Vedelsõnniku laotamisele tulevad uued piirangud

Vedelsõnniku laotamisele tulevad uued piirangud

Riik tahab Euroopa Komisjoni soovitusel vedelsõnniku sügisese laotamise piiranguid nihutada senisest varasemale ajale ja kaalub sõnnikulaotamise keskkonnamõju vähendamiseks muidki võtteid.

Kui praegu on orgaaniliste ja mineraalväetiste põllule laotamine keelatud 1. detsembrist kuni 31. märtsini, siis peatselt võivad kasvavate kultuuridega haritavale maale hakata sõnniku laotamisel kehtima lisatingimused ka novembrikuus.
Sõnnikut ei tohiks laotada novembrikuus juhul, kui seda 48 tunni jooksul laotamise lõpetamisest sisse ei künta, ütles keskkonnaministeeriumi veeosakonna peaspetsialist Enn Liive. Veeseadusesse kavandatava muudatuse kohaselt loetakse kasvavate kultuuridega haritava maa hulka kogu haritav maa, kaasa arvatud kultuurpüsirohumaad ja kultuurkarjamaad.

Enn Liive ütles, et novembrikuus sõnniku laotamise piirangu kehtestamise põhjuseks on ilmastikutingimustest tulenev kõrgendatud risk sõnnikus sisalduvate lämmastiku ja fosfori ärakandeks sademetega pinna- ja põhjavette.
Põllumajandusuuringute keskuse ja Tallinna Tehnikaülikooli tehtud uuringud näitasid, et kehtiv üldine väetamise keeld (1. detsembrist 31. märtsini) ei taga taimestikuga kaetud maal piisavat veekaitset, kuna orgaanilisi väetisi laotamisel mulda ei viida.

Viimaste aastate uuringud näitavad nitraatioonide märgatavat leostumist just vedelsõnniku hilissügisesel laotamisel. Ilmastikuandmete põhjal on sel ajal suurenenud sademete hulk, mis soodustab taimetoitainete ärakannet. Samuti ei toimu taimetoitainete omastamist, sest novembris on keskmine ööpäevane temperatuur langenud alla 5 kraadi, mil lõpeb taimede vegetatsioon. Samas on vedelsõnniku osakaal Eestis aasta-aastalt tõusnud. Kevadine kiire põllutööde periood ja kohatine liigniiskus ei võimalda tootjatel piirduda ainult kevadise sõnnikulaotusega ning paratamatult laotatakse osa vedelsõnnikust ka sügisel.

Põllumajandusministeeriumi põllumajanduskeskkonna büroo juhataja Katrin Rannik ütles, et lisaks seadusest tulenevatele nõuetele on põllumajanduse keskkonnamõju vähendamiseks ka teisi vahendeid. Võrreldes maaelu arengukava käesoleva perioodiga on põllumajandusministeerium uuel perioodil kavandanud keskkonna valdkonnas mitmeid uusi meetmeid.

“Täna konkreetseid nõudeid, millest rääkida, veel ei ole, kuid oleme sügisese sõnnikulaotamise keskkonnamõju vähendamise teemadel ekspertgruppides arutanud küll,” rääkis Katrin Rannik. Tema sõnul saab lisaks keeluaegade muutmisele keskkonnamõju vähendada ka kaudsete tegevuste kaudu, olgu selleks siis näiteks talvine taimkate või püüdekultuuride kasvatamine.

“Kõik need võimalused keskkonnatoetustega seotult on aga alles arutlusel ja lõplikku nõuete loetelu täna ei ole,” sõnas Rannik.

Ain Lember, Saarte Hääl (09.02.2013)

2013-02-11T10:00:00+00:00 Esmaspäev, 11. veebruar, 2013|Uudised|