Üle aastate sai Olustverest tuule tiibadesse mesinike lend

Üle aastate sai Olustverest tuule tiibadesse mesinike lend

Pärast 20 aasta pikkust pausi võttis Olustvere teenindus- ja maamajanduskoolis lõputunnistuse vastu 21 mesinikku, see lubab mesindusel taas julgemalt tulevikku vaadata.

Esimest korda asuti Olustveres riikliku õppekava alusel mesinikke koolitama 1972. aastal. Eesti taasiseseisvumise järel leidsid aga põllumajanduses aset suured muudatused ning võimalused mesinikukutsega tööturule siirduda olid ahtakesed. 1994. aastal otsustati selle eriala õpetamisest loobuda.

Paraku hakkas mesindus selle tagajärjel ilmutama hääbumise märke. 2009. aastaks olid kõige nooremad kutselised mesinikud neljakümnendates aastates. Nii leiti, et mesinikke tuleb uuesti koolitama hakata, ja läinud aasta algul jõuti mõttest tegudeni.

Egon Valdaru, Sakala (30.01.2013)
 

«Esmalt koostasime kutse­standardi, seejärel riikliku õppekava, siis kooli õppekava,» kirjeldas Marje Riis, kes koos möödunud aasta lõpul manala teele läinud abikaasa Jaak Riisiga asja eest vedas. Nemad kuulusid 1975. aastal Olustvere kooli lõpetanud esimesse mesinike lendu ja õpetasid hiljem pikki aastaid ise selles koolis.

«Praegu on kõik hoopis teistmoodi: arvestada tuleb sellega, et õppijad on keskharidusega täiskasvanud inimesed, kel on rohkesti elu- ja töökogemusi ning mõni varem omandatud elukutse, olgu see siis puutöö, ehituse või põllumajanduse valdkonnas,» rääkis Marje Riis ning lisas, et aastane mesindusõpe annab inimestele ka tänapäevased hoiakud.

Koolitamine on hädavajalik

2012. aastal võeti Olustvere kooli mesindusõppesse vastu 24 inimest, ehkki soovijaid oli kaks korda rohkem. Kursuslaste vanus jäi vahemikku 21—57 aastat ning nende hulgas oli väga erinevate elualade esindajaid, alustades bussijuhist ja lõpetades ülikooli lektoriga. Mitmel oli varem omandatud kõrgharidus.

Mesinike õppekava hõlmab 40 õppenädalat, õppetöö algab ja ka lõpeb jaanuaris. Alustatakse teooriatundidega ning suveks, just selleks ajaks, kui mesilas käib vilgas elu, jõutakse praktikani. Õppima võetakse vaid keskharidusega inimesi ning programmi kuuluvad kõik mesindusaasta tööd. Valik­ainetena saab õppida veel mesilaste tõuaretust ja mahemesinduse aluseid.

Ühe Eesti mesinike liidu ja kutseliste mesinike ühingu juhtfiguuri Jaanus Tulli arvates on mesinike järjepidevat koolitamist hädasti tarvis. «Praegune õpe annab ettekujutuse looduse ja mesilaspere arengutsüklist ning suunab mesinikke selle järgi tegutsema ja reageerima. Omal käel õppides võivad eksimused olla rängad ning mesilased võivad hukkuda,» põhjendas ta.

Vigu tehakse Tulli sõnul tihti teadmatusest ja rumalusest. «Raamatutarkust on iseseisvalt väga raske praktilise mesindusega siduda. Mida rohkem on kogemusi, seda lihtsam on üldtõdesid mõista.»

Marje Riis nentis, et õppekava koostama hakates pöörasid nad suurt tähelepanu mesilaspere bioloogiale. «See on mesilaste pidamise alus,» rõhutas ta. «Enamikul õppima asunutest polnud loodusalast haridust. Neile oli üllatus, et mesilaste haiguste ja ravivõimaluste tundmaõppimiseks tuleb selgeks teha ka bakteritesse, seentesse ja viirustesse puutuv. Minule oli üllatus, et inimesed mikroorganismidest sedavõrd vähe teavad.»

Oma osa mesinike õppekava koostamisse andis Saaremaa mesinduse eestvedaja Aimar Lauge. Tema õpetab tulevastele mesinikele mesilasema kasvatust ja tõuaretust. Valmar Lutsar, kes suviti on rakkes Soome mesilas, õpetab aga suures tootmismesilas toimetama. Nii Jaanus Tull, Aimar Lauge kui Valmar Lutsar on samuti ise Olustvere kooli lõpetanud.

Jaanus Tull toonitas, et järjepideva mesindusõppe taastamise mõju on pikaajaline. «Usun, et ilmekamalt on selle vilju näha viie kuni kümne aasta pärast. Tuleb ju tänu sellele juurde teadlikke mesinikke, hakatakse pidama rohkem mesilasperesid ning ühtlasi sünnib kasu loodusele, kui pidada silmas näiteks tolmeldamist,» kõneles ta. «Kõigist lõpetajatest ei peagi tulema suurmesinikud. Osa hakkab ehk mesilasi aretama, teistest saavad mesinduskaupmehed ja mesindustarvete müüjad — eri suundi on palju.»

Kursus oli ühtehoidev

Jaanus Tulli ütlemist mööda oli 18. jaanuaril lõputunnistused vastu võtnud kursus kokkuvõttes vägev. Üks lõpetanuist, Saaremaa mees Ergo Oolup näiteks on olnud mitme suurfirma, sealhulgas Securitas Eesti juhatuse esimees ja tegevdirektor. Praegu on ta seotud laevandusega ning osanik mesilaste tõufarmis.

«Tegeleme Muhumaal mesilasemade kasvatamise ja tõuaretuse ning perede müügiga,» lausus ta. «Usun, et Olustveres läbitud aastane kursus muutis meid targemaks ja paremaks. Eks mesilaste ja inimeste vahele ole võimalik tõmmata palju paralleele.»

Oolupi jutu järgi oli nende kursus väga ühtne: üksteist toetati ja üheskoos õpiti vahel isegi öösiti eksamiteks.

«Ilma kursusekaaslasteta ei oleks ma seda kõike töö ja pere kõrvalt omandada suutnud,» arvas ta ning lisas: «Öeldakse küll, et mesinikud on individualistid, aga meil oli teisiti.»

Oolup usub, et suurt rolli kursuslaste ühtehoidmises mängis see, et nad kõik on rõõmsameelsed ja nalja armastavad inimesed. Õppimist võtsid nad seevastu väga tõsiselt ja olid ka õppejõudude suhtes nõudlikud: eesmärk oli ju ammutada võimalikult rikkalikke teadmisi.

Tavaliselt käisid nad Olustveres kord kuus nädalaste tsüklitena, kevadel tuli aga ette ka kahenädalast õpet.

«Kui aasta tagasi alustasime, oli väga külm aeg, ühikas oli rahvast pungil täis. Esimesel ööl majutati meid lossi, mis oli hommikuks nii külm, et isegi veetorud külmusid ära. Rebaste kondiproovi läbisid siiski kõik,» meenutas Oolup muiates.

18 mehe kõrval läbis kursuse ka kolm õrnema poole esindajat.

Lõpuaktusel jagasid diplomeeritud mesinikud oma õpetajatele tasse, mille oli kujundanud Ave Nahkur. «Jaanus õpetab olema nutikas,» oli kirjas Jaanus Tulli tassil. Valmar Lutsari oma kaunistasid aga Soome lipp ja kiri «Valmar on töökas Võrumaa mees».

Mesiniku eriala populaarsust tõestab see, et tänavugi kandideeris sellele 50 inimest. Vastu võeti neist taas 24.

UUENDUSED

Mesinduse eestvedajad teevad ponnistusi selle nimel, et mesiniku eriala paremale järjele aidata.

• Selle aasta algusest saavad mesinikud sooritada kutseeksami. Kutse andmise õigus on Eesti kutseliste mesinike ühingul.

• Sügisest on Olustveres kavas hakata looma meekoda, mis oleks kursuslastele õppekoht ning ühtlasi põnev paik turistidele, kes soovivad tutvuda mesindusse puutuvaga ja osta mesindustooteid.

Allikad: Arnold Pastak, Marje Riis

Eriala sündis tänu ülemaailmsele sümpoosionile

Teenindus- ja maamajanduskooli juhi Arnold Pastaku sõnutsi jõudis mesinduseriala Olustverre huvitavat teed mööda.

«1971. aastal oli Moskvas kavas ülemaailmne mesilassümpoosion. Olustvere oli toona koht, kuhu oli lubatud välismaalasi sõidutada. Seega rajati sinna uhke mesilamaja. 1971. aasta detsembris tutvustati seda kahele sümpoosioni külastajate grupile. 1972. aastal käivitati juba mesindusõpe,» rääkis ta.

Varem oli Eestis mesinikke õpetatud Räpinas.

Mesinikukutse sai Olustveres põhikooli alusel kolme aastaga. Teiste hulgas on seal mesinikuks õppinud astroloog Igor Mang ning ajakirjanik ja ajaloolane Andrei Hvostov. Eriala oli pikka aega väga populaarne ja õppimasoovijate konkursisõel tihe.

2013-01-30T10:00:00+00:00 Kolmapäev, 30. jaanuar, 2013|Uudised|