Ühtsuses tõesti peitub jõud

Ühtsuses tõesti peitub jõud

Ühinenud Metsaomanikud on Eesti üks tugevamaid metsaühistuid, mille omanike metsad ulatuvad Pärnumaalt Põlva-ja Läänemaani.

Kahe aasta eest augustis otsustasid viis metsaühistut Pärnu-, Viljandi-ja Valgamaalt seljad kokku panna. Eesti mõistes oli selline ego mahasalga­mine ja üksmeele leidmine väike ime. Nüüd näitab aeg, et tookordne samm on end õigustanud.

Julge samm

Lisaks tervele talupojamõistusele an­dis koos jätkamiseks tõuke metsandu­se arengukavast tulenev nõue, et toetuskõlblikul ühistul peab olema vähemalt 200 liiget. Pärnumaa Kikepera ühistu tegi teistele oma maakonna metsaühistutele ühinemisettepaneku 2012. aasta mais. Kaasalööjaiks olid siiski vaid Ha­linga metsaühistu ja Saarde erametsaühing. Küll aga haakusid mõttega kohe kaks suuremat – tulundusühistu Sakala Metsaühistu Viljandimaalt ja Eesti Met­saomanikud Valgamaalt.

Ühinenud Metsaomanike juhiks sai väikese Kikepera Metsaühistu vedaja Kadri-Aija Viik. Küllap seetõttu, et va­rem külaelu edendamise eest Pärnu­maa sädeinimeseks ja kogukonna pär­liks kuulutatud Kadri-Aijal on lihtsalt anne oma rõõmsa ja tegusa olemisega teisi nakatada.

"Julguse teha teistele ühinemisettepa­nek andis mulle senine kogemus külamajaga – keegi peab eest vedama ja kõik löövad suure rõõmuga kaasa. Leidsin, et ka metsaühistu võiks olla keskne koht, kus külarahva kombel sõbralikult üksteist toetatakse ning kõik metsaomanike küsi­mused ja probleemid lahenduse leiavad."

Ühinenud Metsaomanikud (ÜMO) koondab üle 300 metsaomaniku, kel­lel on kokku ligi 87 000 ha metsamaad. Tööde korraldamine üheskoos on kulu-efektiivsem kui väikeses ühistus: Pärnu-, Viljandi- ja Valgamaal on sarnased met­sad, tööde logistikat on lihtsam korralda­da ja puidu turustamisel on võtmekoht Pärnu sadam.

Teenused, nagu nõustamine, metsamaaparandus, metsauuendus, raie ja pui­du ühismüük on koondatud Ühinenud Metsaomanike nime alla. Siiski on alles ka ühinenud ühistud ise, et nad saaksid oma soovikohaselt jätkata näiteks õppe­päevadega või konsultatsioonidega.

Ühistuga on seotud neli metsakonsulenti, kes abistavad esmase nõustamise­ga, metsamajanduslike tööde korralda­misega ja toetuste taotlemisel. Metsatöid eri maakondades korraldavad piirkonnajuhid ning puidu müügi ja ülestöötami­se eest hoolitseb metsameister. Ühistu esindus on olemas nii Valga-, Viljandi-, Pärnu- kui ka Raplamaal. Tänavu märt­sis avati ÜMO kontor Otepääl.

Nüüd leiavad metsaomanikud ühis­tu juba ise üles – tavaliselt naabri soo­vitusel. Omanikud on järjest teadliku­mad ja tööpõld erametsades lai – poole sajandiga on kuhjunud hulk hädapära­seid raieid, mis mõistlik metsas lähiaas­tatel ära teha, kui omanik soovib metsa investeeringuna näha.

Ühinenud Metsaomanikud on tihe­dalt seotud ka Eesti Puidumüügikeskusega, mille ÜMO koos Eesti Metsa­omanike, Sakala Metsaühistu ja Saar­de Erametsaühinguga asutas puidu ka­sumlikuks müügiks. Selle tulundusühis­tu kaudu müüdava puidu maht on juba 266 000 tm aastas.

Tulevikus on ühistul kavas tegevusala­de ringi laiendada. Näiteks mõlgub mõt­tes oma taimla rajamine, võib-olla tu­leb jutuks ka puhkemajanduse ja turismi korraldamine.

Kaasarääkija laiemalt Ühinenud Metsaomanikud oli Eesti Erametsaliidus ka üks aktiivseid kaasa­rääkijaid uue jahiseaduse valmimisel. Nüüdse seaduse järgi on nõutav lepingu­line suhe jahimeeste ja maaomanike va­hel, selle sõlmimisel saab omanikku aida­ta ja esindada tema ühistu.

MTÜ Ühinenud Metsaomanikud all­kirjastas mõne nädala eest maa jahindusliku kasutamise lepingu 22 Pärnumaa ja­himeeste seltsi koondava Pärnumaa Jahi­meeste Liiduga.

Suur ühistu on läbirääkijana arvesta­tav jõud. Nii võibki nüüd öelda, et ühi­nemisotsuse tegemine tasus ära – võib julgustada teisigi väikesi ühistuid seda­sama tegema.

"Metsaühistud ei kao ära, vaid pea­vad omanikke abistama riigi ja kohalike omavalitsustega koos. Võimalik ja küllap ka otstarbekas on siiski see, et tulevikus on kogu Eesti peale 7-10 metsaühistut," hindab Kadri-Aija ühistute tulevikku.

2014-05-30T10:00:00+00:00 Reede, 30. mai, 2014|Uudised|