Tõuaretus on tõstnud Eesti põllumajanduse konkurentsivõimet

Tõuaretus on tõstnud Eesti põllumajanduse konkurentsivõimet

Tõuaretuse tulemusena on tänavu juba kahel korral jõudnud Eesti lehmad läbi aegade suurima, üle 19 000-kilogrammise pii­matoodanguni, 2013. aasta keskmine piimatoodang oli 8416 kg. Veel 10 aastat ta­gasi oli see 5693 kg.

Põllumajandusloomade aretuse peamine eesmärk on saavutada aretuses või­malikult produktiivsed ja majanduslikult tasuvad tõud. Oluline on tõsta loo­made toodangut, paranda­da nende tervist ja vastu­panuvõimet haigustele.

Peale üldiste aretuseesmärkide on igal aretataval loomaliigil omad aretuse eesmärgid, kuhu tahetakse aretustööga jõuda. Kui pii­maveiste aretuses on täht­sal kohal piimatoodang, siis lihaveistel kehamassi öö­päevane massi-iive. Ka lammaste aretuse puhul on määrav, millist toodangut soovitakse saada – liha, villa või mõlemat. Vastavalt sellele tehakse valikud, millist tõugu aretustöös kasutada ja milliseid jõud­lusnäitajaid parandada.

Eestis on ka selliseid tõu­ge, kelle populatsiooni säi­limine on ohus. Ohustatud tõugudeks on Eesti maa­tõugu veis, Eesti hobune, Tori hobune, Eesti raskeveohobune ning Eesti vutt, kelle säilimine on kultuu­ripärandi ja geneetilise mit­mekesisuse seisukohast oluline. Hetkel toetatakse Eesti maatõugu veise, Eesti hobuse, Tori hobuse ja Eesti raskeveohobuse säilitamist ohustatud tõugu loomapi­damise toetusega. Plaanis on hakata toetama ka Ees­ti vutti, kuna see on ainus Eestis aretatud linnutõug.

Toodang on kasvanud ligi poole võrra

Piimakarjakasvatuses ka­sutatakse enamasti puhasaretust, mille tulemusena on piimatoodang ja teised jõudlusnäitajad parane­nud. Suurt tähelepanu pii­matoodangu kõrval pööra­takse ka elueatoodangule.

Piimaveiste jõudluskont­rollis oli 1. jaanuari seisu­ga 764 karja ja 92 134 leh­ma, mis moodustab 94,9% Eesti lehmadest. Jõudlus­kontrolli Keskuse andme­tel oli jõudluskontrollialuste lehmade 2013. aasta keskmine piimatoodang 8416 kg. Võrreldes 2012. aastaga on piimatoodang suurenenud 357 kg. Eesti Holsteini tõu keskmine piimatoodang oli 8611 kg ja Eesti punasel tõul 7820 kg. Eesti maatõu keskmine piimatoodang oli 4697 kg.

Riik toetab tõuaretust

Lihaveiste jõudluskontrol­lis oli 1. jaanuari seisuga 373 karja 27 299 veisega.

Eelmise aasta algusega võr­reldes on jõudluskontrollis olevate lihaveiste arv suurenenud 3792 veise võrra. Kõige rohkem on jõudlus­kontrollis Aberdiin-Anguse tõugu (6931), seejärel Li­musiini (6289) ja Herefordi (4924) tõugu lihaveiseid. Arvuliselt on suurenenud kõige enam Aberdiin-Anguse tõugu veiste arv, 1170 võrra.

Lihaveiste puhul paran­datakse aretusega peami­selt sigivus- ja emaomadusi (viljakus, emasloomade poegimiskindlus, piimatoo­dang), noorveiste juurde­kasvu ja söödakasutusvõi­met ning nuuma- ja liha­omadusi.

Sigade jõudluskontrollis oli 1. jaanuari seisuga 32 seafarmi ja 14 758 siga. Li­saks farmidele on jõudlus­kontrollis Eesti Tõusigade Aretusühistu seemendusjaam 53 kuldiga. (Allikas: JKK)

Sigade aretusväärtuste esmakordne geneetiline hindamine toimus 1999. aastal. Eesti maatõugu ja Eesti suurt valget tõugu sigade ning nendevaheliste ristandite jõudluse hinda­misel on hinnatavateks tunnusteks seljapeki pak­sus, lihassilma läbimõõt, ööpäevane massi-iive ning viljakuse aretusväärtuse hindamisel elusalt sündi­nud põrsaste arv pesakon­nas. (Allikas: ETLL)

Väga oluline on aretus­töös järjepidevus, mistõttu on tegevuse lahutamatuks osaks jõudlusandmete ko­gumine ja aretuseks sobi­vate loomade tõuraamatu­tesse või aretusregistritesse kandmine (esimene tõuraamat võeti Eestis kasutusele juba 1885. aas­tal). Kuna need tegevused nõuavad kulutusi, maks­takse Eestis tegutsevatele aretusorganisatsioonidele aretustoetust, et parema geneetilise väärtusega loo­mad jõuaks Eesti põllumajandussektorisse.

Eestis tegutsevad aretus­ühingud seisavad hea selle eest, et loomakasvatajad saaksid kasutada parimate tõuloomade paljundusma­terjali ja seega parandada oma karja jõudlusnäita­jaid, et suurendada majan­duslikku efektiivsust.

Moonika Kaeramaa, põllumajandusministeeriumi loomakaitse ja põllumajandusloomade aretuse büroo peaspetsialist 

20.09.2014, Koit, lk 3. 

 

2014-09-22T10:00:00+00:00Esmaspäev, 22. september, 2014|Uudised|