Täna Tallinnas Vabaduse väljakul peetava piimapäeva eesmärk on tutvustuse järgi kutsuda tarbijaid üles sööma rohkem piimatooteid, sest see on kasulik nii tervisele kui ka riigi majandusele. On aga selge, et üle ega ümber ei saa Venemaa kehtestatud sanktsioonide valguses ka tootjate erakorralise toetamise küsimustest. Isegi kui seda häälekalt ei nõuta.
Toimetuse hinnangul ei ole vajadust põllumajandustootjaid kiirelt ja erakorraliselt riigieelarvest toetama asuda. Ära tuleb kasutada võimalused, millega EL tervikuna oma ühisturumeetmetega kriisi leevendab, näiteks tugiostud teatud hinnatasemest alates.
Eesti kala- ja põllumajandussaaduste ekspordist läks Venemaale ligi viiendik. Sellise käibe kukkumine ei tohiks laias laastus olla suur probleem. Paljud sektorid on seda kogenud ja paljud võivad veel kogeda edaspidi, tuleb Venemaaga kauplemise puhul paraku tunnistada. Tõsine mure võib see olla küll üksikutele ettevõtjatele, kes ei suuda hinnalanguses konkurentsis püsida. See on aga paratamatu, et mahu vähenemisel peab osa äridest uksed sulgema või ühinema.
Toetamise poolt räägib asjaolu, et põllumajandus on natuke eriline. See on pika vinnaga valdkond ja mõne ettevõtja kadumine võib tähendada lehmade tapamajja saatmist. Vene kriisi hind oli näiteks 30 000 lehma.
Võimalus teistele. Teisalt võib kriis anda hoopis võimaluse neile tootjatele, kes soovivad praegusel ajal kas plaaniliselt või juhust kasutades oma tootmisvõimsust kasvatada. Tuletagem meelde, et tootjad olid selle nimel valmis isegi piimakvootide ületamise eest trahvi maksma. Seega on teatud riskirahaga isegi arvestatud, mis võib nüüd küll sanktsioonide leevendamisele kuluda.
Erakorraliste toetuste kasuks räägib ka Euroopa Liidu teiste riikide tegevus. Kui Läti või Poola maksab piimatootjale toetust, paneb see Eesti tootjad konkurentsi mõttes kehva positsiooni.
Samas on meie tootjaid karastanud ja uusi turge on meid otsima pannud just väiksem toetuste hulk.
Abiks korralised toetused. Erakorralist abi pole küll vaja, ent manööverdusruumi võib olla korraliste toetustega. Minister Ivari Padar on kinnitanud, et Eesti põllumajandus elab keerulised ajad üle. “20 aastat tagasi pidi meie põllumajandus kohanduma turumajandusega, 10 aastat tagasi Euroopa ühisturuga. Praegu on meie väljakutse kohanduda muutusega ja jõuda uutele turgudele,” lausus Padar maaülikooli avaaktusel.
Padari sõnul on vaja toidutootjad lihtsalt kõige raskemast ajast üle aidata. Ta lisas, et üks selge panus on 2015. aastal avanevad uue maaelu arengukava 2014–2020 toetused ja otsetoetused. Samuti teeb ministeerium Padari sõnul kõik, et Euroopa Liidu kriisiabi võimalikult kiiresti meie tootjateni jõuaks.
Kriis on väljakutse ka kosuvale EASi ekspordinõunike võrgustikule, et aidata leida meie toidutootjatele ja -töötlejatele uusi turge.
Sanktsioonide põhjustatud kriis kestab tõenäoliselt kaua, seega mida kiiremini toidusektor Vene turult ümber orienteerub, seda parem. Kui praegu püüaksime hoida näiteks piima hinda erakorralise abiga kunstlikult üleval, siis tegelikult lükkaksime neid muutusi edasi.
Kui riik tuleb appi, pole ka selge, kellele toetusraha läheb. Tõenäoliselt on siis pangad jäigemad laenutingimuste muutmisel, tööstused ja kaupmehed võivad ostuhinnad alla lüüa. Riigi raha ei pruugi tegelikult põllumeheni jõuda. Või ei ole sellest abi, sest ülejäänud toiduahel seab ikka omale soodsad tingimused.
Äripäeva juhtkiri, 17.09.2014, Äripäev, lk 2.
