Võrumaal tegutseb üks Eesti kahest sparglikasvatajast

Võrumaal tegutseb üks Eesti kahest sparglikasvatajast

Sparglikasvatajа

Tartu Lõunakeskuse taluturu info kohaselt tegutseb Võru­maal Võra vallas üks Eesti ka­hest sparglikasvatajast – Hüssi talu.

Taluturu juhataja Mer­le Vall rääkis, et spargel (aspar), mis on väga levinud ja populaarne Lõuna-Euroopas, on nüüd jõudnud lõpuks Eestisse, kus on teadaolevalt kaks kasvatajat, üks neist Põhja-Eestis ja teine Võrumaal. Kasvatajate vähesuse tõttu on spargel kevadel eriti nõutud kaup. Vall ütles, et spargel va­jab soojemat kliimat, mistõttu saab teda kasvatada Võrumaa kuplite vahel. Spargli kasvatamisega tege­lev Hüssi talu Tagakülas Võru vallas ei asu aga sugugi kup­lite vahel, vaid päris lauskjal maal. Talu perenaine Anu Somelar ütles, et sai „sparglipisiku" Saksamaal elades, kuna seal armastatakse väga sparg­lit süüa, ja tal on peenramaal nüüd ligi 600 taime. „See on minu hobi," räägib Somelar spargli kasvatami­sest. Ta hakkas sparglit kas­vatama viis-kuus aastat taga­si, kuna talle endale see väga maitseb. Müügiks on ta saatnud kevadisi värskeid võsusid ainult Tartu taluturule. Väeti­seks kasutab perenaine ainult multši, mistõttu võib tema kasvatatud sparglit pidada pä­ris mahedaks. Külm sparglile liiga ei tee. Tegemist on püsitaimega, mille seemned tellis Anu Rootsist. See on põhjamaiste­le oludele aretatud taim. Kuigi spargel on poest os­tes kallis, kilohind jääb küm­ne euro kanti, siis sparglikasvatamisest Eestis päris ära ei ela. Süüakse spargli kevadi­si värskeid võsusid, mis tule­vad välja mai teisel nädalal ja mida saab lõigata umbes kuu aja jooksul. Vanemad võr­sed muutuvad puiseks ja need söögiks enam ei kõlba. Keva­del korjatud sparglit võib ma­rineerida ja tarvitada nii aas­ta läbi. Sparglit peetakse ülimalt tervislikuks taimeks, millel on organismi puhastavad ja ravi­vad omadused. Seda on kas­vatatud Vahemere ääres juba mitu tuhat aastat ja esialgu ka­sutati ravimtaimena. Spargel on rikas valkude, mineraalai­netest raua, seleeni, kaaliumi, naatriumi ja fosfori poolest. Sparglis on vereringele kasu­likku foolhapet, vees lahustu­vat vitamiini S-metüülmetioniini, C-, A- ja B-vitamiine. Rahvameditsiinis kasutatak­se sparglit südamepuudulik­kuse, maksa- ja neeruhaiguste ning podagra korral.

Inno Tähismaa
Võrumaa Teataja, 01.10.2013

2013-10-01T10:00:00+00:00Teisipäev, 1. oktoober, 2013|Uudised|