Eesti piimanduse strateegia 2012−2020 eesmärkide järgi peaks meie riigi territooriumil toimuma suur piimatoodangu töötlemine. Seejuures on võtmetähtsusega ühistuline ettevõtluse vorm, kuna piimatootjatele antud garantiidest sõltuvad ka edasised arengud piimakarjades ja maaelus tervikuna, kirjutab Saaremaa Piimaühistu tegevjuht Mihkel Jürisson.
Seniste mudelite puhul on Eesti piimatoodete eksportijatele määravaks pikaajaliselt väljakujunenud suhted ja koostööpartnerid. Näiteks kui viimaste jõulutervituste taustal levis teave, et Venemaa kehtestab eesti piimale sisseveokeelu, puudusid paljudel kodumaistel tööstustel vajalikud tagauksed kitsikuste vältimiseks. Suuremast seisakust pääsemiseks suurendatakse toorpiima müüki välisturul ning vaikselt surutakse ennast kohapealsete tootjatega ühte katlasse. Kõrgelt väärindatud piima eelised jäävad tekkinud situatsioonis tähelepanuta.
Saaremaa piimaühistu ja piimandusühistu E-Piim kavatsevad rajada Kesk-Eestisse ekspordile suunatud ja ühistulistel alustel tegutseva piimatööstuse. Uus suuremahuline ja kõrget lisaväärtust tootev ühistuline piimatööstus võimaldaks maandada Eesti piimatootjate tänaseid pingeid ning taastada löögi all olevad tarneahelad kiiremini. Üleriigilise tööstuse tegevusse on vaja kaasata erinevaid organisatsioone ning arendada turunduslikku võimekust, kodumaist teadustegevust ja kõrgtehnoloogilisi lahendusi; kuid ka talunike huvid peavad olema selgelt ja pikaajaliselt kaitstud. Laiapõhjaline koostöö peaks tipnema piirkondlikul tasandil stabiilsusega väljundites ja hindades.
Eesti tootjad vajavad julgustust, et suurendada piimatoodangut praeguse väljalüpsiga võrreldes kolmandiku võrra. Kava kohaselt peaks lisanduma kuni 33 500 piimalehma. Suureneb ka vajadus kasutada täiendavaid põllumajandusmaid ning ehitistesse, masinatesse ja seadmetesse tuleb investeerida vähemalt 170 miljonit eurot.
Sellise arengu eeldusena peab välistama olukorra, kus tööstuses kujunevad kokkuostuhinnad ja koostöövormid kolmandate osapoolte huvidest lähtuvalt. Maaelu arengukavaga plaanitud riigipoolne toetus ei saa lõpptulemusena teenida kitsamaid huvisid ja hüvesid.
Hiljuti juhtisid Saaremaa Piimaühistu ja E-Piim ühisdeklaratsiooniga tähelepanu vajadusele arendada ühistulist tegevust kodumaises piimatööstuses. Neil ühistutel on pikaaegsed kogemused kõrge lisaväärtusega piimatoodete tootmises paljuski just talunike usalduse tõttu. Nüüd soovime omalt poolt toetada uue tööstuse käivitumist ning arendada laiapõhjalist koostööd maaelu ja majanduse tugevdamiseks laiemalt.
Äripäev, 01.02.2014
