Uus poliitika toetab maal uut mõtlemist

Uus poliitika toetab maal uut mõtlemist

Septembri lõpupäevil Tallinnas toimunud rahvusvahelisel seminaril Euroopa Liidu ühtsest põllumajanduspoliitikast keskenduti uuendusmeelse põllumajanduse kui olulise uue agraarse arengusuuna lahtiseletamisele.

Eesti agrofirmad on väga mitmekesised, kas või oma suuruse poolest. Meie keskmine põl­lumajandusettevõte majandab 47,6 hektarit, kuid paljud firmad toodavad ja majandavad edukalt ka väiksema põllupinnaga, samas on meil sadu ettevõtteid, kel 1000 ja enam hekta­rit põllumaad.

Suurte agrofirmade tootmine on kahtlema­ta efektiivsem. Siit ka alatasa üles kerkiv dilem­ma – keda peaks rohkem toetama, suurt või väi­kest põllumajandusettevõtet?

Põllumajandusministeeriumi maaelu aren­gu osakonna peaspetsialist Sigmar Suu märkis, et põllumajandus pole ammu enam pelgalt põlluharimine, vaid selle alla kuuluvad ka näiteks toidutootmine, metsamajandus, keskkonnahoid, lõpuks maaelu tervikuna.

"Maaelu arengu kestvuse puhul on oluline, et maapiirkondadesse suunatava raha hulk ei väheneks, eriti oluline on see Eestis. See ei tä­henda aga toetustesse takerdumist," selgitas Suu. "Konkurentsivõimeline põllumajandus võib tähendada isevarustamist, edukat konku­reerimist globaalsel turul jpm, aga selle kõige alus on koostöö. Ainult rohkem raha ei ole kind­lasti lahendus, küsimus on selles, kuidas me se­da raha kasutame."

Külaliikumise Kodukant esindaja Eha Paas lausus, et rääkides konkurentsivõimelisest põllumajandusest, tuleb rääkida konkurentsivõi­melisest maaelust, edukatest maaperedest ja edasiviivast koostööst maal. Raha ei tohi tema sõnul ära unustada, ka üksikud maapered va­javad tuge, aga see pole ka kõige peamine eda­siviiv asjaolu.

Tartumaa Põllumeeste Liidu juht Jaan Sõrra nentis, et Eesti riigi seisukohalt on kõige tähtsam, et meie põllumees suudaks Eesti rah­va ära toita.

"Siiani on sellega toime tuldud, kusjuu­res 20 protsenti meie põllumajandusettevõtetest toodab 80 protsenti üldse kokku toodeta­vast toidust, piimasektoris on see näitaja veel­gi suurem," kinnitas Sõrra. "Kui hakkame ee­listama toetuse saajatena ainult väiketootjaid, siis ma kardan, et sisseveetava toidu osakaal veelgi suureneb."

Toetus ei pea tingimata olema raha. Kui se­da teemat seminaril arutati, jäi kõrvu, et kuigi toetuste kontekstis on meil harjutud rääkima põhiliselt ainult rahast, saab põllumeest toe­tada ka muul moel. Näiteks põllumajandusuuringute, teadustööde, kogemuste vahetamise ning kõikvõimaliku informatsiooni kättesaa­davamaks muutmise näol. Need on n-ö pehmed väärtused, mida sageli liialt vähe hinnatakse.

Eestimaa Talupidajate Keskliidu juht Kaul Nurm kinnitas, et innovatsioon on üks praegu­se Euroopa Liidu ühtse põllumajanduspoliiti­ka märksõna, mis üha enam tungib iga inime­se igapäevaellu.

Maa- ja linnaelu käivad käsikäes. Uuendus­meelsusest maaelu arengu kontekstis rääki­nud Ida-Harju Koostöökoja esindaja Tiina Ser­gio sõnul on maaelu tänapäeval juba küllaltki kahemõtteline mõiste, sest urbaniseerumine hoogustub ja sageli ei saagi enam rääkida eral­di maa- ja linnaelust – need on juba väga kokkupõimunud.

"Pigem on tegemist sotsiaalse suhtumise­ga – kas inimene defineerib ennast linnaelanikuks või maaelanikuks," rääkis Sergio. "Ka maakasutust tuleb vaadelda koos, sest maad saab ju kasutada elamuarenduseks, samas ka põllumajanduseks."

Avalikus sektoris on tema hinnangul in­novatsioon oluline selleks, et vastata paremi­ni rahva üha uuenevatele ootustele, samas on innovatsioonil ka omad ohud, näiteks kui lõ­hume vana süsteemi ära, aga uus lahendus ei hakka tööle.

Innovatsiooni võimalikust mõjust maapiir­konna arengule rääkides nimetas Eesti Aiandusliidu tegevjuht Raimond Strastin innovat­siooni üheks mootoriks kohalikku kogukon­da ja iga selle liikme kindlameelset tegevust n-ö oma asja ajamise nimel.

Ta märkis, et tegelikult on innovatsioon täiesti tavaline asi, millega täiesti tavalised ini­mesed tegelevad iga päev.

"Innovatsiooni aetakse sageli segi leiutami­sega, mis küll täiendavad teineteist, ent on siis­ki täiesti erinevad mõisted," ütles Strastin. "In­novatsioon on ka konkreetne ettevõtluse töö­riist, mis annab vahenditele uudse võime luua väärtusi. See tähendab uudseid ideid ja julgeid lähenemisi, piiride nihutamist ja uute võima­luste avamist."

Strastin lisas, et uuendusmeelsus edendab kahtlemata ka ettevõtete konkurentsivõimalusi, seda ka maapiirkonnas. Ta on seda meelt, et maal tuleb muuta senist mõtteviisi, tunne­tada kogukonda, ajada visalt oma asja, inves­teerida tootmisse – tuua lauta ja põllule kõrg­tehnoloogia.

"Kui riik sulgeb maakoole, pannakse kinni postkontorid ja kauplused, siis kohalik kogu­kond loob ise n-ö multifunktsionaalsed kesku­sed, kus kõik inimestele esmavajalikud teenu­sed on siiski saadaval. Ka see on uuendusmeel­ne lahendus," nentis Strastin. "Maainimest püü­takse kogu aeg õpetada, kuidas ta elama peaks. Aga äkki oleks mõttekam kohalikke kommuu­ne usaldada – nad teavad ju oma vajadusi ja soo­ve. Inimesed on nutikad ja arukad, nad saavad endaga hakkama."

Üks väga hea näide on Strastini hinnangul hiljutine kohaliku taluperemehe Tiit Niilo üles­kutse "Tulge elama Võrumaale Misso valda!".
 

Säästva Eesti Instituudi programmijuht Ka­ja Peterson küsis seminaril, kuidas käsitleda in­novatsiooni aianduse valdkonnas.

"Näiteks Grüne Fee, kus kasutatakse bioloo­gilist putukatõrjet ja päikeseenergiat ning sel­lesse on palju investeeritud. Paraku tegutseb aiandussektor praegu Eestimaal turumajandu­se tingimustes – mingeid toetusi meile ei tule, erinevalt teistest põllumajandusettevõtjatest," vastas Strastin.

Noortele põllumeestele hea haridus. Nurm märkis, et uus ELi ühtne põllumajanduspolii­tika üritab kindlasti kaasata uuendusmeelsust põllumajanduse ja maaelu edendamiseks, täh­tis roll on selles ühistegevusel – see vajaks ka meil senisest suuremat tähelepanu.

"Kõige selle juures on oluline koht haridusel ja täiendõppel. Ka noored, kes hakkavad tulevi­kus maal elama ja töötama, peavad saama hea erialase hariduse," rääkis Nurm. "Innovatsioo­ni märksõnad on klastrid, inimeste kaasamine, lühikesed tarneahelad, kohalik toit."

Kui Euroopa Liidu ühtse põllumajanduspo­liitika esimene sammas ehk otsetoetused on juba aastaid kehtinud ja suhteliselt konstant­ne suurus, siis iseäranis peaks Nurme sõnul panustama teise sambasse ehk utsitama maa­elu arengut tagant projektipõhiste toetustega.

"Oma olemuselt on nii, et esimese samba toe­tusi saab igaüks, kes teatud kriteeriumid täidab, teises sambas on aga hulgaliselt uuenduslikke võimalusi, seal on loomingulisemad võimalu­sed," selgitas Nurm.

Eesti maaelu arendamiseks tulevate toetus­te seas on esimese ja teise samba osakaal prae­gu enam-vähem pooleks.

Avalik sektor võiks teha koostööd äriettevõtetega

TIINA SERGIO, Ida-Harju Koostöökoja esindaja:

Avalikus sektoris on viga­de ruumi vähem kui äriet­tevõttes. Viimane võib min­na pankrotti, tunnistada luh­tumist, sest ettevõte ei vas­tuta mingi teenuse osutami­se eest, küll aga avalik sektor. Inimestel on avalikule sek­torile suuremad ootused kui eraettevõtetele. See on oluline riskikoht.

Edaspidi peaks põlluma­janduses ja maaelus selgeks tegema, mida täpselt mõiste­takse innovatsioonina, defi­neerimise õigus peaks olema ka piirkonniti.

Eestis toimunud innovatsiooniaastal näiteks märgiti, et innovatsiooni ei saa kuna­gi tajuda tulevikus, seda saab määratleda vaid minevikus – kas mingi tegevus või too­de osutus innovaatiliseks või mitte. Seega tuleb uuendus­likku hinnates ja uusi lahen­dusi välja pakkudes tegeleda paljuski ennustamisega.

Üks tulevikulahendus oleks see, et avalik sektor de­legeerib muist oma ülesan­netest näiteks erasektorisse -eraettevõtetele.

Palju uuenduslikke võima­lusi pakuvad Eestis juba hästi arenenud e-võimalused – e-kool, ID-kaart, digitaal­ne allkiri, e-valimised. Kõik need interneti vaheldusel pa­kutavad võimalused meil töö­tavad ja nii mõnegagi ole­me Euroopas tõelised pionee­rid, kellest paljud eeskuju võ­tavad.

Kronoloogia

50 aastat ELi ühist põllumajanduspoliitikat

1962 KINNITATAKSE EUROLIIDU ÜHTNE PÕLLUMAJANDUSPOLIITIKA. Põhiidee on heade hindade tagamine talupidajatele ning euroliidu toiduga omavarustatus.

1970–1989 JUHITAKSE PAKKUMIST. Talud toodavad rohkem, kui Euroopa Liidu jaoks on vaja, tootmist peab reguleerima.

1992 MINNAKSE ÜLE TOOTJATE TOETAMISELE. Hinnatoetusi vähendatakse, asendades need otsetoetustega talupidajatele.

1995 KESKENDUTAKSE TOIDU KVALITEEDILE. Põllumajandusse investeerimise, koolituse, põllumajandussaaduste täiustatud töötlemise ja turustamise toetamise uued meetodid. Esimesed mahepõllundust reguleerivad õigusaktid.

2000 KESKENDUTAKSE MAAELU ARENGULE. Tähelepanu maapiirkondade majanduslikul, sotsiaalsel ja kultuurilisel arengul.

2003 KATKEB SEOS TOETUSTE JA TOOTMISE VAHEL. Põllumajandustootjad saavad toetust vastavalt eriomastele piirangutele. Vastutasuks peavad nad kinni pidama standarditest.

2005 AVAB EUROOPA LIIT OMA TURU KOGU MAAILMALE. EL annab kõigile vähearenenud riikidele vaba pääsu oma turule.

2007 PÕLLUMAJANDUSEGA TEGELEV RAHVAHULK KAHEKORDISTUB. Liitub tosin uut riiki.

2011 REFORMIGA PÜÜTAKSE TUGEVDADA PÕLLUMAJANDUSE KONKURENTSIVÕIMET. Edendatakse innovatsiooni, võideldakse kliimamuutuste vastu, toetatakse tööhõivet ja maapiirkondade majanduslikku arengut.

ALLIKAS: EUROOPA KOMISJON, KONVERENTS “ÄRIPLAAN”

Võrdlus

Toetustel on maal määrav mõju

kolme aasta jooksul maaelu arengu toetusi saanud maamajapidamiste arv, 2010. aasta lõpu seisuga

põllumajanduslik keskkonnatoetus 5617
loomade heaolu toetus 2180
Natura 2000 toetus põllumajandusmaadele 1559
põllumajandusettevõtete ajakohastamise toetus 1347
nõuandeteenuste kasutamise toetus 1335
mahepõllumajandustoetus 1237
mittepõllumajandusliku tegevuse mitmekesistamise toetus 82
turismi soodustamise toetus 54
põllumajandustoodetele ja metsasaadustele lisandväärtuse andmise toetus 7
KOKKU 7385
ALLIKAS: STATISTIKAAMET

Tasub teada

Maaelu ei tähenda vaid põllupidamist

mittepõllumajandusliku tulutoova tegevusega maamajapidamised 2010. aasta lõpus

metsandus 969
mittepõllumajanduslik lepinguline töö 495
põllumajanduslik lepinguline töö 487
turism ja majutus 317
toorpuidu töötlemine 246
põllumajandussaaduste töötlemine 174
käsitöö 144
vesiviljelus 28
taastuvenergia tootmine 15
muu tegevus 483

Ain Alvela, Äripäev (Tööstus), (17.10.2012)

2012-10-17T10:00:00+00:00 Kolmapäev, 17. oktoober, 2012|Uudised|