Tomatiprojekt tõi aianduskooli hullud päevad

Tomatiprojekt tõi aianduskooli hullud päevad

Räpina aianduskool kingib sõbrapäevaks koolidele ja muudele lasteasutustele 3144 amplitomati taime, et noortesse süstida huvi aianduse vastu. Projekt läks natuke käest ära ja praeguseks on selge, et kooli buss peab taimi jagades Eestile kaks tiiru peale tegema.

See oli täielik hämming, mis juhtus, ütleb Ulvi Mustmaa. Ta on Räpi­na aianduskooli aren­guosakonna juhataja. Seda hämmingut väljendab ta intervjuu jooksul eri vor­mides veel ja veel.

Lühidalt on asi väga lihtne. Rä­pina aianduskool lubas kinkida kõi­gile endast teada andnud soovijate­le sõbrapäevaks neli tomatitaime – kaks punast, kaks kollast – ja väe­tist nende väetamiseks, n-ö tava­list väetist ja maheväetist. Kes ta­hab, see saab. Kõik ühiselt kasvata­vad ja võrdlevad tulemusi eri väe­tistega ja omavahel. Eelkõige oli sil­mas peetud koole-klasse, aga liitus ka loodusmaju, lasteaedu, noortekeskusi ja isegi nukufilmistuudio.

Kui 13. jaanuaril postitati Facebooki lehele teade ja saadeti maakondade haridusosakondade­le laiali info niisugusest võimalu­sest, ei osanud keegi ette näha, mis juhtub.

«Arvasin, et tõenäoliselt regist­reerub 50 klassi, no sada, aga sel ju­hul oleme ikka kõvad tegijad,» üt­leb Mustmaa. «Panime enda arva­tes paraja varuga samal esmaspäe­val ka seemned mulda saja komp­lekti jaoks.»

Aga teisipäeva õhtuks kogunes registreerunuid üle kahesaja. Siis ei olnud enam kellelgi aimu, kui pal­ju osalejaid võiks tulla. Reede õh­tul, kui tõmmati kriips alla, oli lõplik number 786. Lihtne arvutus näi­tab, et kui igale osalejale lubati neli taime, oli neid vaja 3144.

OTSAST PEALE

Esimesest külvist mõistagi ei piisa­nud ja et võistlusmomenti silmas pidades kõigile võrdne lähtepositsioon anda, tuli kõik vajalikud tai­med uuesti külvata. Oli üksjagu kee­ruline ülesanne vajalikke seemneid hankida, sest ei ole veel hooaeg.

«Üldjuhul külvavad inimesed kodustes tingimustes tomatiseemneid naistepäeval,» lausub Mustmaa. Aga siis oli alles jaanuar. Suur külvipäev oli 20. jaanuaril, tõusmed tulid kaheksa päeva hiljem ja ar­vestus oli tehtud nii, et sellest päe­vast viljade valmimiseni peaks va­litud amplitomatisortide puhul mi­nema 85 päeva.

Punase tomati sort kannab ni­me «Viima» ja kollase sort «Venus». Need sobivad kasvatamiseks ka toas aknalaual. Räpina aiandus­kooli köögiviljanduseõpetaja Tairi Albert sõnab, et nende sortide vil­jad ei ole suured, kuid see-eest on taimed väga saagikad, nii et proo­vimiseks peaks tomateid jaguma. Külvamisest on Youtube'i keskkon­da ka video üles pandud.

Aga see ei ole veel kõik. Tu­li hankida ka hoopis rohkem väe­tist, kui algselt plaanitud. Ja siis oli vaja välja mõelda logistika, kuidas taimed kingisaajatele kätte toime­tada. Kokkulepped on tehtud oma­valitsuste ja maavalitsuste haridus­osakondadega. Tahtes kõik taimed kohale viia, peab Räpina kooli buss Eestile kaks tiiru peale tegema.

«Me ei olnud niisuguse massiga arvestanud,» sõnab Ulvi Mustmaa. «Omamoodi kurb on, et väga pal­jud küsisid liitumisvõimaluse järele pärast tähtaja kukkumist, aga meil on näiteks maheväetis spetsiaalse­tes purkides juba tellitud.»

Aga miks selline asi üldse? Mustmaa selgitab, et ühtpidi on ettevõtmine inspireeritud haridus­ministeeriumi algatusest «Huvitav kool», teisalt aga tõdemusest, et aiandus on lastele ja noortele kau­geks jäänud.

Õieti hakkas mõte idanema juba eelmisel talvel, mil tekkis idee proovida salatiga, mis on kii­re kasvuga. Siis vaidles keegi vas­tu, et peab ikka atraktiivsem ole­ma ning tuleks proovida herneste ja päevalilledega, aga eestlaslikult vaieldes läks õige aeg mööda, ilma et asi oleks üldse kuhugi jõudnud. Sellel aastal ei hakatud enam vaid­lema, otsustati, et tomatid on põne­vad ja toredad.

UUDNE KOGEMUS

«Tänapäeva laste elustiil on muu­tunud, palju vähem on aimu taime­dega toimetamisest. Mõte oli mee­litada noori aianduse juurde ja näi­data, et see võib lahe olla,» selgitab Mustmaa. «Täiskasvanud inimesed on kõik oma lapsepõlves kellegi aia­maad rohinud. See oli väga loomu­lik, et inimesed kulutasid vaba aja peenardel ja põldudel. Mõned said sellest teraapilise kogemuse, kuid kõik ju ei ole roheliste näppudega ning leidus ka neid, kes tundsid to­hutut pääsemist, kui ei pea kõpla­mas käima ja vajaminevat poest os­ta. Aga last ehk see just huvitaks.»

Sõbrapäeva tomatiprojekti to­matid ei vaja üksnes kastmist ja väetamist, vaid need tuleks üks kord ka ümber istutada. See aeg saabub märtsi esimesel nädalal, na­gu soovitab köögiviljanduseõpetaja Tairi Albert.

Ulvi Mustmaa lisab, et see oli ka omamoodi eesmärk, et tekiks arusaamine, mismoodi taime istu­tamine käib ja mida selle juures tu­leb silmas pidada.

Niisamuti on erinevate väetiste­ga väetamine õpetlik. Milleks väe­tada, kui palju väetada ja kas mait­se muutub, kui kasutatud on mine­raalväetist või maheväetist.

«Kui laps vaatab pärast seda kaupluses väetise pakendeid, võiks ta osata juba arutleda, miks ja mi­da peab panema,» sõnab Mustmaa. «Ja kui on ette antud norm hekta­ri kohta, mida siis oma taimekese­ga teha.»

Muidugi on tõsiasi, et tomati­projekti taimede viljade valmimi­se kiirus sõltub sellest, kui päi­keseline on kevad, aga teoorias peaks mais tomateid noppida saa­ma. «Vast praktikas ikka ka,» usub Mustmaa. 

Jüri Saar,
Postimees (Erileht), 10.02.2014

 

2014-02-10T10:00:00+00:00Esmaspäev, 10. veebruar, 2014|Uudised|