Septembri lõpupäevil Tallinnas toimunud rahvusvahelisel seminaril Euroopa Liidu ühtsest põllumajanduspoliitikast keskenduti uuendusmeelse põllumajanduse kui olulise uue agraarse arengusuuna lahtiseletamisele.
Eesti agrofirmad on väga mitmekesised, kas või oma suuruse poolest. Meie keskmine põllumajandusettevõte majandab 47,6 hektarit, kuid paljud firmad toodavad ja majandavad edukalt ka väiksema põllupinnaga, samas on meil sadu ettevõtteid, kel 1000 ja enam hektarit põllumaad.
Suurte agrofirmade tootmine on kahtlemata efektiivsem. Siit ka alatasa üles kerkiv dilemma – keda peaks rohkem toetama, suurt või väikest põllumajandusettevõtet?
Põllumajandusministeeriumi maaelu arengu osakonna peaspetsialist Sigmar Suu märkis, et põllumajandus pole ammu enam pelgalt põlluharimine, vaid selle alla kuuluvad ka näiteks toidutootmine, metsamajandus, keskkonnahoid, lõpuks maaelu tervikuna.
"Maaelu arengu kestvuse puhul on oluline, et maapiirkondadesse suunatava raha hulk ei väheneks, eriti oluline on see Eestis. See ei tähenda aga toetustesse takerdumist," selgitas Suu. "Konkurentsivõimeline põllumajandus võib tähendada isevarustamist, edukat konkureerimist globaalsel turul jpm, aga selle kõige alus on koostöö. Ainult rohkem raha ei ole kindlasti lahendus, küsimus on selles, kuidas me seda raha kasutame."
Külaliikumise Kodukant esindaja Eha Paas lausus, et rääkides konkurentsivõimelisest põllumajandusest, tuleb rääkida konkurentsivõimelisest maaelust, edukatest maaperedest ja edasiviivast koostööst maal. Raha ei tohi tema sõnul ära unustada, ka üksikud maapered vajavad tuge, aga see pole ka kõige peamine edasiviiv asjaolu.
Tartumaa Põllumeeste Liidu juht Jaan Sõrra nentis, et Eesti riigi seisukohalt on kõige tähtsam, et meie põllumees suudaks Eesti rahva ära toita.
"Siiani on sellega toime tuldud, kusjuures 20 protsenti meie põllumajandusettevõtetest toodab 80 protsenti üldse kokku toodetavast toidust, piimasektoris on see näitaja veelgi suurem," kinnitas Sõrra. "Kui hakkame eelistama toetuse saajatena ainult väiketootjaid, siis ma kardan, et sisseveetava toidu osakaal veelgi suureneb."
Toetus ei pea tingimata olema raha. Kui seda teemat seminaril arutati, jäi kõrvu, et kuigi toetuste kontekstis on meil harjutud rääkima põhiliselt ainult rahast, saab põllumeest toetada ka muul moel. Näiteks põllumajandusuuringute, teadustööde, kogemuste vahetamise ning kõikvõimaliku informatsiooni kättesaadavamaks muutmise näol. Need on n-ö pehmed väärtused, mida sageli liialt vähe hinnatakse.
Eestimaa Talupidajate Keskliidu juht Kaul Nurm kinnitas, et innovatsioon on üks praeguse Euroopa Liidu ühtse põllumajanduspoliitika märksõna, mis üha enam tungib iga inimese igapäevaellu.
Maa- ja linnaelu käivad käsikäes. Uuendusmeelsusest maaelu arengu kontekstis rääkinud Ida-Harju Koostöökoja esindaja Tiina Sergio sõnul on maaelu tänapäeval juba küllaltki kahemõtteline mõiste, sest urbaniseerumine hoogustub ja sageli ei saagi enam rääkida eraldi maa- ja linnaelust – need on juba väga kokkupõimunud.
"Pigem on tegemist sotsiaalse suhtumisega – kas inimene defineerib ennast linnaelanikuks või maaelanikuks," rääkis Sergio. "Ka maakasutust tuleb vaadelda koos, sest maad saab ju kasutada elamuarenduseks, samas ka põllumajanduseks."
Avalikus sektoris on tema hinnangul innovatsioon oluline selleks, et vastata paremini rahva üha uuenevatele ootustele, samas on innovatsioonil ka omad ohud, näiteks kui lõhume vana süsteemi ära, aga uus lahendus ei hakka tööle.
Innovatsiooni võimalikust mõjust maapiirkonna arengule rääkides nimetas Eesti Aiandusliidu tegevjuht Raimond Strastin innovatsiooni üheks mootoriks kohalikku kogukonda ja iga selle liikme kindlameelset tegevust n-ö oma asja ajamise nimel.
Ta märkis, et tegelikult on innovatsioon täiesti tavaline asi, millega täiesti tavalised inimesed tegelevad iga päev.
"Innovatsiooni aetakse sageli segi leiutamisega, mis küll täiendavad teineteist, ent on siiski täiesti erinevad mõisted," ütles Strastin. "Innovatsioon on ka konkreetne ettevõtluse tööriist, mis annab vahenditele uudse võime luua väärtusi. See tähendab uudseid ideid ja julgeid lähenemisi, piiride nihutamist ja uute võimaluste avamist."
Strastin lisas, et uuendusmeelsus edendab kahtlemata ka ettevõtete konkurentsivõimalusi, seda ka maapiirkonnas. Ta on seda meelt, et maal tuleb muuta senist mõtteviisi, tunnetada kogukonda, ajada visalt oma asja, investeerida tootmisse – tuua lauta ja põllule kõrgtehnoloogia.
"Kui riik sulgeb maakoole, pannakse kinni postkontorid ja kauplused, siis kohalik kogukond loob ise n-ö multifunktsionaalsed keskused, kus kõik inimestele esmavajalikud teenused on siiski saadaval. Ka see on uuendusmeelne lahendus," nentis Strastin. "Maainimest püütakse kogu aeg õpetada, kuidas ta elama peaks. Aga äkki oleks mõttekam kohalikke kommuune usaldada – nad teavad ju oma vajadusi ja soove. Inimesed on nutikad ja arukad, nad saavad endaga hakkama."
Üks väga hea näide on Strastini hinnangul hiljutine kohaliku taluperemehe Tiit Niilo üleskutse "Tulge elama Võrumaale Misso valda!".
Säästva Eesti Instituudi programmijuht Kaja Peterson küsis seminaril, kuidas käsitleda innovatsiooni aianduse valdkonnas.
"Näiteks Grüne Fee, kus kasutatakse bioloogilist putukatõrjet ja päikeseenergiat ning sellesse on palju investeeritud. Paraku tegutseb aiandussektor praegu Eestimaal turumajanduse tingimustes – mingeid toetusi meile ei tule, erinevalt teistest põllumajandusettevõtjatest," vastas Strastin.
Noortele põllumeestele hea haridus. Nurm märkis, et uus ELi ühtne põllumajanduspoliitika üritab kindlasti kaasata uuendusmeelsust põllumajanduse ja maaelu edendamiseks, tähtis roll on selles ühistegevusel – see vajaks ka meil senisest suuremat tähelepanu.
"Kõige selle juures on oluline koht haridusel ja täiendõppel. Ka noored, kes hakkavad tulevikus maal elama ja töötama, peavad saama hea erialase hariduse," rääkis Nurm. "Innovatsiooni märksõnad on klastrid, inimeste kaasamine, lühikesed tarneahelad, kohalik toit."
Kui Euroopa Liidu ühtse põllumajanduspoliitika esimene sammas ehk otsetoetused on juba aastaid kehtinud ja suhteliselt konstantne suurus, siis iseäranis peaks Nurme sõnul panustama teise sambasse ehk utsitama maaelu arengut tagant projektipõhiste toetustega.
"Oma olemuselt on nii, et esimese samba toetusi saab igaüks, kes teatud kriteeriumid täidab, teises sambas on aga hulgaliselt uuenduslikke võimalusi, seal on loomingulisemad võimalused," selgitas Nurm.
Eesti maaelu arendamiseks tulevate toetuste seas on esimese ja teise samba osakaal praegu enam-vähem pooleks.
Avalik sektor võiks teha koostööd äriettevõtetega
TIINA SERGIO, Ida-Harju Koostöökoja esindaja:
Avalikus sektoris on vigade ruumi vähem kui äriettevõttes. Viimane võib minna pankrotti, tunnistada luhtumist, sest ettevõte ei vastuta mingi teenuse osutamise eest, küll aga avalik sektor. Inimestel on avalikule sektorile suuremad ootused kui eraettevõtetele. See on oluline riskikoht.
Edaspidi peaks põllumajanduses ja maaelus selgeks tegema, mida täpselt mõistetakse innovatsioonina, defineerimise õigus peaks olema ka piirkonniti.
Eestis toimunud innovatsiooniaastal näiteks märgiti, et innovatsiooni ei saa kunagi tajuda tulevikus, seda saab määratleda vaid minevikus – kas mingi tegevus või toode osutus innovaatiliseks või mitte. Seega tuleb uuenduslikku hinnates ja uusi lahendusi välja pakkudes tegeleda paljuski ennustamisega.
Üks tulevikulahendus oleks see, et avalik sektor delegeerib muist oma ülesannetest näiteks erasektorisse -eraettevõtetele.
Palju uuenduslikke võimalusi pakuvad Eestis juba hästi arenenud e-võimalused – e-kool, ID-kaart, digitaalne allkiri, e-valimised. Kõik need interneti vaheldusel pakutavad võimalused meil töötavad ja nii mõnegagi oleme Euroopas tõelised pioneerid, kellest paljud eeskuju võtavad.
Kronoloogia
50 aastat ELi ühist põllumajanduspoliitikat
1962 KINNITATAKSE EUROLIIDU ÜHTNE PÕLLUMAJANDUSPOLIITIKA. Põhiidee on heade hindade tagamine talupidajatele ning euroliidu toiduga omavarustatus.
1970–1989 JUHITAKSE PAKKUMIST. Talud toodavad rohkem, kui Euroopa Liidu jaoks on vaja, tootmist peab reguleerima.
1992 MINNAKSE ÜLE TOOTJATE TOETAMISELE. Hinnatoetusi vähendatakse, asendades need otsetoetustega talupidajatele.
1995 KESKENDUTAKSE TOIDU KVALITEEDILE. Põllumajandusse investeerimise, koolituse, põllumajandussaaduste täiustatud töötlemise ja turustamise toetamise uued meetodid. Esimesed mahepõllundust reguleerivad õigusaktid.
2000 KESKENDUTAKSE MAAELU ARENGULE. Tähelepanu maapiirkondade majanduslikul, sotsiaalsel ja kultuurilisel arengul.
2003 KATKEB SEOS TOETUSTE JA TOOTMISE VAHEL. Põllumajandustootjad saavad toetust vastavalt eriomastele piirangutele. Vastutasuks peavad nad kinni pidama standarditest.
2005 AVAB EUROOPA LIIT OMA TURU KOGU MAAILMALE. EL annab kõigile vähearenenud riikidele vaba pääsu oma turule.
2007 PÕLLUMAJANDUSEGA TEGELEV RAHVAHULK KAHEKORDISTUB. Liitub tosin uut riiki.
2011 REFORMIGA PÜÜTAKSE TUGEVDADA PÕLLUMAJANDUSE KONKURENTSIVÕIMET. Edendatakse innovatsiooni, võideldakse kliimamuutuste vastu, toetatakse tööhõivet ja maapiirkondade majanduslikku arengut.
ALLIKAS: EUROOPA KOMISJON, KONVERENTS “ÄRIPLAAN”
Võrdlus
Toetustel on maal määrav mõju
kolme aasta jooksul maaelu arengu toetusi saanud maamajapidamiste arv, 2010. aasta lõpu seisuga
põllumajanduslik keskkonnatoetus 5617
loomade heaolu toetus 2180
Natura 2000 toetus põllumajandusmaadele 1559
põllumajandusettevõtete ajakohastamise toetus 1347
nõuandeteenuste kasutamise toetus 1335
mahepõllumajandustoetus 1237
mittepõllumajandusliku tegevuse mitmekesistamise toetus 82
turismi soodustamise toetus 54
põllumajandustoodetele ja metsasaadustele lisandväärtuse andmise toetus 7
KOKKU 7385
ALLIKAS: STATISTIKAAMET
Tasub teada
Maaelu ei tähenda vaid põllupidamist
mittepõllumajandusliku tulutoova tegevusega maamajapidamised 2010. aasta lõpus
metsandus 969
mittepõllumajanduslik lepinguline töö 495
põllumajanduslik lepinguline töö 487
turism ja majutus 317
toorpuidu töötlemine 246
põllumajandussaaduste töötlemine 174
käsitöö 144
vesiviljelus 28
taastuvenergia tootmine 15
muu tegevus 483
Ain Alvela, Äripäev (Tööstus), (17.10.2012)
