Keskkonnaministeeriumi pressiteade
10. aprill 2013
Vesi saab tõhusama kaitse põllumajanduse mõjude eest
Keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus tutvustas täna Riigikogule ettepanekuid veeseaduse muutmiseks, et pinna- ja põhjavesi oleks paremini kaitstud. Veeseaduse muudatused on seotud põllumajandustegevusest pärineva reostuskoormuse vähendamise ja järelevalve tõhustamisega.
Põllumajanduse mõju veekeskkonnale on suur, hinnanguliselt 60-80 protsenti pinnaveele mõju avalduvast inimtekkelisest koormusest pärineb põllumajandusest. Liigne lämmastiku- ja fosforisisaldus põhjustab veekogudes eutrofeerumist ehk taimede liigset kasvu, tuues kaasa hapnikupuuduse ja veekvaliteedi halvenemise ja selle kaudu muid keskkonna- ja terviseprobleeme.
Põllumajandusest pärit lämmastiku- ja fosforikoormuse ohjamiseks täiendatakse veeseaduses väetiste kasutamise tingimusi. Väetamisega seotud tegevused saavad selgemad reeglid ja üheselt mõistetavad nõuded. Selleks antakse alus kolme põllumajandusministri määruse kehtestamiseks. Kehtestatakse ühtsed alused sõnnikus olevate taimetoitainete sisalduse arvutamiseks, antakse metoodika sõnnikuhoidlate nõutud mahu projekteerimiseks ning taimede väetustarbe arvutamiseks.
Reostusohu vältimiseks seatakse lisatingimus sügisperioodil sõnniku laotamisele. Edaspidi on novembrikuus taimedega kaetud põllule sõnniku laotamine lubatud ainult siis, kui see küntakse järgmise 48 tunni jooksul sisse. Lisatingimuse põhjuseks on ilmastikutingimustest tulenev kõrgendatud risk sõnnikus sisalduvate lämmastiku ja fosfori ärakandeks sademetega pinna- ja põhjavette.
Veeseaduse täpsustused annavad Keskkonnainspektsioonile võimaluse senisest tõhusamalt kontrollida keskkonnanõuete järgimist. Inspektsioonile antakse õigus teha ettekirjutusi kõikide veeseaduse rikkumiste puhul ning võimaldab kasutada asendustäitmist ja nõuda sunniraha, mille ülempiiriks on 32 000 eurot.
Lisaks tuuakse seaduse tasandile naftasaaduste hoidmisehitiste ja kanalisatsiooniehitiste kujadega seotud sätted ehk määratakse, kui kaugel reoveepuhastist või naftalaost võivad asuda muud hooned.
Lisainfo:
Pille Rõivas
Keskkonnaministeeriumi avalike suhete osakonna nõunik
pille.roivas@envir.ee
