Veeseadus paneb väljaheidetele piirid peale

Veeseadus paneb väljaheidetele piirid peale

Mirjam Nutov,
Maaleht, 11.05.2013

Veeseaduse muudatus sätib piirangud loomade väljaheidetele − kui heidavad liiga palju, rikuvad seadust.

“Probleem on väga suur ja see ei arvesta tegelikkust,” tõdeb Läänemaa nõuandekeskuse konsultant Targo Pikkmets. Ta toob välja veeseaduse muudatuse ühe suurima paradoksi: “Kui loomkoormus tuleb nüüd ühele hektarile suurem, kui lubatud, siis see tähendab, et nad väetavad rohkem, kui seadus ette näeb ja selle eest saab karistada.”

Seadusemuudatus, millest käib jutt, on iseenesest väike. Kui varem võis põllule panna keskmiselt 170 kilo lämmastikku ja 25 kilo fosforit aastas, siis nüüd kaob sõna “keskmiselt” ära ning lämmastiku- ja fosforisisaldust hakatakse vaatama hektaripõhiselt.

Oluline täiendus seaduses on veel see, et lämmastiku ja fosfori piirnormi ei tohi ületada ka karjatamisel loomade väljaheidetega looduslikule rohumaale jääva sõnnikuga.

Liiga palju lehmakooke hektaril

“Minul on küsimus, kas pean nüüd siis oma loomadest loobuma,” on Võrumaal Lasva vallas Koka talus šoti mägiveiseid pidav Karin Sepp nõutu. Ta selgitab, et mägiveis on mõeldud üksnes väljas pidamiseks. Kui suvel liiguvad loomad ringi, siis on ka nende väljaheited ühtlasemalt rohumaadele jaotunud, ent talvel on loomad ühel piiratud alal.

Loe edasi täispikka artiklit Maalehest.

 

2013-05-13T10:00:00+00:00Esmaspäev, 13. mai, 2013|Uudised|