01.04.2008
Viia Parts, Anu-Ell Visberg

Füüsilisest isikust ettevõtja kassapõhine arvestus 
Raamatupidamine on füüsilisest isikust ettevõtjale (FIE) vajalik, et omada ülevaadet raha jäägist, tasumata ja laekumata arvetest, tuludest ja kuludest ning saada andmeid tuludeklaratsiooni vorm E (ettevõtlusest saadud tulu) koostamiseks.  Äriseadustik sätestab, et füüsilisest isikust ettevõtja korraldab oma raamatupidamise lähtuvalt raamatupidamise seadusest (Äriseadustik § 77).  Raamatupidamise seaduse kohaselt on füüsilisest isikust ettevõtja raamatupidamiskohustuslane (Raamatupidamise seadus, edaspidi RPS, § 2), kellele laienevaks erisuseks raamatupidamise korraldamisel on võimalus pidada oma raamatupidamist kassapõhiselt. Käesolevas artiklis selgitatakse kassapõhise arvestuse korraldamist.

Kassapõhine arvestus on majandustehingute kajastamine vastavalt majandustehinguga seotud raha laekumisele või väljamaksmisele. Näiteks: FIE  müüs 2007. aastal  teravilja 22 000 krooni eest.  Raha laekus talle 2007. aastal laekus talle raha vilja müügist 12 000 krooni (10 000 krooni jäi laekumata).  Samas laekus talle 2007. aastal 2006. aasta teravilja müügist laekumata jäänud 7000 krooni. Kassapõhist arvestust kasutav FIEe  tulu teravilja müügist  2007. aastal on  19 000 krooni (22 000 - 10 000 + 7000).
Analoogsel loogikal põhineb ka kulude arvestamine. FIE ostis  2007. aastal väetist 9000 krooni eest. Ostuarvest tasus ta 2007. aastal 4500 krooni.  2007. aasta kuludena saab FIE kajastada seega 4500 krooni.

Raha laekumisete ja väljamaksetena kajastatakse nii laekumised ja väljamaksed sularahas kui  ka laekumised arvelduskonto(de)le ja maksed arvelduskonto(de)lt. Arvestust on vaja pidada ka FIE erikontol toimunud tehingute kohta.

Kassapõhist arvestust kasutav FIE peab:
· korraldama raamatupidamist nii, et oleks tagatud aktuaalse, olulise, objektiivse ja võrreldava informatsiooni saamine raamatupidamiskohustuslase finantsseisundist, majandustulemusest ja rahavoogudest;
· dokumenteerima kõiki oma majandustehinguid;
· kirjendama algdokumentide või nende põhjal koostatud koonddokumentide alusel kõiki oma majandustehinguid raamatupidamisregistrites;
· säilitama raamatupidamise dokumente.

Tulud ja kulud tuleb raamatupidamises kajastada algdokumentide alusel.  Raamatupidamise algdokument on majandustehingu toimumist kinnitav kirjalik tõend, millel peavad olema järgmised andmed:
· dokumendi nimetus ja number;
· koostamise kuupäev;
· tehingu majanduslik sisu;
· tehingu arvnäitajad (kogus, hind, summa);
· tehingu osapoolte nimed;
· tehingu osapoolte asu- või elukoha aadressid;
· majandustehingut kirjendavat raamatupidamiskohustuslast esindava isiku allkiri (allkirjad), mis kinnitab (kinnitavad) majandustehingu toimumist;
· vastava raamatupidamiskirjendi järjekorranumber (RPS § 7).
Registreeritud käibemaksukohustuslane peab käibemaksu arvestuse algdokumentide osas järgima käibemaksuseaduses toodud nõudeid arvetele (Käibemaksuseadus, edaspidi KMS,  § 37).

Algdokumentidel võib täiendada või neile lisada  mõningaid  FIE andmeid (FIE kui ostja nime, asu- või elukoha aadressi). FIE kui majandustehingut kirjendav raamatupidamiskohustuslane peab kõik algdokumendid allkirjastama.  Kui tulusid tõendav algdokument ei vasta raamatupidamise seaduses sätestatud nõuetele, peab tehingu registreerima kassapõhises raamatupidamises ja kajastama tulu tuludeklaratsioonis ettevõtluse tuluna. Kui kulusid tõendav algdokument ei vasta raamatupidamise seaduses sätestatud nõuetele, saab tehingu registreerida kassapõhises raamatupidamises, kuid seda ei saa kajastada tuludeklaratsioonis ettevõtluse kuluna. Kulu tõendavaks dokumendiks ei ole ainult makset (raha liikumist)  tõendav arvelduskonto väljavõte, kindlasti peab tehtud kulu olema tõendatud ka nõuetele vastava kuludokumendiga (arve, sularahaarve, arve-tšekk jms).

Algdokumentidel olevat informatsiooni ei ole lubatud kustutada,  säilima peavad parandatavad andmed. Lubatud ei ole õienditeta paranduste tegemine. Kui andmete parandamiseks on vaja koostada parandusdokument, siis tuleb sellele kanda kõik dokumendi kohustuslikud andmed ja paranduse sisu ning varasemat dokumenti tuleb täiendada viitega parandusdokumendile (RPS § 10 lg 1).

Raamatupidamise algdokumente tuleb  säilitada seitse aastat, alates selle majandusaasta lõpust, mil algdokument raamatupidamises kajastati (RPS § 12 lg 1). Kui on oht, et andmed dokumentidel võivad muutuda mitteloetavateks, tuleb niisugustest dokumentidest teha koopiad või säilitada need elektroonselt.
Raamatupidamiskohustuslane on kohustatud kõiki majandustehinguid kirjendama raamatupidamisregistrites mõistliku aja jooksul pärast majandustehingu toimumist, et oleks tagatud õigusaktidega ettenähtud aruannete tähtaegne esitamine. Raamatupidamisregistrid on andmekogumid, mis sisaldavad informatsiooni kontodel kajastatud raamatupidamiskirjendite ja saldode kohta, samuti andmekogumid, mis sisaldavad raamatupidamiskirjendite aluseks olevat üksikasjalikku informatsiooni. Raamatupidamisregistrid peavad võimaldama teha väljavõtteid kirjendatud majandustehingutest kontode kaupa kronoloogilises järjekorras.  (RPS § lg 1 ja 2). Kuigi kassapõhist arvestust kasutavale FIEle laienevad kõik raamatupidamise seadusest tulenevad nõuded raamatupidamisregistritele, on tal tegelikus elus ainult võimalik tehingud registreerida kronoloogilises järjekorras nii, et oleks kättesaadav informatsioon tehingute kohta. Maksu ja Tolliameti FIEdele koostatud juhendis Tegevust alustava füüsilisest isikust ettevõtja ABC on soovitatud kasutada kassapõhise raamatupidamise registrina päevaraamatut. Soovitusi saab lugeda  Maksu- ja Tolliameti veebilehelt (http://www.emta.ee/doc.php?4507).
Päevaraamatu võib:
· kujundada ise kas paberil või arvutis;
· osta bürootarvete kauplusest/firmast või raamatukauplusest;
· koostada elektroonselt, kasutades raamatupidamisprogramme, mida müüvad raamatupidamistarkvaraga tegelevad firmad. 
Erinevate tootmissuundadega (nt põllumajandus, metsamaterjal müük, muu ettevõtlus) tegelevad FIEd peaksid  vastavate tootmissuundadega seotud tulude ja kulude arvestust pidama eraldi.  Tulude ja kulude eristamine on oluline seetõttu, et vastavalt tulumaksuseadusele on omatoodetud töötlemata põllumajandussaaduste ning FIEle kuuluvalt kinnisasjalt saadud metsamaterjali võõrandamisest saadud tulust lubatud teha täiendavaid mahaarvamisi.
Majandustehingud peavad  raamatupidamisregistrites olema  registreeritud selliselt, et oleks tagatud õigusaktidega ettenähtud aruannete tähtaegne esitamine.  Kassapõhist arvestust kasutataval FIEl ei ole kohustust koostada majandusaasta aruannet ja teisi finantsaruandeid, tema ainsaks esitatavaks aruandeks on residendist füüsilise isiku  ettevõtlusest saadud  tulu deklaratsioon vorm E. Seega võib FIE kujundada endale sobivad arvestusregistrite vormid, et oleks täidetud raamatupidamise seaduse nõue kirjendada kõik majandustehinguid raamatupidamisregistrites ning saada vajalikud andmed tuludeklaratsiooni koostamiseks.

Kulude arvestuse registri võib mittekäibemaksukohustuslane kujundada alljärgnevalt:
 

Registreeritud käibemaksukohustuslane peab registritesse lisama veerud käibemaksu arvestamiseks.

Kassapõhise arvestuse kasutamisel ei laiene FIEle raamatupidamise seadusest tulenev raamatupidamise sise-eeskirja  koostamise kohustus. See tähendab, et tal ei ole otsest kohustust kirjalikult määratleda reegleid, kuidas toimub majandustehingute dokumenteerimine ja kirjendamine, algdokumentide käive ja säilitamine, raamatupidamisregistrite pidamine jms. Kassapõhise arvestuse kasutamisel  võiks koostada raamatupidamise sise-eeskirja lihtsustatud vormis nimetades selle näiteks tulude ja kulude arvestuspõhimõteteks. Lihtsustatud vormis koostatud raamatupidamise sise-eeskirjas  on võimalik kajastada raamatupidamise korraldamise alused (nt kasutatav arvestuspõhimõte, kasutatavad arvestusregistrite vormid jms) ning määratleda, kuidas toimub kulude jaotamine ettevõtluse ja isikliku tarbimise vahel (kulude jaotamise proportsioonid).  Näiteks võib raamatupidamise sise-eeskirja koostada järgmiselt:
 

Raamatupidamise sise-eeskiri kalendriaastaks tuleks koostada enne aasta algust, kulude jaotamise proportsioonid määrata eelnevate aastate kogemuse alusel. Kulude jaotamispõhimõtete muutmisel tuleks teha vastavad muudatused raamatupidamise sise-eeskirjas. Endale lihtsustatud vormis raamatupidamise sise-eeskirja koostanud FIEd saavad täita ka kassapõhist arvestust kasutavale FIEle laienevat raamatupidamise seaduse järgset kohustust  säilitada raamatupidamise sise-eeskirju seitse aastat peale selle muutmist või täiendamist.

Kassapõhisest arvestusest saadavad andmed ühtivad paljuski FIE ettevõtlusest saadud tulu deklaratsioonile kantavatega. Samas on ka teatud erinevused, sest:
1. Raamatupidamisregistrites registreerib FIE kõik oma tulud ja kulud. Ettevõtlusest saadud tulu deklaratsiooni koostatakse aga aluseks võttes tulumaksuseadust, mille kohaselt  kõiki raamatupidamises registreeritud kulusid ei loeta kuluks  tulumaksuseaduse mõistes (nt FIE sotsiaalmaksu avansilisi makseid ning ettevõtluse tuludelt makstud sotsiaalmaksu, seaduse alusel määratud trahve ja sunniraha, kingituste või annetuste maksumust, kahju, mis tekkis vara turuhinnast  madalama väärtusega võõrandamisest, kahju, mis tekkis vara turuhinnast kõrgema hinnaga soetamisel, külaliste või äripartnerite vastuvõtukulud jms).
2. Ettevõtlusest saadud tulu deklaratsioon eeldab ainult tulude ja kulude kajastamist, kassapõhine arvestus aga kõigi sissetulekute ja väljaminekute arvestust (nt makstud ettemaksed, laekunud ettemaksed).
3. Kassapõhise arvestuse põhimõtte järgi ei tule arvestuses kajastada mitterahalisi tehinguid (tehingud, mille käigus ei toimu raha laekumist ega väljamaksmist).  Niisugusteks tehinguteks on näiteks ostu-müügi tehingud, kus toimub nõude ja kohustuse tasaarvlemine. Näiteks ostis FIE väetist teravilja kasvatamiseks, ostetud väetise eest ei tasunud FIE rahas, vaid müüs samale tarnijale teravilja. Ostu ja müügi osas tehakse FIE ja tarnija vaheline tasaarveldus (raha liikumist ei toimu). Kõik niisugused tehingud  tuleb  arvestuses kajastada ja arvesse võtta ka tulude ja kulude kajastamisel vormil E (oma majanduslikult sisult on niisugune tehing võrdne raha saamise või maksmisega).