Valgamaa talunikud pistavad rinda parimatega

Valgamaa talunikud pistavad rinda parimatega

Parimate talude konkursi žürii külastas võistluse nominente Valgamaalt. Vabariigi parimate hulka pür­givad Maia Tedre Vääriku OÜ, alternatiivset suunda arendava Virgo Mihkelsoo Viira talu ja noortalunik Mihkel Maksi Männimetsa OÜ. 

Taluperenaine Maia Teder ootas külalisi oma heakorrastatud ning avaral koduõuel. 1988. aastal FIEna talupidamisega alustanud pereettevõtlusest on praeguseks välja kasvanud OÜ Vääriku, kus tegeldakse piimatootmise ning te­ravilja- ja rapsikasvatusega. 

«Tulime siia nelja väikese lap­se ja abikaasaga Keeni korterma-jast ning alustasime talumajapida­mist paarikümne hektari maa ja mõne lehmaga. Aasta-aastalt on suurendatud loomade arvu ning juurde ostetud maad, kuid tootmissuund on jäänud endiseks,» selgitas perenaine. 

Tänu toetustele on talus ole­mas kõik vajaminev tänapäevane tehnika. Selle aasta viljapõldude­ga oli perenaine rahul. «Vihm ja tuul väga kurja pole teinud, odra-ja nisupõllul on mõnes kohas vili veidi lamandunud. Peaasi, kui koristusperioodil ilma oleks, siis saaks sel aastal ilusa saagi,» arvas ta. Ka heinakasv on perenaise sõ­nul tänavu väga hea olnud ning enamik söödast on varutud. 

Asendustaluniku teenus teretulnud 

Keskmine aastane väljalüps lehma kohta on talus 6500 kilogrammi. Laudas on lüpsilehmi 41 ning ta­lutöödel käib abiks kaks inimest. Lüpsitööd perenaine aga teiste hoolde väga ei usalda, teeb selle ikka ise ära. 

Tänavu kasutas talu esma­kordselt ka asendustaluniku tee­nust, mille kohta perenaisel ainult kiidusõnu jagus. 

«Saime esmakordselt koos töölistega ära käia kolmepäevasel Rootsi-kruiisil, see oli tore ettevõt­mine. Sain rahuliku südamega puhata, kuna olin kindel, et minu loomad jäid headesse kätesse,» nentis Teder. 

Veidi murelikuks tegi pere­naist aga talu tulevik, sest lastel otsene huvi selle vastu puuduvat. Tütardest on saanud ettevõtjad ehituse vallas, kus pojadki raken­dust leidnud ning praegu Norras ehitustöödel leiba teenivad. 

«Loodan, et minu kolmeaasta­sest lapselapsest kasvab tulevane taluperemees. Tal on juba praegu eriline huvi loomade vastu,» oli nooruslik ja energiline perenaine siiski lootusrikas. 

Pärast Vääriku talu loomade ja põldudega tutvumist võtsid ko­misjoniliikmed suuna Valga poo­le, et külastada alternatiivset tootmissuunda arendavat Viira talu Tõlliste vallas Supa külas. 

Tatrausku talupere 

Peterburi Tehnikaülikooli haridu­sega elektrofüüsik, doktorikraadi­ga mees ja Tartu Ülikooli laserbioloogia ja -meditsiini labori endine juhataja Virgo Mihkelsoo asus oma vanaisa talu Valgamaal taas­tama 1993. aastal. 

Otsustava tõuke elumuutu-seks ning maale kolimiseks andis abikaasa Ljudmilla äge verehaigus, mille arstid ravimatuks tun­nistasid. Tänu ravitsejate nõuan­netele sai naine ravimtaimede ja mesindussaadustegäataas ter­veks. 

Virgo Mihkelsoo on nüüdseks koos abikaasaga pühendunud tatrakasvatusele ja mesilaste pida­misele eelkõige tatramee saamise eesmärgil. Talus valmistatakse tatra, ravimtaimede, metsamarja­de ja tatramee baasil tervenda­vaid tooteid, mida pakutakse müügiks nii toidu kui ka ravi ots­tarbel. 

Valmistatakse ka tatrapatju ning madratsi- ja istmepealseid ning tatratangu ja -jahu. «Paneme jahule kestasid ehk tatrakliisid juurde ja nii saab valmistada vä­ga head tatraleiba,» ütles Mih­kelsoo. 

«Mulle teeb tõsiselt muret, et inimesed nii vähe tatart toiduks kasutavad. Tatar ei ole mitte ainult kasulik toiduaine, vaid ka suurepärane ravim,» tõdes talupe­remees. 

«Ta toniseerib, suurendab ini­mese lihasejõudu ja vastupida­vust, soodustab organismi puhas­tumist, on hea köha lahtistav va­hend, tugevdab ja puhastab vere-sooni, kiirendab haavade kinni­kasvamist, vähendab kolesterooli ja pidurdab rakkude vananemist ning on ravimtaim, mis edukalt võitleb ka vähiga,» ei olnud Mih­kelsoo põllukultuuri kiitmisega kitsi. 

Mitme raamatu ja artikli autor on tunnustatud lektor nü Eestimaal kui ka väljaspool. Tema sulest on ilmunud tatrale pühen­datud raamat «Toome oma tervi­se tagasi», mis on rahva hulgas väga populaarseks saanud ning mida autor plaanib välja anda ka vene keeles. 

Taimekasvatus noorperemehe õlul 

Mihkelsoo ülihuvitavat juttu tatrateemadel oleks võinudki kuu­lama jääda, kuid komisjoniliikmetel tuli üle vaadata veel üks Val­gamaa talu. Tatraleib, -küpsised, -kook ja tatratee maitstud, sõide­ti edasi Karula vallas asuvasse Männimetsa tallu, kus külaliste ootel talu vanaperenaine Merike Maks. «Noorperemees tuleb kohe põllult,» ütles perenaine tervitus­sõnade jätkuks. 

Seni, kuni 23aastane Mihkel Maks kohale jõudis, tutvustas te­ma ema komisjoniliikmetele talu loomakasvatuse poolt, mis tema vedada olevat. Noorperemehe õlul on taimekasvatuse pool. 

Eelmise sajandi algul rajatud talus elab juba Makside pere kol­mas põlvkond ning 1991. aastal alustati uuesti talumajapidamise­ga. 30 lüpsilehmaga talus on keskmine aastane väljalüps lehma kohta 7900 liitrit. Paar aastat ta­gasi valminud laudahoonega oli perenaine väga rahul. 

«Tänu loomade vabapidami­sele kasvas piimatoodang ning vähenesid haigused,» selgitas Me­rike Maks. Noorperemees, kes va­hepeal külalistega liitunud oli, ar­vas, et peaks veel mikseri soeta­ma ja loomadele miksersööta andma hakkama, see aitaks piimatoodangut veelgi suurendada. 

Talupidamine elustiiliks 

Küsimuse peale, miks nii noor mees on otsustanud ennast maa­tööle pühendada, vastas Maks, et tema ei kujuta ettegi, et peaks mi­dagi muud tegema. «Olen lapsest peale ema-isa kõrval talutööd tei­nud ning tehnika vastu suurt hu­vi tundnud. Talutööst ongi saanud minu püsitöö. Mulle meeldib olla oma aja peremees ning maatöö on südamelähedane,» ütles noor­mees. 

Aastaid on tema sõnul talu põhisissetuleku andnud looma­kasvatus, kuid juba sel aastal toovad loodetavalt mõlemad tootmisharud võrdselt tulu. «Olen pidevalt külvipinda suu­rendanud, saagikus on tõusnud ning sel aastal on vilja- ja rapsi-põllud päris lootustandvad. Tu­leb ilus saak, kui koristusperioodil ilm vähegi põllumeest soo­sib,» arvas Maks. 

Männimetsa talu ja tema naa­ber, Küüniniidu talu olid maakon­nas esimesed, kes investeeringu-toetuse saamiseks ühisprojekti kirjutasid. «Toetuste eest oleme ostnud külviku ja kombaini ning oleme siiani suutnud sõbralikult omavahel tehnikat jagada,» sõnas Maks. 

2010. aastal sai noortalunik toetust mürgiprirsi ostuks. Tulevi­kus peaks tema arvates mõtlema veel laudalaienduse peale ning paha ei teeks, kui saaks ka maad juurde.«Maadega on vallas kitsas, ega vaba maad läheduses ei ole,» arvas noorperemees. 

Valgamaa Põllumeeste liidu juht Jaan Bachmann rääkis noortalunikust väga positiivselt. «Ta ei tee ennatlikke otsuseid, majandab tasakaalukalt ja riskeerimata. Täiendab ennast koolitustel ning osaleb aktiivselt külaelu edenda­misel,» iseloomustas ta nominenti. 

Eesti parimad talud selguvad tuleval nädalavahetusel Jänedal Eesti tähtpäevadel. 

NOMINENDID 

Parima tootmistaiu nominernt 

VÄÄRIKU OÜ Sangaste vallas 

Piima-, teravilja-ja rapsitootmine. 

Maad 287 ha, sellest harita­vat maad 263, metsa 24 ha. Lüpsilehmi 41, noorloomi ja ammlehmi 22. Talu käive mutlu 166 552 eurot. 

Parima alternatiivset tootmlssuunda arendava taiunominent 

VIIRA TALU Tõlliste vallas Tatra- ja ravimtaimede kas­vatus ning nendest toodete valmistamine. Maad 35 ha, sellest haritavat maad 33, metsa 2 ha. Lüpsilehm ja 30 mesilaspe­ret. Talu käive mullu 15 900 eurot. 

Parima noortaluniku nominent 

MIHKEL MAKS, Männimetsa OÜ Karula vallas Piima-, liha-, teravilja- ja rapsitootmine. Maad 310 ha, sellest harita­vat maad 300, metsa 10 ha. Lüpsilehmi 31, noorkarja 30, lihaveiseid 20. Talu käive mullu 237 268 eurot. 

Valgamaa parimad varasematel aastatel 

Alternatiivset suunda aren­davad talud: 2011. aastal 2. koht-KALJU ja SVETLANA TIPKA, OÜ Kalme-Veski Helme vallas. 
2010. aastal 1. koht -TIIU TAMM, Leigo turismita­lu Palupera vallas. Parimad noortalunikud: 2010. aastal 3. koht-AHTI EVERST, Kaktuse talu Puka vallas. 2010. aastal 3. koht-JAANUS ja EVELIN JUH­KAM, Jaanimäe talu Palupe­ra vallas. 

Sirje Lemmik, Valgamaalane (21.07.2012)

 

2012-07-21T10:00:00+00:00 Laupäev, 21. juuli, 2012|Uudised|