Sagedased vihmasajud ei lase põllumehi viljasaaki koristama ja rikuvad vilja kvaliteeti.
Augustini oli põllumeestele jahedus ja niiskus suisa Õnnistus, sest selline ilm sobib taimedele. «Nüüd enam ei tahaks vihma, aga ta ka ei lõpeta,» tõdes Kaido Edenberg Tõlliste vallast, kellel pool viljasaagist koristatud.
«Kvaliteeti mõjutab see, et lämmastikku on vähe: kui on suur saak, siis kvaliteet on kehvem. Ja kui vili valmis ja vihma tuleb valel ajal, on kvaliteet täiesti läinud,» lisas ta.
Kas tänavune aasta tuleb põllumehele parem või halvem kui mullune, ei saa Edenbergi sõnul veel öelda. «Numbrilisest küljest võib see aasta tulla parem, sest teraviljahind on kõrge, aga kulusid on samuti juurde tulnud. Kõik räägivad praegu heast saagist, aga palju võib veel muutuda, kui vihm ei lõpe,» rääkis ta. «Teine pool saagist võibki põllule jääda.»
Helme valla põllupidaja Ain Juurikas ütles, et kuigi vihm on halba teinud, ei saa pead norgu lasta ning tuleb tööd edasi teha, sest põllumees peab suutma stressi taluda.
180 hektarist on taluperemehel kaks kolmandikku koristatud. «Aeg on sealmaal, sest eelmisel aastal oli teravili koos rapsiga selleks ajaks juba koristatud, nüüd on see aga vihma pärast veninud,» sõnas Juurikas. «Sel aastal on vilja valmimine ka hilisem olnud.»
Et vili hiljem valmis, tõdes ka Mati Kivipalu Tõlliste vallast. «Suvivili on vaja veel võtta. Oma poolteist või kaks nädalat kauem läks.»
Mitte toidulauale, vaid söödaviljaks
Eesti maaviljeluse instituudi vanemteadur Malle Järvan ütles, et ta ei ole eriti hästi kursis Lõuna-Eesti põllumeeste tegemistega, aga Põhja-Eestis on vihm viljasaagile küll kurja teinud. Saak on hea, aga langenud on vilja kvaliteet, mistõttu toiduvili läheb söödaviljaks, põhjustades põllumeestele majanduslikku kahju.
Juurikas tõdes, et talinisu ja ilmselt ka suvenisu enam toiduviljaks ei kõlbagi. «Viljalepingud on tehtud ka toiduvilja peale, nii et on raskusi nende täitmisega,» ütles Juurikas, kellel sai eile lepingutest veidi üle 80 protsendi täidetud. «Tulevad trahvid või asendatakse see söödavilja kogusega, aga üldiselt võetakse mingi osa rahast maha.»
Head viljakvaliteeti ei tasu ka Kivipalu sõnul eriti loota. Lepingunorme pole tal õnneks täita vaja. «Väga julged vennad on need, kes hinna «kinni» panid – mina nii külma kõhuga ei ole,» lausus ta.
Topeltsuur kuivatuskulu
Põllumeeste elu teeb tänavu raskemaks seegi, et kuivatuskulud on kõrged. «Mida märjem vili, seda rohkem vaja kuivatada ja sel aastal on need kulud suuremad kui läinud suvel,» kinnitas Juurikas. Ta lisas, et talinisu saagikus oli temal üle aegade hea, kuigi kulutusi selle kuivatamiseks oli palju.
«Topelt tuleb otsa kuivatuskulu, küttekulu on eelmise aasta omast poole suurem,» märkis Kivipalu. «Kuivatid ei jõua järgi. Kui ma aga märjemat vilja kuivatisse ei võta, jääb vili põllule.»
Juurikas kasutab igat hetke, et viljapõllule pääseda. Tähtis on vaid, et maa oleks nii tahe, et rasked masinad kinni ei jääks. «Eile (pühapäeval – M. V) sai seitse hektarit otra ära koristatud, enne kui vihma sadama hakkas,» lausus ta.
Vihmade tõttu on möödas ka talirapsi külvamise aeg, see pidanuks olema tehtud augusti keskel. «Nüüd kisub kuu lõpu poole, aga ikka veel pole saanud midagi tehtud,» nentis ta.
Järvani kinnitusel sarnaneb tänavune aasta 2008. aasta omale, kui vihmasajud viljasaagi rikkusid, sest augustis sai sademete norm tugevalt ületatud. «Samas oleneb kõik piirkonnast, ehk mõnes kohas pole väga palju vihma tulnud ja on saanud õigel ajal vilja üles võtta,» lausus ta.
Marge Väikenurm, Valgamaalane (28.08.2012)
