Valgamaa põllumehed on hädas kergesti leviva umbrohu – tuulekaeraga. Põllumajandusameti Valga keskuse juhataja Sirje Alliku sõnul probleemile lähitulevikus otsest leevendust paistvat ei näi.
«Tuulekaer on väga aktuaalne probleem ja sellel on ka riiklik järelevalve taga. Siiski – kas ei teadvustata vajadust või kohustust probleemiga tegeleda või mistahes põhjustel – on see nii Valgamaal kui ka teistes maakondades suureks probleemiks kasvanud,» rääkis Allik.
Tema sõnul valmistab tuulekaer peavalu peamiselt just rapsi- ja teraviljapõldude harijatele, kuna alandab saagikust, võttes endale olulise osa maapinnas olevatest toitainetest. Tuulekaer põhjustab ka majanduslikku kahju, kuna halvimal juhul ei saa põllumehed saastunud põllult turustuskõlblikku vilja.
Toodab ohtralt seemneid
Alliku sõnul muudab tuulekaera eriti tülikaks tõik, et see paljuneb kiiresti. «Üks taim koos kõrvalvõrsetega võib anda 250 seemet. Tootjad ei oska sageli arvestada, et kui nad sel aastal näevad põllul üht tuulekaera, kujuneb sellest järgmiseks aastaks koloonia,» rääkis ta.
Kuigi Alliku sõnul on põllumeeste teadlikkus aastatega tõusnud, kohtab ta siiski aeg-ajalt suhtumist, kus ollakse hoolimatu. «Ikka on öeldud, et oi, vabandust, ei teadnud, et see ühe aastaga nii hulluks läheb. Eks keemilised tõrjeaparaadid on kallid ka. Kevadel vaadatakse eelarvele otsa ja mõeldakse, et äkki jõuab käsitsi ära korjata, aga suveks on olukord väga hulluks kujunenud,» rääkis Allik.
«Seda tuleb tõrjuda, kui see ei ole veel silmaga nähtav, kui pööris ei ole veel üle vilja tulnud. Kui põllupidaja tuvastab, et tuulekaer on põllus sees ja kui seda on vähe, tuleb see koos kõrvalvõrsetega välja kiskuda. Kui on juba palju, tuleb vastu võtta otsus, et järgmisel aastal peab põllul tegema keemilise tõrje või jätma selle paariks aastaks rohumaa alla,» selgitas asjatundja.
Vaja võidelda kollektiivselt
Põllumajandusettevõtte Kesa-Agro juht Venda Vihmann on tuulekaeraga maadelnud juba aastaid. «Probleem on suur ja süvenev. Võitlen mitmel rindel, isegi praegu on naised põllul tuulekaeru korjamas, aga üksinda võitlemisest on vähe kasu, kui kõik põllumehed sellega ei tegele – see on justkui tuuletallamine,» rääkis ta.
Alliku sõnul valmistab ka teistele põllupidajatele pahameelt, kui naaberpõldudel probleemi eest pea liiva alla pistetakse. «Juba tuulekaera nimi ütleb, et ta tõesti levib kergesti ja kaugele. Seega on vaja, et probleemiga tegeletaks kollektiivselt. Et ei tekiks olukord, kus üks põllupidaja on hoolas ja hoiab tuulekaera eemal, aga naaberpõllul umbrohi vohab. See teeb kahju ju ka sellele, kes püüab probleemi ennetada.»
Vihmann võitleb tuulekaera vastu seda nii käsitsi välja kiskudes kui keemilist tõrjet tehes. «Kui mõelda raha peale, mida olen pidanud kulutama selle vastu võitlemiseks, siis need on ikka tuhanded eurod. Lihtsaid lahendusi aga ei paista silmapiiril olevat, sest tegu on ju üleeuroopalise probleemiga ja ka seal pole seda suudetud kontrolli alla saada,» rääkis ta.
Ka Taheva vallas kolme-neljahektarilisi põlde pidav Heinar Kaarna on tuulekaeraga püstihädas. «Teen igasuguseid tõrjeid, aga seni temast lahti saanud ei ole.»
Lääne seemned kurja juur
Tema sõnul hakkas probleem pihta, kui läänest seemneid importima hakati. «Sain siin ühe ettevõtja käest tritikalet ja sellega ta mulle sisse toodigi. Esimene aasta võtsin käsitsi põllult välja, hiljem pidin juba midagi suuremat ette võtma,» rääkis ta.
Kaarna on pahane, et tänapäeval on üldse võimalik umbrohu üle piiri importimine. «Ostan enda arust korraliku seemne, maksan korraliku hinna, aga saan imporditud ja tuulekaerase seemne tõttu endale häda ja viletsuse kaela,» rääkis ta.
Praeguseks on mõni Kaarna põld sedavõrd tuulekaera täis, et ei jää üle muud, kui põld kolmeks aastaks heina alla panna. «Pärast viljakoristust kultiveerin põllu ära, teen tõrjet, panen ristiku alla. Kui kolm aastat on heinas, siis neljandal aastal harin üles, panen talinisu ja teen korra veel tõrjet. Arvan, et sellega peaks tollel põllul tuulekaerast lahti saama – see on ikka mitmeaastane võitlus,» kurtis Kaarna.
Tuulekaer
Eestis moodustas 2012. aastal tuulekaeraga saastunud pind 38% põllukultuuride kogupinnast, Valgamaal on see protsent 42.
Miks tuulekaer suuri probleeme tekitab?
. Raskestitõrjutav, põllule varisenud seeme jaotub maa harimisel kogu künnikihi ulatusse.
. Tugev konkurent suviviljadele, rapsile, kaunviljadele ja sellest tulenev majanduslik kahju.
. Elujõuline, kiire paljunemisega: üks taim annab 250–1000 seemet.
. Kiiresti ja kergesti leviv tuule, põllutööriistade, sõnnikuga, transpordil.
Maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seadus sätestab tuulekaera levitamise keelu ja tõrje kohustuse. Eestis peab tuulekaeraga saastunud alade andmebaasi ja teeb järelevalvet põllumajandusamet. Infot tõrjeviiside kohta leiab põllumajandusameti kodulehelt.
Allikas: Sirje Allik
Eveliis Eek
Valgamaalane, 18.07.2013
