Torma Põllumajandusosaühing investeerib täpsusesse ja kvaliteeti

Torma Põllumajandusosaühing investeerib täpsusesse ja kvaliteeti

Põllumajandust võiks pidada üheks stabiilsemaks valdkonnaks ärimaastikul – inimene tahab ikka süüa. Seejuures tuleb aga oma tegevust mitmekülgsena hoida, et erinevad pooled teineteist toetaks.

Omaaegses Torma sovhoosis askeldas 1990ndate alguses üle kolmesaja töötaja. Nüüdseks on looma- ja teraviljakasvatusega tegelev Torma Põllumajandusosaühing tõusnud Eesti suurimate piimatootjate hulka ning töö teevad ära 37 inimest ja tänapäevane tehnika.

Torma POÜ investeerimisstrateegia näeb ette toodangu jätkuvat kasvu, suurendamata seejuures olemasolevate ressursside mahtu. «Seda maad on haritud aegade hämarusest ehk 15–20 aastat ja loomade arv on ka enam-vähem sama,» lausus Torma POÜ juhataja Ahto Vili ning lisas, et peamine eesmärk on panustada efektiivsusesse. Sel viisil majandades on kasutusele võetud suurel hulgal uuenduslikke lahendusi, mis aitavad kaasa nii piimatootmisele kui ka teraviljakasvatusele. «Euroopa põllumehe ees pole tarvis silmi maha lüüa,» lausus Vili.

Piimatootmine on peamine

Torma Põllumajandusosaühing paikneb loomakasvatuses mitmete tabelite esirinnas: parim jõudluskontrollikari, rekordid piimatootmisel ühe lehma kohta nii mitmeski kategoorias. Näiteks kuulub Torma POÜ-le üle 65-kilogrammise lehma piima väljalüpsi rekord, milleks on 84,6 liitrit.

Loomakasvatus ongi Torma Põllumajandusosaühingus teravilja- ja rapsitootmise kõrval peamine tuluallikas, mis toob sisse ligi 70% kogu kasumist. Kuna aga taimekasvatusest sõltub ühtlasi loomade ninaesine, investeerib Torma POÜ mõlemasse võrdselt.

Holsteini tõugu lehmade söötmine toimub nn automikseriga, mis freesib ise söödakomponendid õiges järjekorras sisse, kuid juht peab määrama, missugusele loomagrupile tuleb parasjagu sööta valmistada. Juht peab sõitma vastava söödakomponendi juurde, millest masin võtab seejärel ise tarviliku koguse. Arvuti salvestab tulemuse ja hiljem kontrollitakse talletatud andmete põhjal üle, kui täpselt juht on järginud arvutisse sisestatud käske.

Tänapäevane tehnika aitab edendada ka viljakasvatust. Täppisviljeluse käigus vaadatakse saagikoristuse järel arvutisse loodud digitaalkaardilt, millistes piirkondades põllul on vaja näiteks väetamissüsteemi muuta. Arvuti toob välja kesisemad piirkonnad, kust hiljem mullaproovi abiga saab selgeks teha, mida on vajalik viljakuse suurendamiseks teha.

«Loomakasvatuses kehtib Liebigi tünni seadus,» lausus Ahto Vili ja selgitas, et just nagu tünnilauad peavad vee pidamiseks olema ühtlaselt hea kvaliteediga, ei piisa ka loomade puhul tootlikkuse suurendamiseks vaid ühe tingimuse õigest täitmisest. Nii on näiteks söödakoostise kõrval olulisel kohal ka loomade põlvnemine ehk geneetika. Moodsa tehnika asemel on siinkohal Torma POÜ-le abiks tänapäevane teadus. Näiteks on Ameerikast toodud kõrggeneetikaga embrüoid, mis on siirdatud madalama geneetikaga lehmale. Sellise kõrggeneetilise looma saamine on aga kulukas ning kuigi Ahto Vili sõnul maksab niisugune vasikas kuni kümme korda rohkem, ei teki vasika müümisest suurt tulu.

Aretustööd teeb Torma POÜ koostöös Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistuga. «Suur osa pulle meie karjast on Eesti mõttes spermadoonorid,» lausus Vili. 2009. aastal tunnistas Tõuloomakasvatajate Ühistu ka Torma POÜ karja eesti holsteini tõu kategoorias Eesti parimaks aretuskarjaks.

Tulu raske ette aimata

Kuigi viimaste aastatega on piima kokkuostu hind järk-järgult pigem kasvanud, ütles Vili, et 2009. ja 2010. aastal tuli madal piimahind üle elada varasemate ressursside arvelt. «Iga liiter piima tootis matemaatiliselt kahjumit.» Lisaks piimatootmisele tõi neil aastatel kahjumit ka teraviljatootmine, mistõttu nii mõnedki põllupidajad lõpetasid tegevuse. «Kuidas keegi välja suutis vingerdada,» nentis Vili.

Kõrvutades 2009. aastaga on piimaliitri hind tõusnud ligi kolmandiku võrra. Vili lausus, et sellega võib rahule jääda, kuigi alati võiks parem olla. Selle aasta teraviljasaaki peab ta üsna heaks, kuid kokkuostuhinnad jäävad 25–30% eelmise aastaga võrreldes alla.

Vili lausus, et arvatavasti on võimalik ka madalamate hindadega hakkama saada, sest põud pole vähemasti nende saagile liiga teinud. «Põllumehel see vanajumal on ikka väga tugev aktsionär,» muigas ta.

Hoolimata sellest hindas Vili põllumajandust ärimaastikul üheks stabiilsemaks valdkonnaks. «Kapitalism on karm lugu – täna sõidad uhke mersuga, ostad laevu ja kinnisvara, homme oled prügikasti juures. Põllumajandusega on selles mõttes riskid võib-olla väiksemad, et inimene süüa tahab ikka,» lausus ta, kuid lisas, et ratsa rikkaks põllumees ikkagi ei saa.

«Vahel hoiab see sul hinge sees, kui on mitu tegevust,» nentis Vili ja selgitas, et mõningaid riske põllumajanduses aitab vähendada mitmekülgne tootmine. Nii aitab mõnikord loomakasvatus kompenseerida kehva teraviljasaaki või vastupidi – hea teravilja-aasta teeb tasa loomakasvatusest tingitud tulusid.

Merilin Sarapuu
E24 Äriuudised, 25.08.2013

 

2013-08-26T10:00:00+00:00Esmaspäev, 26. august, 2013|Uudised|