Viimase kaheksa aasta suurima piimatoodangu taga on põhiliselt suurtootjad, väiketootjaid jääb järjest vähemaks, sest piima madala kokkuostuhinna tõttu ei tule nad toime.
"See on tõsi, et väikseid piimatootjaid jääb vähemaks. Nad ei tule omadega toime, sest piimahind on madal ja väikestel on see veel madalam," märkis Väike-Maarja piimakarjakasvataja Diner ASi juht Lembit Pihlak.
Pihlak sõnul pääsu eriti ei ole. "Meie oleme Lääne-Virumaal väikeettevõte ning püüame ellu jääda. Mais aga piima kokkuostuhind langes ning elekter ja kõik muu tõuseb," lausus Pihlak.
Kui väikeettevõtted müüvad oma piimakarja maha, lõpeb Pihlaku sõnul Eesti põllumajandus. "Siis tulevad siia välismaalased, sest eestlased ise ei osta piimakarju ära," märkis ta.
Hiiumaa suurima piimatootja Hiiumaa Agro OÜ kaasomanik Sulev Matto märkis, et buumiaegsed hinnad ei ole veel tagasi. "Maailmaturul ei kõigu piima hinnad nii palju kui Eestis," lausus Matto. Ta tõi näitena, et kui 2009. aastal langes piima hind maailmaturul 1-2 eurosenti, langes Eestis hind umbes 10 eurosenti.
Hiiumaa Agro OÜ tootis märtsis 70 tonni piima, mis on kaks korda rohkem kui mullu samal kuul. "2008. aastal oli piima hind meil 4,80 krooni, praegu on see 29 eurosenti ehk hind on väiksem kui buumi ajal," lausus Matto.
Tuleb kasvada. Matto sõnul peavad nad ellujäämiseks kasvama. "Me töötame oma perega selle nimel, et saame koguse, mis oleks piimavarujatele huvitav. Me peame kasvama, muidu ei murra sellest ringist välja ja oleme tõmbetuules, et meile võibki vähem maksta, sest väikesele kogusele ei tasu järele tulla," nentis Matto.
Eesti Põllumeeste Keskliidu juhatuse esimehe ja Epiko TÜ juhatuse liikme Üllas Hundi sõnul on potentsiaali piima toota küll, kuid buumiaegsed hinnad tagasi ei tulegi. "Reaalsus on see, et väikseid piimatootjaid jääb vähemaks. Toimub kontsentreerumine, mis on iseloomulik kõikidele Euroopa Liidu liikmesriikidele, kus rohkem, kus vähem. Meil on see vähenemine olnud liiga järsk," rääkis Hunt.
Ta lisas, et meil on keeruline konkurentsiolukord, kus väikesed ei suuda piisavalt investeerida, nad ei ole atraktiivsed pankadele ning ei saa laenu. "Samuti toimub üldine linnastumine ning noori ei tule peale," lausus Hunt.
Hundi sõnul on väiketootja väljapääs minna üle lihaveiste kasvatamisele või müüa kari suuremale piimatootjale. "Turul on vajadus lihaveiste järele ning see on kasvav trend," lausus Hunt.
Piimatootmine kasvab. Eesti piimatootjad tootsid lõppenud kvoodiaastal üle 636 000 tonni piima, mis moodustab riigile kinnitatud piimatootmiskvoodist 93,72 protsenti. See on kõrgeim kvoodi täitumuse protsent ning suurim toodetud piimakogus alates 2004. aastast, mil Eestis on kvoote kasutatud. Samas on kvoodiomanike arv vähenenud. "Kvoodiomanike arvu vähenemine ei näita kindlasti piimatootmise hääbumist, sest piima kogus on aasta-aastalt aina kasvanud," lausus PRIA turukorralduse büroo peaspetsialist Urve Seedre. "Küll aga jääb vähemaks väikeettevõtjaid ning piima tootmisega tegelevad üha suuremad ettevõtted."
Kui 2011/2012. kvoodiaastal oli 1027 kvoodiomanikku, siis uue kvoodiaasta algul on neid alles vaid 961.
Taust
Eesti piimatoodangu kvoot oli 2011/2012. kvoodiaastaks (1. aprill kuni 31. märts) 679 300 tonni ning 1027 kvoodiomanikule jagati kvoote välja 647 800 tonni piima tootmiseks. Piima tegelik toodetud kogus – 636 600 tonni – on üle 30 000 tonni suurem kui eelnenud kvoodiaastal.
Alyona Stadnik, Äriäev (22.05.2012)
