Üleminekuaasta on oluliste otsuste aasta

Üleminekuaasta on oluliste otsuste aasta

 

Alanud aastal on põllumajanduse rahastamises oma osa nii praegusel kui uuel rahastamisperioodil – 2014 aasta on Euroopa Liidu põllumajandusele üleminekuaasta. Mida see aga põllumajandusettevõtte jaoks tähendab?

Euroopa Liidu tasan­dil lepiti kokku üleminekuaastas, sest EL ühise põllumajan­duspoliitika (ÜPP) re­formi läbirääkimised osutusid keerukamaks ja aeganõud­vamaks, kui 2011. aastal nendega al­gust tehes arvati.

See tähendab, et tähtsamad õi­gusaktid, millest sõltuvad põlluma-jandustoetused aastatel 2014-2020, võeti vastu alles eelmise aasta vii­mastel nädalatel. Seega toob ala­nud aasta ajutisi lahendusi nii otse­toetustele kui maaelu arengu­kavale, et toetused sel aastal siiski makstud saaksid ja jääks aega re­formi rakendamiseks.

Otsetoetuste rahastamine 2014. aastal toimub uue perioodi jaoks kokku lepitud mahus ja jätkub se­niste reeglite järgi. Seega jätkub Eestis 2014. aastal ühtse pindala-toetuse maksmine summas ligi 110 miljonit eurot. Samuti on otsusta­tud piima eritoetuse maksmine summas 1,253 miljonit eurot kuni 100-pealistele piimakarjadele.

TOETUSALUNE MAA SUURENEB

Ühtse pindalatoetuse reeglitest kadus UPP reformi kinnitamisel 2003. aastaga seotud toetusõigusliku põllumajandusmaa piirang. See eeldab põllumassiivide ülevaatust ja täiendavat põllumaade dekla­reerimist.

Põllumees, kes soovib rohkem põllumajandusmaad arvele võtta, peab seega lisanduva maa PRIAs deklareerima soovitavalt enne 1. ap­rilli. See tagab, et taotlemise ajal on registris juba õiged andmed ja ei teki pikki ooteaegu. Kes aga 2014. aastal veel põllumaad juurde regist­reerida ei soovi, saab seda vajadusel teha järgnevatel aastatel.

Igal juhul peame arvestama, et ühes muudatusega suureneb Ees­tis toetusalune põllumajandusmaa. See aga omakorda tähendab toetus­te ühikumäära vähenemist. Eesti­le otsetoetusteks määratud sum­ma põhineb 2011. aasta põllumajan­dusmaa hektaritel, mida oli kirjas 865 061 ha. Juba praegu on toetus-aluseid põllumaid umbes 924 000 hektarit.

ÜMBERJAOTAMIST TÄNAVU El TULE

Üleminekuaastal on võimalus ka otsetoetuste ja maaelu arengutoetuste summade ülekandmiseks vastavalt liikmesriigi otsusele ning ümberjaotava toetuse ehk nn esi­meste hektarite suurema toetusmäära rakendamiseks. Selles osas

käivad arutelud põllumeestega, kas ja kuidas antud võimalust alates 2015. aastast ellu viia. Tänavu ümberjaotavat toetust ei tule.

Veel keerulisem on lugu maaelu arengukavaga. Ühelt poolt on järel maaelu arengukava 2007-2013 mõne meetme vahendeid, mida saa­me ka 2014. aastal kasutada. Teisalt võimaldavad Euroopa Liidu reeg­lid üleminekuaastaks pikendada olemasolevaid kohustusi ja rahas­tada neid omakorda uue perioodi vahenditest. Ka võib mõne meet­me puhul praeguse perioodi reeg­lite alusel võtta vastu uusi kohus-tusi ja rahastada neid uue perioodi vahenditest.

Uus maaelu arengukava aasta­teks 2014-2020 on pärast kahe aas­ta pikkust ettevalmistusprotsessi lõpusirgele jõudnud. Arengukava on läbinud asjaosaliste kooskõlastus­ringi ja kohe, kui tagasiside üle vaa­datud ja läbi arutatud, tuleb aren­gukava esitada heakskiitmiseks Va­bariigi Valitsusele – see juhtub jaa­nuaris või veebruaris. Kõige lõpuks peab arengukava heaks kiitma ka Euroopa Komisjon.

KINNITAMINE VÕTAB AEGA

Euroopa Komisjonile on arengu­kava võimalik esitada pärast erine­vate EL tasandi õigusaktide vastu­võtmist. Praeguste arengute koha­selt võiks see toimuda 2014. aasta kevadel.

Euroopa Komisjoniga läbirääki­mistele kulub hinnanguliselt kuni kuus kuud. Seega jääb arengukava Euroopa Komisjoni poolne heakskiit 2014. aasta lõppu ja tänavu ei pruugi uue perioodi meetmed veel jõustu­da. Uue maaelu arengukava käivitu­miseks tuleb välja töötada veel terve rida siseriiklikke õigusakte.

Seega jätkub 2014. aastal küll hoogne töö uue perioodi toetusteks vajalike õigusaktidega, aga põllu-majandusettevõtteile tähendab see pindalapõhiste toetuste maksmist suures osas senisel alusel. Ja keva­del tuleb täpsustada oma põllumaa­de piire, et toetusõiguslikuks saak­sid ka uued maad.

2014. aastal jätkuvad maaelu toetused

Taotlusvoorud meetmete puhul, mille rahastamist kavandatakse 2007—2013 perioodi vahenditest:

-tootjarühmade loomine ja arendamine;

-Eesti lairiba-internetivõrgu katvuse tõstmine;

-koolitus- ja teavitustegevused;

-nõuandeteenuste toetamine.

Pikendatakse olemasolevate pindala- ja loomatoetuste kohustusi kehtiva ühikumääraga, rahastades neid uue perioodi vahenditest:

-keskkonnasõbraliku majandamise toetus;

-kohalikku sorti taimede kasvatamise toetus;

-ohustatud tõugu looma pidamise toetus;

-poolloodusliku koosluse hooldamise toetus;

-mahepõllumajandus;

-loomade heaolu toetus;

-Natura 2000 toetus põllumajandusmaale;

-Natura 2000 toetus erametsamaale. 

Helir-Valdor Seeder (põllumsjandusminister),
Postimees (Erileht Maaelu Edendaja
), 13.01.2013

2014-01-14T10:00:00+00:00 Teisipäev, 14. jaanuar, 2014|Uudised|