Malle Järvan, Eesti Maaviljeluse Instituudi vanemteadur
Maaleht, 23.04.2013
Olustveres läbi viidud viljelusviiside võrdluskatsetel lõppes möödunud aastal esimene külvikorratsükkel. Uurimistöö eesmärk on võrrelda viljelusviiside mõju saagile ja mullale.
Seda uurimistööd tehakse põllumajandusministeeriumi tellimusel riikliku programmi “Põllumajanduslikud rakendusuuringud ja arendustegevus aastatel 2009–2014” raames. Täitjateks on Eesti Maaviljeluse Instituudi teadurid ning Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskooli spetsialistid. Koostööd tehakse Põllumajandusuuringute Keskuse mikrobioloogia, agrokeemia ja taimse materjali laboritega ning Eesti Maaülikooli taimebiokeemia laboriga.
2007. aastal alustati mitmekülgse uurimistööga Olustveres kuue hektari suurusel katsealal, mida juba 2002. aastast saati oli haritud maheviljeluse printsiipe järgides. Vastavalt katsemetoodikale võrreldakse seal viieväljalises külvikorras (ristik, rukis, kartul, kaer, oder ristiku allakülviga) kolme viljelusviisi – nii sõnnikuta kui ka sõnnikuga maheviljelust ning mõõduka intensiivsusega tavaviljelust – võrdsetes mullastiku, agrotehnika jm tingimustes.
Külvikorraväljadel rakendatakse klassikalist künnipõhist mullaharimist. Kõik masinatööd tehakse õppetalu tehnikaga. Sõnnik antakse kartulile sügiskünni alla, põhku põllult ei eemaldata, ka mitte ristikumassi – see purustatakse pärast jaanipäeva ja küntakse mulda enne talirukki külvi.
Uurimistöö eesmärk on võrrelda viljelusviiside mõju kultuuride saagikusele (teraviljade puhul nii bioloogilisele saagikusele kui ka tegelikele ehk kombainisaakidele), saagi kvaliteedile, mulla agrokeemilistele ja mõnedele agrofüüsikalistele näitajatele, mulla mikroobikooslusele ning mikrobioloogilisele aktiivsusele. Projekti üheks oluliseks osaks on kujunenud külvikorraväljade umbrohtumuse uurimine.
Loe edasi täispikka artiklit Maalehest
