Autor: Mart Toomsalu, METK
Liiga kange paagisegu põhjustab taimedel stressi
Talinisu. Kasvufaas põllul BBCH 39-55. Hilistel talinisu põldudel on aeg teostada T2 pritsimine. Paagisegusse võib fungitsiidile lisada leheväetisi (kaalium, väävel, vähesel määral boori). Talinisu põldudel on leitud jahukastet ja helelaiksuse ning nisu-pruunlaiksuse tunnuseid. Mitmetes piirkondades on antud soovitus valmistuda tõrjeks või teostada haiguste tõrje esimesel võimalusel. Kasvuregulaatorite kasutamisel tuleb talinisu põldudel olla tähelepanelik! Varased talinisu sordid on loomisfaasis ja seal on kasvuregulaatori kasutusaeg möödas. Fungitsiide ja leheväetisi saab siiski kasutada. Talinisu põldudel on leitud ripslasi- vajalik seire!
Suviteraviljad. Kasvufaas põllul BBCH 12-32. Suviodra põldudel Kesk-Eestis on leitud võrklaiksust. Mujal piirkondades suvivilja põldudel haiguste ohtu ei tuvastatud ja tõrjesoovitust ei antud. Alates kõrsumisfaasi algusest on soovitav suviteraviljade põllul planeerida haiguste tõrje. Võrsumisfaasis ei ole enamusel fungitsiididest kasutamine registreeritud! Jälgige registrit! Varased odrad ja kaerad on jõudnud kõrsumisfaasi, nendel põldudel on aeg haiguste tõrje päevakorda võtta ning pikema kõrrega sortidel kaaluda kasvuregulaatori kasutamist. Kaera põldudel on kasvureguleerimine soovitav. Nendes pritseringides on paagisegusse soovitav lisada mikroelemendid (vask, tsink, mangaan). Kasvuregulaatori kasutamisel jälgige segamis piiranguid toote etiketil või infolehel.
Talioder. Kasvufaas põllul BBCH 55-65. Seiratud põldudel enamasti taimehaiguste ohtu ei leitud. Ühel Viljandimaa põllul on antud tõrjesoovitus jahukaste tõrjeks. NB! Mitmetel taliteravilja põldudel on leitud kangetest paagisegudest tingitud füsioloogilisi laike taimiku lehtedel. Mitte ajada neid segi haigus tunnustega! Soovitav on lasta kõigepealt taimedel stressist toibuda ja mitte kiirustada põldu üle pritsima.
Talirukis. Kasvufaas põllul BBCH 59- 65. Seire käigus taimehaiguste ohtu ei tuvastatud ning tõrje soovitusi ei antud.
Talitritikale. Kasvufaas põllul BBCH 34-49. Viljandimaa ja Läänemaa põldudelt leitud jahukaste tunnused.
Põlduba ja põldhernes. Kasvufaas põllul BBCH 25-36. Põldudel ohtu ei tuvastatud ja tõrjesoovitusi ei antud. Praegu on põldherne ja põldoa põldudel sobiv aeg leheväetiste kasutamiseks. Selleks sobivad hästi rapsile soovitatud leheväetised (boor, molübdeen).
Taliraps. Kasvufaas põllul BBCH 65-67. Tartumaal kahel talirapsi põllul on tuvastatud kõdra peitkärsaka oht. Mujal Eestis oli kahjurputukate oht seire ajal väike ja tõrjesoovitust kaardirakendusel ei ole. Kui ilm ei ole võimaldanud kõdra peitkärsaka ja valgemädaniku tõrjet veel teostada, siis soovitame sobivate tingimuste saabudes see töö siiski ära teha. Jälgige taimekaitse registris märgitud kasvufaase ning kahjuritõrje kellaaegade piiranguid!
Suviraps. Kasvufaas põllul BBCH13-14. Suvirapsi põllud on 3-4 pärislehe kasvufaasis. Suvirapsi põldudel on käes kontaktse toimega umbrohutõrje teostamise faas. Siin on oluline õige ajastamine. Umbrohtusid ei tohi lasta liiga suureks kasvada ja rapsi taimed ei tohiks maapinda ära katta. Herbitsiidide kasutamise aeg saab läbi õienuppude tekkimisega. Kui herbitsiidi kasutusjuhend võimaldab, siis on soovitav paagisegusse lisada kuni 1 liiter boori ja lisaks mikroelemente. Raps vajab lehe kaudu suuri boori koguseid. Taimestressi vältimiseks ja parema omastamise tagamiseks on soovitav anda boori rapsipõllule jaotatult.
Jälgi monitooringu tulemusi Whatsappi grupis
4. mail alustasime 2026. aasta taimekahjustajate monitooringuga. Taimehaiguste ja kahjurite seire eesmärk on koguda ja jagada infot majanduslikult tähtsamate taimehaiguste ja kahjurite esinemisest tali- ja suviteraviljadel, tali-, suvirapsil, hernel ja põldoal.
✓ Ole monitooringu tulemustega jooksvalt kursis, liitu Whatsappi grupiga.
Monitooringut rahastatakse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika teadmussiirde ja innovatsiooni süsteemi (AKIS) raames.
