Räpina aianduskool kingib sõbrapäevaks koolidele ja muudele lasteasutustele 3144 amplitomati taime, et noortesse süstida huvi aianduse vastu. Projekt läks natuke käest ära ja praeguseks on selge, et kooli buss peab taimi jagades Eestile kaks tiiru peale tegema.
See oli täielik hämming, mis juhtus, ütleb Ulvi Mustmaa. Ta on Räpina aianduskooli arenguosakonna juhataja. Seda hämmingut väljendab ta intervjuu jooksul eri vormides veel ja veel.
Lühidalt on asi väga lihtne. Räpina aianduskool lubas kinkida kõigile endast teada andnud soovijatele sõbrapäevaks neli tomatitaime – kaks punast, kaks kollast – ja väetist nende väetamiseks, n-ö tavalist väetist ja maheväetist. Kes tahab, see saab. Kõik ühiselt kasvatavad ja võrdlevad tulemusi eri väetistega ja omavahel. Eelkõige oli silmas peetud koole-klasse, aga liitus ka loodusmaju, lasteaedu, noortekeskusi ja isegi nukufilmistuudio.
Kui 13. jaanuaril postitati Facebooki lehele teade ja saadeti maakondade haridusosakondadele laiali info niisugusest võimalusest, ei osanud keegi ette näha, mis juhtub.
«Arvasin, et tõenäoliselt registreerub 50 klassi, no sada, aga sel juhul oleme ikka kõvad tegijad,» ütleb Mustmaa. «Panime enda arvates paraja varuga samal esmaspäeval ka seemned mulda saja komplekti jaoks.»
Aga teisipäeva õhtuks kogunes registreerunuid üle kahesaja. Siis ei olnud enam kellelgi aimu, kui palju osalejaid võiks tulla. Reede õhtul, kui tõmmati kriips alla, oli lõplik number 786. Lihtne arvutus näitab, et kui igale osalejale lubati neli taime, oli neid vaja 3144.
OTSAST PEALE
Esimesest külvist mõistagi ei piisanud ja et võistlusmomenti silmas pidades kõigile võrdne lähtepositsioon anda, tuli kõik vajalikud taimed uuesti külvata. Oli üksjagu keeruline ülesanne vajalikke seemneid hankida, sest ei ole veel hooaeg.
«Üldjuhul külvavad inimesed kodustes tingimustes tomatiseemneid naistepäeval,» lausub Mustmaa. Aga siis oli alles jaanuar. Suur külvipäev oli 20. jaanuaril, tõusmed tulid kaheksa päeva hiljem ja arvestus oli tehtud nii, et sellest päevast viljade valmimiseni peaks valitud amplitomatisortide puhul minema 85 päeva.
Punase tomati sort kannab nime «Viima» ja kollase sort «Venus». Need sobivad kasvatamiseks ka toas aknalaual. Räpina aianduskooli köögiviljanduseõpetaja Tairi Albert sõnab, et nende sortide viljad ei ole suured, kuid see-eest on taimed väga saagikad, nii et proovimiseks peaks tomateid jaguma. Külvamisest on Youtube'i keskkonda ka video üles pandud.
Aga see ei ole veel kõik. Tuli hankida ka hoopis rohkem väetist, kui algselt plaanitud. Ja siis oli vaja välja mõelda logistika, kuidas taimed kingisaajatele kätte toimetada. Kokkulepped on tehtud omavalitsuste ja maavalitsuste haridusosakondadega. Tahtes kõik taimed kohale viia, peab Räpina kooli buss Eestile kaks tiiru peale tegema.
«Me ei olnud niisuguse massiga arvestanud,» sõnab Ulvi Mustmaa. «Omamoodi kurb on, et väga paljud küsisid liitumisvõimaluse järele pärast tähtaja kukkumist, aga meil on näiteks maheväetis spetsiaalsetes purkides juba tellitud.»
Aga miks selline asi üldse? Mustmaa selgitab, et ühtpidi on ettevõtmine inspireeritud haridusministeeriumi algatusest «Huvitav kool», teisalt aga tõdemusest, et aiandus on lastele ja noortele kaugeks jäänud.
Õieti hakkas mõte idanema juba eelmisel talvel, mil tekkis idee proovida salatiga, mis on kiire kasvuga. Siis vaidles keegi vastu, et peab ikka atraktiivsem olema ning tuleks proovida herneste ja päevalilledega, aga eestlaslikult vaieldes läks õige aeg mööda, ilma et asi oleks üldse kuhugi jõudnud. Sellel aastal ei hakatud enam vaidlema, otsustati, et tomatid on põnevad ja toredad.
UUDNE KOGEMUS
«Tänapäeva laste elustiil on muutunud, palju vähem on aimu taimedega toimetamisest. Mõte oli meelitada noori aianduse juurde ja näidata, et see võib lahe olla,» selgitab Mustmaa. «Täiskasvanud inimesed on kõik oma lapsepõlves kellegi aiamaad rohinud. See oli väga loomulik, et inimesed kulutasid vaba aja peenardel ja põldudel. Mõned said sellest teraapilise kogemuse, kuid kõik ju ei ole roheliste näppudega ning leidus ka neid, kes tundsid tohutut pääsemist, kui ei pea kõplamas käima ja vajaminevat poest osta. Aga last ehk see just huvitaks.»
Sõbrapäeva tomatiprojekti tomatid ei vaja üksnes kastmist ja väetamist, vaid need tuleks üks kord ka ümber istutada. See aeg saabub märtsi esimesel nädalal, nagu soovitab köögiviljanduseõpetaja Tairi Albert.
Ulvi Mustmaa lisab, et see oli ka omamoodi eesmärk, et tekiks arusaamine, mismoodi taime istutamine käib ja mida selle juures tuleb silmas pidada.
Niisamuti on erinevate väetistega väetamine õpetlik. Milleks väetada, kui palju väetada ja kas maitse muutub, kui kasutatud on mineraalväetist või maheväetist.
«Kui laps vaatab pärast seda kaupluses väetise pakendeid, võiks ta osata juba arutleda, miks ja mida peab panema,» sõnab Mustmaa. «Ja kui on ette antud norm hektari kohta, mida siis oma taimekesega teha.»
Muidugi on tõsiasi, et tomatiprojekti taimede viljade valmimise kiirus sõltub sellest, kui päikeseline on kevad, aga teoorias peaks mais tomateid noppida saama. «Vast praktikas ikka ka,» usub Mustmaa.
Jüri Saar,
Postimees (Erileht), 10.02.2014
