Parimate talude konkursi žürii külastas võistluse nominente Valgamaalt. Vabariigi parimate hulka pürgivad Maia Tedre Vääriku OÜ, alternatiivset suunda arendava Virgo Mihkelsoo Viira talu ja noortalunik Mihkel Maksi Männimetsa OÜ.
Taluperenaine Maia Teder ootas külalisi oma heakorrastatud ning avaral koduõuel. 1988. aastal FIEna talupidamisega alustanud pereettevõtlusest on praeguseks välja kasvanud OÜ Vääriku, kus tegeldakse piimatootmise ning teravilja- ja rapsikasvatusega.
«Tulime siia nelja väikese lapse ja abikaasaga Keeni korterma-jast ning alustasime talumajapidamist paarikümne hektari maa ja mõne lehmaga. Aasta-aastalt on suurendatud loomade arvu ning juurde ostetud maad, kuid tootmissuund on jäänud endiseks,» selgitas perenaine.
Tänu toetustele on talus olemas kõik vajaminev tänapäevane tehnika. Selle aasta viljapõldudega oli perenaine rahul. «Vihm ja tuul väga kurja pole teinud, odra-ja nisupõllul on mõnes kohas vili veidi lamandunud. Peaasi, kui koristusperioodil ilma oleks, siis saaks sel aastal ilusa saagi,» arvas ta. Ka heinakasv on perenaise sõnul tänavu väga hea olnud ning enamik söödast on varutud.
Asendustaluniku teenus teretulnud
Keskmine aastane väljalüps lehma kohta on talus 6500 kilogrammi. Laudas on lüpsilehmi 41 ning talutöödel käib abiks kaks inimest. Lüpsitööd perenaine aga teiste hoolde väga ei usalda, teeb selle ikka ise ära.
Tänavu kasutas talu esmakordselt ka asendustaluniku teenust, mille kohta perenaisel ainult kiidusõnu jagus.
«Saime esmakordselt koos töölistega ära käia kolmepäevasel Rootsi-kruiisil, see oli tore ettevõtmine. Sain rahuliku südamega puhata, kuna olin kindel, et minu loomad jäid headesse kätesse,» nentis Teder.
Veidi murelikuks tegi perenaist aga talu tulevik, sest lastel otsene huvi selle vastu puuduvat. Tütardest on saanud ettevõtjad ehituse vallas, kus pojadki rakendust leidnud ning praegu Norras ehitustöödel leiba teenivad.
«Loodan, et minu kolmeaastasest lapselapsest kasvab tulevane taluperemees. Tal on juba praegu eriline huvi loomade vastu,» oli nooruslik ja energiline perenaine siiski lootusrikas.
Pärast Vääriku talu loomade ja põldudega tutvumist võtsid komisjoniliikmed suuna Valga poole, et külastada alternatiivset tootmissuunda arendavat Viira talu Tõlliste vallas Supa külas.
Tatrausku talupere
Peterburi Tehnikaülikooli haridusega elektrofüüsik, doktorikraadiga mees ja Tartu Ülikooli laserbioloogia ja -meditsiini labori endine juhataja Virgo Mihkelsoo asus oma vanaisa talu Valgamaal taastama 1993. aastal.
Otsustava tõuke elumuutu-seks ning maale kolimiseks andis abikaasa Ljudmilla äge verehaigus, mille arstid ravimatuks tunnistasid. Tänu ravitsejate nõuannetele sai naine ravimtaimede ja mesindussaadustegäataas terveks.
Virgo Mihkelsoo on nüüdseks koos abikaasaga pühendunud tatrakasvatusele ja mesilaste pidamisele eelkõige tatramee saamise eesmärgil. Talus valmistatakse tatra, ravimtaimede, metsamarjade ja tatramee baasil tervendavaid tooteid, mida pakutakse müügiks nii toidu kui ka ravi otstarbel.
Valmistatakse ka tatrapatju ning madratsi- ja istmepealseid ning tatratangu ja -jahu. «Paneme jahule kestasid ehk tatrakliisid juurde ja nii saab valmistada väga head tatraleiba,» ütles Mihkelsoo.
«Mulle teeb tõsiselt muret, et inimesed nii vähe tatart toiduks kasutavad. Tatar ei ole mitte ainult kasulik toiduaine, vaid ka suurepärane ravim,» tõdes taluperemees.
«Ta toniseerib, suurendab inimese lihasejõudu ja vastupidavust, soodustab organismi puhastumist, on hea köha lahtistav vahend, tugevdab ja puhastab vere-sooni, kiirendab haavade kinnikasvamist, vähendab kolesterooli ja pidurdab rakkude vananemist ning on ravimtaim, mis edukalt võitleb ka vähiga,» ei olnud Mihkelsoo põllukultuuri kiitmisega kitsi.
Mitme raamatu ja artikli autor on tunnustatud lektor nü Eestimaal kui ka väljaspool. Tema sulest on ilmunud tatrale pühendatud raamat «Toome oma tervise tagasi», mis on rahva hulgas väga populaarseks saanud ning mida autor plaanib välja anda ka vene keeles.
Taimekasvatus noorperemehe õlul
Mihkelsoo ülihuvitavat juttu tatrateemadel oleks võinudki kuulama jääda, kuid komisjoniliikmetel tuli üle vaadata veel üks Valgamaa talu. Tatraleib, -küpsised, -kook ja tatratee maitstud, sõideti edasi Karula vallas asuvasse Männimetsa tallu, kus külaliste ootel talu vanaperenaine Merike Maks. «Noorperemees tuleb kohe põllult,» ütles perenaine tervitussõnade jätkuks.
Seni, kuni 23aastane Mihkel Maks kohale jõudis, tutvustas tema ema komisjoniliikmetele talu loomakasvatuse poolt, mis tema vedada olevat. Noorperemehe õlul on taimekasvatuse pool.
Eelmise sajandi algul rajatud talus elab juba Makside pere kolmas põlvkond ning 1991. aastal alustati uuesti talumajapidamisega. 30 lüpsilehmaga talus on keskmine aastane väljalüps lehma kohta 7900 liitrit. Paar aastat tagasi valminud laudahoonega oli perenaine väga rahul.
«Tänu loomade vabapidamisele kasvas piimatoodang ning vähenesid haigused,» selgitas Merike Maks. Noorperemees, kes vahepeal külalistega liitunud oli, arvas, et peaks veel mikseri soetama ja loomadele miksersööta andma hakkama, see aitaks piimatoodangut veelgi suurendada.
Talupidamine elustiiliks
Küsimuse peale, miks nii noor mees on otsustanud ennast maatööle pühendada, vastas Maks, et tema ei kujuta ettegi, et peaks midagi muud tegema. «Olen lapsest peale ema-isa kõrval talutööd teinud ning tehnika vastu suurt huvi tundnud. Talutööst ongi saanud minu püsitöö. Mulle meeldib olla oma aja peremees ning maatöö on südamelähedane,» ütles noormees.
Aastaid on tema sõnul talu põhisissetuleku andnud loomakasvatus, kuid juba sel aastal toovad loodetavalt mõlemad tootmisharud võrdselt tulu. «Olen pidevalt külvipinda suurendanud, saagikus on tõusnud ning sel aastal on vilja- ja rapsi-põllud päris lootustandvad. Tuleb ilus saak, kui koristusperioodil ilm vähegi põllumeest soosib,» arvas Maks.
Männimetsa talu ja tema naaber, Küüniniidu talu olid maakonnas esimesed, kes investeeringu-toetuse saamiseks ühisprojekti kirjutasid. «Toetuste eest oleme ostnud külviku ja kombaini ning oleme siiani suutnud sõbralikult omavahel tehnikat jagada,» sõnas Maks.
2010. aastal sai noortalunik toetust mürgiprirsi ostuks. Tulevikus peaks tema arvates mõtlema veel laudalaienduse peale ning paha ei teeks, kui saaks ka maad juurde.«Maadega on vallas kitsas, ega vaba maad läheduses ei ole,» arvas noorperemees.
Valgamaa Põllumeeste liidu juht Jaan Bachmann rääkis noortalunikust väga positiivselt. «Ta ei tee ennatlikke otsuseid, majandab tasakaalukalt ja riskeerimata. Täiendab ennast koolitustel ning osaleb aktiivselt külaelu edendamisel,» iseloomustas ta nominenti.
Eesti parimad talud selguvad tuleval nädalavahetusel Jänedal Eesti tähtpäevadel.
NOMINENDID
Parima tootmistaiu nominernt
VÄÄRIKU OÜ Sangaste vallas
Piima-, teravilja-ja rapsitootmine.
Maad 287 ha, sellest haritavat maad 263, metsa 24 ha. Lüpsilehmi 41, noorloomi ja ammlehmi 22. Talu käive mutlu 166 552 eurot.
Parima alternatiivset tootmlssuunda arendava taiunominent
VIIRA TALU Tõlliste vallas Tatra- ja ravimtaimede kasvatus ning nendest toodete valmistamine. Maad 35 ha, sellest haritavat maad 33, metsa 2 ha. Lüpsilehm ja 30 mesilasperet. Talu käive mullu 15 900 eurot.
Parima noortaluniku nominent
MIHKEL MAKS, Männimetsa OÜ Karula vallas Piima-, liha-, teravilja- ja rapsitootmine. Maad 310 ha, sellest haritavat maad 300, metsa 10 ha. Lüpsilehmi 31, noorkarja 30, lihaveiseid 20. Talu käive mullu 237 268 eurot.
Valgamaa parimad varasematel aastatel
Alternatiivset suunda arendavad talud: 2011. aastal 2. koht-KALJU ja SVETLANA TIPKA, OÜ Kalme-Veski Helme vallas.
2010. aastal 1. koht -TIIU TAMM, Leigo turismitalu Palupera vallas. Parimad noortalunikud: 2010. aastal 3. koht-AHTI EVERST, Kaktuse talu Puka vallas. 2010. aastal 3. koht-JAANUS ja EVELIN JUHKAM, Jaanimäe talu Palupera vallas.
Sirje Lemmik, Valgamaalane (21.07.2012)
