juhataja Marko Gorbani sõnul on käesoleval perioodil aiandussektoril juurdepääs maaelu arengukava investeeringutoetustele, starditoetusele, ühistegevuse toetusele, inimressursi parandamisele suunatud meetmetele, teadus- ja arendustegevustele ning keskkonnatoetustele.

"Näiteks selle perioodi põllumajanduse investeeringutoetust on saanud 193 aiandusprojekti summas ligikaudu 5 miljonit eurot. Uue meetmena lisandub keskkonnasõbraliku aianduse toetus. Kohalikku sorti taime kasvatamise toetuse raames lisandub mitmeid uusi toetatavaid köögivilja-, puuvilja- ja marjasorte," selgitab ta.

Gorbani sõnul lisandub koostöömeetme raames ka uusi lühikese tarneahela ja otseturustuse alaseid tegevusi, mis on väljundiks just väiketootjatele ning sealjuures aiandussektorile.

"Käivituma peaks sel perioodil rakendamata kvaliteedikava meede, mille vastu on huvi üles näidanud just aiandussektor. Lisaks on aiandussektorile meetmete siseselt ette nähtud mitmeid positiivseid stiimuleid. Näiteks põllumajanduse investeeringute puhul juurdepääs ka liikuvale tehnikale ja maaparanduses niisutusinvesteeringute puhul kõrgem toetuse määr," selgitab ta.

Ministeeriumi põllumajandusturu korraldamise osakonna taimekasvatussaaduste büroo juhataja Erkki Milleri sõnul on aianduse valdkonnas kavas arengukava koostamine.

"Praeguseks on moodustatud töörühm, mis on kohtunud kahel korral. Küsisime töörühma liikmetelt ka ettepanekuid väljatöötatava arengukava kohta. Plaanimisel on kolmas kohtumine, mis toimub septembri keskel," räägib ta.

Arvo Uustalu
Õhtuleht, 24.08.2013

 

2013-08-26T10:00:00+00:00 Esmaspäev, 26. august, 2013|Uudised|