Vihmasajud rikuvad viljasaaki

Vihmasajud rikuvad viljasaaki

Sagedased vihmasajud ei lase põllumehi viljasaaki koristama ja rikuvad vilja kvaliteeti.

Augustini oli põllumeestele jahedus ja niiskus suisa Õnnistus, sest selline ilm sobib taimedele. «Nüüd enam ei tahaks vihma, aga ta ka ei lõpeta,» tõ­des Kaido Edenberg Tõlliste vallast, kellel pool viljasaagist koristatud.

«Kvaliteeti mõjutab see, et läm­mastikku on vähe: kui on suur saak, siis kvaliteet on kehvem. Ja kui vili valmis ja vihma tuleb valel ajal, on kvaliteet täiesti läinud,» lisas ta.

Kas tänavune aasta tuleb põllu­mehele parem või halvem kui mullu­ne, ei saa Edenbergi sõnul veel öelda. «Numbrilisest küljest võib see aasta tulla parem, sest teraviljahind on kõr­ge, aga kulusid on samuti juurde tul­nud. Kõik räägivad praegu heast saa­gist, aga palju võib veel muutuda, kui vihm ei lõpe,» rääkis ta. «Teine pool saagist võibki põllule jääda.»

Helme valla põllupidaja Ain Juu­rikas ütles, et kuigi vihm on halba teinud, ei saa pead norgu lasta ning tu­leb tööd edasi teha, sest põllumees peab suutma stressi taluda.

180 hektarist on taluperemehel kaks kolmandikku koristatud. «Aeg on sealmaal, sest eelmisel aastal oli teravili koos rapsiga selleks ajaks ju­ba koristatud, nüüd on see aga vihma pärast veninud,» sõnas Juurikas. «Sel aastal on vilja valmimine ka hilisem olnud.»

Et vili hiljem valmis, tõdes ka Ma­ti Kivipalu Tõlliste vallast. «Suvivili on vaja veel võtta. Oma poolteist või kaks nädalat kauem läks.»

Mitte toidulauale, vaid söödaviljaks

Eesti maaviljeluse instituudi vanem­teadur Malle Järvan ütles, et ta ei ole eriti hästi kursis Lõuna-Eesti põllu­meeste tegemistega, aga Põhja-Eestis on vihm viljasaagile küll kurja teinud. Saak on hea, aga langenud on vilja kvaliteet, mistõttu toiduvili läheb söö­daviljaks, põhjustades põllumeestele majanduslikku kahju.

Juurikas tõdes, et talinisu ja ilm­selt ka suvenisu enam toiduviljaks ei kõlbagi. «Viljalepingud on tehtud ka toiduvilja peale, nii et on raskusi nen­de täitmisega,» ütles Juurikas, kellel sai eile lepingutest veidi üle 80 prot­sendi täidetud. «Tulevad trahvid või asendatakse see söödavilja kogusega, aga üldiselt võetakse mingi osa rahast maha.»

Head viljakvaliteeti ei tasu ka Kivipalu sõnul eriti loota. Lepingunorme pole tal õnneks täita vaja. «Väga julged vennad on need, kes hinna «kinni» panid – mina nii külma kõhu­ga ei ole,» lausus ta.

Topeltsuur kuivatuskulu

Põllumeeste elu teeb tänavu raske­maks seegi, et kuivatuskulud on kõr­ged. «Mida märjem vili, seda rohkem vaja kuivatada ja sel aastal on need kulud suuremad kui läinud suvel,» kinnitas Juurikas. Ta lisas, et talinisu saagikus oli temal üle aegade hea, kuigi kulutusi selle kuivatamiseks oli palju.

«Topelt tuleb otsa kuivatuskulu, küttekulu on eelmise aasta omast poole suurem,» märkis Kivipalu. «Kui­vatid ei jõua järgi. Kui ma aga märje­mat vilja kuivatisse ei võta, jääb vili põllule.»

Juurikas kasutab igat hetke, et vil­japõllule pääseda. Tähtis on vaid, et maa oleks nii tahe, et rasked masinad kinni ei jääks. «Eile (pühapäeval – M. V) sai seitse hektarit otra ära korista­tud, enne kui vihma sadama hakkas,» lausus ta.

Vihmade tõttu on möödas ka ta­lirapsi külvamise aeg, see pidanuks olema tehtud augusti keskel. «Nüüd kisub kuu lõpu poole, aga ikka veel pole saanud midagi tehtud,» nentis ta.

Järvani kinnitusel sarnaneb täna­vune aasta 2008. aasta omale, kui vihmasajud viljasaagi rikkusid, sest augustis sai sademete norm tugevalt ületatud. «Samas oleneb kõik piirkon­nast, ehk mõnes kohas pole väga pal­ju vihma tulnud ja on saanud õigel ajal vilja üles võtta,» lausus ta.

Marge Väikenurm, Valgamaalane (28.08.2012)

 

2012-08-28T10:00:00+00:00Teisipäev, 28. august, 2012|Uudised|