Euroopa ühisturul saavad soojemate maade tootjad seda suuremaid saake, mida pikem on vegetatsiooniperiood päevas ja aastas. Lisaks saavad ELi vanade liikmesriikide tootjad kaks korda suuremaid toetusi. Meil Eestis aga on seetõttu ligi 300 000 ha põllumajanduseks sobivat maad ilma kasutuseta – need kõik tuleks võtta kasutusele kohalikes ühistutes.
Põllumajandusoskustega ettevõtjad ja talunikud toodavad, suurematel koristustöödel võivad linnas elavad ühistu liikmed kaasa lüüa, talgu korras või palgaks saada saadusi. Meenutab ehk esmaspilgul N-aegset šeflust, aga kui mõtelda, siis mis on selles halba, kui kahe nädala kartulivõtmise eest saad endale talvevaru või nädalase korjamise “palgaks” talveõunad.
Põletame importbensiini ja diislit ligi miljard liitrit aastas. Samas on meil metsajäätmeid, mida ei kasutata, kuid millest põhjanaaber teeb biodiislit. Biodiislit ja etanooli saab ka vetikatest, jäätmetest, mitmeaastastest õlirikastest taimedest. Kui mujal maailmas liigutakse biotööstuskomplekside poole, siis kas sörgime sabas või oleme esirinnas? Piltlikult öeldes põhk ja lepapuu biotööstuskompleksi ja sealt saame vastu bioetanooli, biogaasi, loomasööta, toitu ja kõrvalsaadustena sooja ja elektrit.
Meie biotööstuskomplekside uudsus võiks olla nende ühistupõhisus. Iga huviline saaks olla liige vastavalt oma energia tarbimisele ja majanduslikele võimalustele.
Selle asemel et teha igakuised sissemakseid kahtlase tulevikuga pensionifondidesse, teeksin mina oma maksed biotööstuskompleksi, teades, et näiteks Taani pensionifondide tulukus on olnud 5%, aga energiaühistutel 10%.
Elekter tuleb täna 87% põlevkivist ja maagaasist, 13% taastuvatest allikatest (puit, tuul, hüdro ja biogaas). Põlevkivi põletamise tõttu on Eestil sama ökoloogiline jalajälg mis suurematel naftariikidel.
Mis on lahendus? Kui meie elektritarbimine oli 2012.a. 8,1 TWh, siis meil on potentsiaali toota taastuvat elektrit ainuüksi tuulest üle 10 TWh, lisaks ainult 4500 ha paigutatud fotoelement päikesepaneelidest 45 TWh. Meil on taastuvaid ressursse 5-6 korda rohkem kui on tarbimine. Tahan elada edukas Eestis, mille eelduseks on eestimaise taastuvenergia tootmine kohalikes ühistutes.
Artikkel ilmub EMT, Tallinna Kaubamaja, Danske Banki ja Äripäeva arvamuskonkursi “Edukas Eesti” raames.
Ahto Oja, OÜ Mõnus Minek tegevjuht
Äripäev (06.03.2013)
