Venemaa pidurdab Eesti taastumist

Venemaa pidurdab Eesti taastumist

Vene majanduskasvu aeglustumine mõjutab negatiivselt Baltimaade ja Soome majandust.

„Kapitali väljavool Venemaalt näitab investorite suurt ebakindlust ja kõrgendatud riski Venemaa majanduse küsimuses,” märkis Swedbanki analüütik Tõnu Mertsina. Tema sõnul on Venemaa Ukraina järel viiendal positsioonil Eesti välisinvesteeringutest ja majandusraskused nendes riikides seavad tõsise riski alla tehtud investeeringutelt loodetud tulud ja kasumid.

„Juhul kui majandussanktsioone ei kehtestata, võib Venemaa majandus minna sellel aastal lühikeseks ajaks kergesse langusesse, millele järgneb järgmisel aastal väga aeglane taastumine. Venemaa majanduskasvu tugev aeglustumine mõjutab kindlasti negatiivselt meie Venemaa-suunalist eksporti,” lausus Mertsina. Ta lisas, et eelmisel aastal aeglustus Venemaa majanduskasv 1,3%-ni, samuti läks langusesse Eesti eksport Venemaale.

Suure mõjuga on transiidi vähenemine, mis tõenäoliselt sellel aastal süveneb. See vähendab meie teenuste eksporti ja transpordisektori li-sandväärtust. Teatavasti suunab Venemaa juba mõnda aega üha rohkem kütuse transiiti oma sadamate, eelkõige Ust-Luga kaudu. „Kokkuvõttes pidurdab Venemaa majanduse nõrgenemine meie majanduskasvu taastumist, kuna sellest saavad löögi ka meie kaubanduspartnerid,” ütles Mertsina.

Riskivõimalus – miinus üks

Venemaa majanduskasvu tugev aeglustumine mõjutab analüütiku sõnul negatiivselt nii Läti, Leedu kui ka Soome majandust. Sarnast ohtu näeb ka rahandusministeerium. Eile avaldatud ministeeriumi 2014. aasta majandusprognoosi riskistsenaariumi järgi langeb Eesti majandus 1% võrra, põhistsenaariumi järgi kasvab majandus 2%. Prognoosi riskistsenaarium lähtub Venemaa majanduskasvu pöördumisest sel aastal ning selle eeldatavast mõjust nii Eesti kui ka Läti, Leedu ja Soome majandustele. „Kõikide nende riikide 2014. ja 2015. aasta majanduskasvu prognoose oleme allapoole korrigeerinud. Tuleks aga arvestada, et Eesti peamiste kaubanduspartnerite kogunõudlus peaks sel ja järgmisel aastal veidi paranema. See annab meile ikkagi veidi rohkem võimalusi eksportimiseks,” lisas Mertsina.

Mis puudutab aga toorainete hindasid, siis on Mertsina hinnangul maailmaturu naftahinnad viimasel ajal pigem langenud ja sellel aastal peaksid need jääma nii dollaris kui ka euros eelmise aastaga võrreldes madalamaks. „Toidutoorme hinnad on aga juba praegu tõusuteel, kuid Venemaa-Ukraina konfliktil on üksnes osaline mõju ja seegi on seotud peamiselt nisuga. Kuigi tänavu kasvavad hinnad kiirenevas tempos, jääb Eestis toiduainete aasta keskmine hinnakasv nii sellel kui ka järgmisel aastal ikkagi väiksemaks kui möödunud aastal. Kokkuvõttes aeglustub sel aastal inflatsioon oluliselt ning kiireneb taas järgmisel aastal,” selgitas ta.

Joakim Heleniuse juhitav Trigon Capitali tütarettevõte Trigon Agri on juhtiv teraviljatootja Venemaal ja Ukrainas. „Konflikt pole Trigoni äridele nendes riikides senini mingit mõju avaldanud, küll aga oleks konflikti eskaleerumine sõjaks väga halb uudis,” nentis ta. Helenius ütles, et Trigon Agri huvid on seal peamiselt põllumajandusega seotud ja sisenõudlusega seotud tegurid neid otseselt ei mõjuta.

„Venemaale me investeeringuid ei plaani, oleme pigem huvitatud Ukrainast. Sest usun, et kui sealne olukord rahuneb ja uued puhtad poliitikud tulevad võimule, on see parim asi, mis saab Ukrainas toimuda. Arvan, et Ukrainas võivad avaneda väga huvitavad majanduslikud võimalused,” rääkis Helenius. Ühtlasi arvas ta, et Venemaa ettearvamatust käitumisest tingitud lääne investorite huvi jahenemine, sanktsioonid ja langev energiahind viivad meie idanaabri väga tõsiste majandusprobleemideni.

Ukraina kui pulliturg

„Näen Venemaad karuturuna (kahanevana), kuid Ukraina turgu näen positiivsena ja potentsiaalse pullituruna (kasvavana). Siiski peame ära ootama, milliseks kujuneb Ukraina poliitiline olukord,” toonitas suurettevõtja ja lisas, et kui Ukraina teeb märkimisväärseid reforme ja vähendab korruptsiooni, võib ta ligi tõmmata väga suure hulga erainvestoreid. „Minu hinnangul on selle stsenaariumi realiseerumisel suur tõenäosus. Venemaal on meil see, mis on, ja seal ei kavatse me laieneda. Kui aga Ukrainas asjad laabuvad, siis kaalume seal laienemist,” nentis Helenius.

Venemaa majanduse jahenemisest ja ebastabiilsest olukorrast hoolimata ootab piimatööstuse ettevõte E-Piim idaturu ekspordi taastumist. Venemaa veterinaaramet kehtestas jaanuari alguses sisseveokeelu viie Eesti piimatööstusettevõtte toodangule, sealhulgas E-Piima omale. Firma juht Jaanus Murakas selgitas, et kõik ettevõtted, kellele piirang kehtestati, on puudused likvideerinud, vetamet on seda kontrollinud ja oma raporti Venemaale saatnud. Ettevõtja ütles, et nad on äraootaval seisukohal ning Ukraina ja Vene konfliktist hoolimata on nad huvitatud Venemaale eksportimise jätkamisest. „Võib-olla on paljud ettevõtted eksporti Venemaale vähendanud, meil on siiski praegu sellised mõtted, et mingil määral taastaksime ekspordi Venemaale,” rääkis ta ja lisas, et nad eksportisid Venemaale enne piiranguid 15–20% ja ekspordi taastudes võiks see esialgu olla 15%.

Murakas sõnas, et nad kaaluvad äririske ja näib, et ehk hakkavad Venemaa ja EL oma positsioone tagasi võtma ja olukord normaliseerub. 

Katre Pilvinski,
Eesti Päevaleht, 08.04.2014 

2014-04-08T10:00:00+00:00 Teisipäev, 8. aprill, 2014|Uudised|