Ühises põllumajanduspoliitikas peaks veega seotud küsimusi paremini arvesse võtma

Ühises põllumajanduspoliitikas peaks veega seotud küsimusi paremini arvesse võtma

Euroopa Kontrollikoja täna avaldatud aruanne näitab, et EL on vaid osaliselt suutnud veepoliitika eesmärgid ühisesse põllumajanduspoliitikasse (ÜPP) integreerida.

Audit tõi esile puudused kahes vahendis, mida käesoleval hetkel veealaste küsimuste ÜPP-sse integreerimiseks kasutatakse (nõuetele vastavus ja maaelu areng), ning osutas viivitustele ja puudustele veepoliitika raamdirektiivi rakendamises.

„Euroopa põllumajandus hõlmab ligikaudu kolmandikku kogu veekasutusest ning on seega arusaadavalt üks peamisi veekasutajaid ja avaldab veekogudele olulist survet, näiteks toitainetega saastamise kaudu,” ütles aruande eest vastutav kontrollikoja liige Kevin Cardiff.

„Vaatamata tehtud edusammudele peavad komisjon ja liikmesriigid veega seotud küsimused paremini ühisesse põllumajanduspoliitikasse integreerima, et tagada pikaajaline säästev veekasutus.”

ÜPP moodustab veidi alla 40% ELi eelarvest (2014. aastal üle 50 miljardi euro). EL soovib ÜPP kaudu suunata veele mõju avaldavat põllumajandustegevust.

ELi audiitorid uurisid, kas ELi veepoliitika eesmärke on nõuetekohaselt ja tõhusalt ÜPPs kajastatud, nii strateegilisel kui rakendustasandil. Uurimise käigus analüüsiti kahte vahendit, mida kasutatakse ELi veepoliitika eesmärkide ÜPP-sse integreerimiseks: nõuetele vastavus ehk mehhanism, mis seob teatavad ÜPP toetused konkreetsete keskkonnanõuetega, ja maaelu arengu fond, mille kaudu on võimalik saada finantsstiimuleid veekvaliteeti parandavate tegevuste eest, mida tehakse lisaks kohustuslike õigusaktide täitmisele.

ELi audiitorid leidsid, et nõuetele vastavuse ja maaelu arengu vahenditel on siiani olnud positiivne mõju vee kvantiteedi ja kvaliteedi parandamisega seotud poliitika eesmärkide toetamisele, kuid need vahendid on piiratud, võttes arvesse ÜPP-le seatud poliitilisi ambitsioone ning perioodiks 2014–2020 ÜPP määrustega seatud veelgi ambitsioonikamaid eesmärke.

Samuti leiab kontrollikoda, et ELi institutsioonide tasandil ja liikmesriikides puuduvad piisavad teadmised põllumajandustegevuse tagajärjel veele avalduva surve kohta, samuti surve edasiarenemise kohta.

„Liikmesriigid peavad oma veekogude kaitsmiseks tegema suuremaid jõupingutusi oma maaeluarengukavade ja tegevuste ühildamiseks. Veepoliitika raamdirektiivi rakendamisega seotud viivitusi tuleb samuti käsitleda,” ütles Kevin Cardiff, „ning kuigi komisjonilt saadud tagasiside on olnud positiivne, on tulevikus vaja palju rohkem ära teha.” 

Maaleht, 13.05.2014 

 

2014-05-13T10:00:00+00:00 Teisipäev, 13. mai, 2014|Uudised|