„Talude säilimise puhul tuleb ettevõtte kasumlikkuse kõrval arvestada ka talude sotsiaalmajanduslikku aspekti maal,“ rõhutas põllumajandusministeeriumi toiduohutuse ning teaduse ja arenduse asekantsler Toomas Kevvai reedel Tartus peetud peretaludele pühendatud konverentsil.
Kevvai lisas, et kui me keskendume põllumajanduses üksnes toodangule ja selle omahinnale, muutume varsti traktoristideks rahvusvaheliste korporatsioonide masinavärgis. Asekantsler viitas sellega põllumajandusettevõtete kontsentreerumisele rahvusvahelise kapitali kätte.
Tema sõnul on oluline, et talupidajad osaleksid peale toidu tootmise ja selle töötlemisel ja turustamisel, saavutades seeläbi soodsama positsiooni turul.
„Ainult tootmine kaugele ei vii,“ arvas Kevvai ja tõi positiivse näitena kalanduse, mis on tema hinnangul jõudnud Eestis töötlemise ja turustamise osas põllumajandusest kaugemale. Seda ennekõike ühistegevuse kaudu. „Koos suuremaks, tootjate turujõudu suurendab ühistegevus,“ tõi ta välja peamise lahenduse. „Paraku on Eesti põllumees individualist ja keskendunud oma ettevõtte suurendamisele. Aga turu võitmiseks on vaja koostööd.“
Põllumajandusministeeriumi põllumajandus- ja maaelupoliitika asekantsler Illar Lemetti rõhutas peretalude konverentsil, et uue maaelu arengukava toetuste puhul pöörataksegi senisest enam tähelepanu ühistegevusele ja erinevatele koostöövormidele. Peale selle soodustavad peretalude säilimist noore põllumajandustootja toetus, väikepõllumajandustootja toetus ja muud toetused, mis soosivad väiksemaid ettevõtteid.
Maaeluaktivist ja talupidamise pikaaegne eestvedaja Jaak Herodes nentis, et talude roll ei ole üksnes Eesti elanikkonna varustamine kohalike toiduainetega. „Eesmärk on kõrgelt väärindatud toiduainete müümine kõrge hinnaga,“ ütles ta. „Talude säilimine pole toidu julgeoleku, vaid kultuuriline küsimus,“ rõhutas ta.
Heiki Raudla, 29.11.2014, Maaleht
