Põltsamaal korraldatud veefoorumil räägiti palju biogaasi tootmisest, mis on ka mõistetav, sest Läänemere, jõgede-järvede ja põhjavee puhtus sõltub otseselt põllumajanduse keskkonnasõbralikkusest. Loomulikult ka muust tootmisest ja reoveekäitlusest. Biogaasi tootmine muudaks aga loomapidamise keskkonnasõbralikumaks ja aitaks lisaks lahendada ka energiaprobleeme.
Biogaasitootmisega saab lahendada palju jäätmekäitlusest ja põllumajandusest tulenevaid keskkonnaprobleeme. Kääritamisprotsessis muutuvad keskkonnale ohutumaks biojäätmed, reoveesete ning läga ja sõnnik. Paraneks ja mitmekesistuks ka maakasutus. Midagi, mis sobib käärititesse, kasvab ju ka muidu väheväärtuslikel maadel. Bioenergia leevendaks oluliselt energiapuudust. Biogaasist saab toota elektrit ja sooja lokaalselt, kui ka suunata puhastatud biogaasi, ehk juba metaangaasi, gaasivõrku. Probleem on ainult selles, et biogaasi tootmine on esialgu veel põllumeeste jaoks röögatult kallis ja vajab seetõttu toekat toetust. Selles seisnebki peamine probleem, miks on bioenergia tootmine Eestis lapsekingades. Euroopa riikidest toodetakse biogaasi praegu kõige rohkem Saksamaal, Prantsusmaal ja Itaalias. Viimase kümne aastaga on suure hüppe teinud Tšehhi, mis oli veel kümme aastat tagasi samas seisus kui Eesti praegu. Eestis praegu biometaani ei toodeta.
Eestis on biometaani tootmise potentsiaal täiesti olemas
Asjatundjate arvestuste kohaselt saaks Eestis toota biometaani põllumajanduses seni kasutamata maadel kasvavast biomassist 114 miljonit kuupmeetrit, haritud põllumaadelt 104 miljonit kuupmeetrit, poollooduslikelt rohumaadelt 6 miljonit kuupmeetrit, veiste sõnnikust 39 miljonit kuupmeetrit ja seasõnnikust 4 miljonit kuupmeetrit. Lisa annaksid põllumajandustootmise jäägid, toidutööstuse jäägid, köögi- ja sööklajäägid, reoveesete, tööstusjäätmed ja prügilagaas. Arvatakse, et biogaas võiks katta 10-15% Eesti energia lõpptarbimisest. Biometaani saab kasutada kõikjal, kus praegu kasutatakse maagaasi. Ka mootorikütusena. Biojäätmetest biometaani tootmise kuluks arvestatakse praegu 0,55-0,77 eurot kuupmeetri kohtaja energiakultuuridest 0,77-0,99 eurot kuupmeetri kohta. Soomes metaankütuse tanklas maksab näiteks biometaan 1,42 eurot kilogramm ja maagaas 1,3 eurot kilogramm. Eesti tanklates küsitakse maagaasi eest 0,779 eurot kilogrammi eest.
Eestis on küllaltki hästi välja arendatud maagaasivõrk. Et biometaani on mõistlik toota olemasoleva maagaasivõrgustiku läheduses, siis on tootmiseks sobivaid kohti suhteliselt palju.
Bioenergiat saab toota ainult toetuste toel
Eestiski on olemas bioenergia tootmise investeeringu-toetus. Toetust on võimalik saada põllumajandustootjatel ja põllumajandustootjate ühendustel. Konkreetsemalt antakse toetust biomassi töötlemiseks ja bioenergia tootmiseks vajalike hoonete ja rajatiste ehitamiseks, vajalike kommunikatsioonide väljaehitamiseks, energiakultuuri kasvatamiseks, bioenergia töötlemiseks ning bioenergia tootmiseks vajalike seadmete ostmiseks ja paigaldamiseks ning põllumajandusmasina ümberehitamiseks biogaasi või biokütuse tarbimiseks. Erandjuhtumil antakse toetust 60% investeeringu maksumusest. Tavaliselt siiski 40%, kusjuures maksimaalne toetussumma oleks kuni 512 000 eurot programmiperioodi jooksul. Taotluse hindamisel arvestatakse, et tooraine pärineks kuni 50 km raadiusest ja bioenergia turustataks kuni 150 km raadiuses tootmiskohast. Eelkäsitletud investeeringutoetuse esimene periood saab läbi selle aastaga. Uueks perioodiks, mis hõlmab aastaid 2014-2020, planeeritakse meedet täiendada, kuid kõik on praegu veel ideede tasandil. Üldist toetusmäära plaanitakse tõsta 50%-ni. Noored põllumajandustootjad saaksid aga toetust kuni 70% investeeringu mahust. Samas langeb aga arvatavasti toetuse maksimaalne summa 500 000 euroni.
Biogaasijaamad on kaasaegse sõnnikukäitluse osaks
Aravete Biogaas OÜ toodab biogaasi peamiselt Aravete Agro lehmade vedel- ja tahkesõnnikust ning tootmisjääkidest. Biogaasijaama tootmisvõimsuseks on 2 MW elektrit ja teist sama palju soojust. Esimene elektritoodang tuli jaamast selle aasta juulis. Investeeriti aga biogaasijaama kokku 6 miljonit eurot, millest KIK-i toetus oli 1,4 miljonit eurot. Siit nähtub konkreetselt, et biogaasijaam on röögatult kallis ja käib praegu, ilma märgatava toetuseta, kahjuks enamikule Eesti põllumeestest üle jõu. On küll hea mainida, et tänu Aravete biogaasijaamale väheneb surve keskkonnale, kuna aastas paisatakse õhku 19 384 tonni C02 vähem, kuid taolised näited jäävad Eestis veel pikaks ajaks erandiks. Samas on anaeroobse kääritamise läbinud läga ja tahke sõnnik põllurammuna isegi väidetavalt parem kui ebameeldivalt haisev läga või tahke sõnnik. Tähtsusetu pole seegi, et kääritusproduktis on vähem umbrohuseemneid ja taimehaiguste tekitajaid, ehk siis väheneb loodetavasti ka kultuuride mürgitamise vajadus. Unistada võib, kuid nii võimsat biogaasi tootmise jaama nagu Aravetel Põltsamaa piirkonda vaevalt lähitulevikus tuleb. Küll aga võib siinsete farmide juurde tekkida väiksemaid biogaasijaamu. OÜ Viraito peremees Toivo Kens arvab, et Põltsamaal võiks olla ka biogaasi puhastamise jaam, mis ostaks väikestes biogaasi tootmise jaamades toodetud biogaasi, puhastaks selle ja suunaks edasi siinsesse seni kasutult seisvasse gaasivõrku. Suure biogaasi tootmise jaama ehitamine tähendaks, et siinsetel põldudel, vähemalt osal, tuleks hakata lisaks kasvatama maisi biogaasijaama tarbeks, mis pole mõeldav. Põltsamaa piirkonnas pole selleks lihtsalt vaba maad. Saksamaal, kus toodetakse praegu Euroopas kõige rohkem biogaasi, doteeritakse tootmist tuntavalt. Paljud põllumehed on seetõttu traditsioonilisest põllumajandusest loobunud. Praeguseks on Saksamaal mõistetud, et lõpmatuseni nii jätkata ei saa. Eestil pole mitte mingit mõtet tupikteele minna.
Põhjavee kvaliteet on taas halvenemas
Veefoorumil üllatas Enn Loigu TTÜ keskkonnatehnika instituudist põllumehi tõdemusega, et Eesti põhjavee kvaliteet on juba peaaegu sama halb, kui oli üheksakümnendatel. Siis väetati põlde põhimõttel – mida rohkem, seda uhkem. Toivo Kensi üllatas see asjaolu tõsiselt, sest põllumeeste kontroll oleks nagu praegu päris tugev. Kas siis tõesti on tekkinud põllumehi, kes väetamisega üle pingutavad?! Keeruline on kellegi poole näpuga näidata, kuid arvata võib, et just põllumehed on hakanud taas väetamisega ja mürgitamisega liialdama, sest reovee puhastamine aasta-aastalt paraneb. Ka sõnnikuhoidlad on keskmiselt kvaliteetsemad kui veel viis-kuus aastat tagasi.
OÜ Viraito on Eestis tuntud kui keskkonnasõbralik farm. Praeguseks on lahendamata veel ainult üks probleem. Nimelt satub suurte vihmadega näiteks silo läbinud vesi, mis võtab paratamatult endaga ühtteist kaasa, läbi kraavide jõkke. Selle vältimiseks on tarvis kaevata veel üks tehistiik, kuhu valguks ka praeguse biotiigi vesi. Tehistiigist väljavoolav vesi läbiks aga veel lisapuhastuse. Projektiga tegeletakse. Toivo Kens on paratamatu kulutusega juba arvestanud. Teadmine, et tootmistsükkel keskkonda ei reosta, on tootjale väga oluline.
Põltsamaal korraldatud veefoorumil tehti juttu väga olulistest ja kohati mõtlemapanevatest keskkonnaaspektidest. Lisaks bioenergia tootmisega seotule anti kuulajatele ülevaade põhjavee olukorrast ja rannikumere seisundist. Palju oli juttu loomapidamisega seotud keskkonnariskidest kuni karjatamise mõjudeni välja. Üks tuttav põllumees mainis muu hulgas, et ta tuli veefoorumile just seetõttu, et täpsemalt teada saada, kuidas põllumehed siis praegu Läänemerd reostavad. Mõned ettekanded olid temagi jaoks mõtlemapanevad.
Raivo Feldmann, Vali Uudised (30.11.2012)
