Allikad METK artikkel: 23. nädala siloseire | 3. juuni 2026. PIKK.ee jaoks koondas H.Tamsalu, METK
Soojad ilmad on kiirendanud heintaimede arengut sedavõrd, et kõrge toiteväärtusega silo varumise aeg hakkab mööduma. Mitmetes proovivõtukohtades on rohi juba siloks koristatud.
01. juuniks oli kogunenud efektiivseid temperatuure Valga- ja Tartumaale, vastavalt 256 ja 254 kraadi, nädalaga lisandus kõige enam aga Pärnumaale 57 kraadi. Endiselt oli kõige vähem efektiivseid temperatuure kogunenud Kundasse ja ka viimasel nädalal lisandus sinna kõige vähem (43 kraadi). Valga- ja Võrumaa on saanud sademeid vastavalt 11,1 ja 10,6 mm ning Tartumaa 6,8 mm. Jõgevamaal, Kuusikul, Kundas, Pärnumaal ja Viljandimaal jäi eelmise nädala sademete hulk veelgi väiksemaks. Jõgeval on juba märgata savimuldadel hilisel punasel ristikul põuakahjustusi.
Heintaimed kasvasid ja arenesid 22. kalendrinädalal hoogsalt. Põldtimuti varajased sordid olid jõudnud loomise faasi algusse, harilik aruhein, raiheinad ja roog-aruhein oldi täisloomise faasis ning hiline kerahein alustas õitsemist. Kõrreliste heintaimede kasvukõrgus oli 46–85 cm. Kõrreliste-liblikõieliste segude saagid jäid vahemikku 1,4–4,6 t/ha, suurim nädalane juurdekasv (1,7 t/ha) oli karjamaa-raiheina ja lutsernisegus Pärnumaal. Lutsern ‘Heiti’ juurdekasv nädalaga oli 2,3 t/ha. Lutserni puhaskülvis ei olnud tekkinud veel õiepungi, kuid taimik oli kohati lamandunud, alumised lehed kolletunud ja varisenud. Neljanda kasutusaasta timuti ja kõrreliste rohumaa kuivainesaak oli 5,2 t/ha, kuivaine sisalduse muutus oli viimasel nädalal kiire (0,91% päevas). Kiirekasvulistel kõrrelistel (kerahein, roog-aruhein) oli kuivainesisaldus juba 25%. Haljala proovivõtukohas (mahe) on kuivainesaagid jäänud endiselt väiksemaks olematute sademete ja vähese soojuse taustal.
Enamustes analüüsides oli kuivaine seeduvus juba alla hea taseme piiri (> 65%) või selle lähedal, seeduvuse vähenemine oli 0,38–1,55% päevas. Suurim muutus kuivaine seeduvuses toimus timuti-hariliku aruheina 4.a taimikus, olles ligikaudu 1,5 % päevas. Vaid karjamaa-raiheina puhaskülvi ja teise kasutusaasta punase ristiku-kõrreliste segukülvi rohuanalüüsid olid heal tasemel.
Võrreldes eelmise nädalaga on proteiinisisaldus langenud, kuid püsib heal tasemel, liblikõieliste segudel vahemikus 15,2 kuni 17,6%, lutsernil 22,6% ning kõrreliste segudel 14,7 kuni 16,1%. Kõrreliste puhaskülvides on proteiinisisaldus langenud alla hea taseme (>15%). 22. nädala proovides oli NDF piirväärtuse suurenemine kõrreliste segudes 0,13–1,33% ja lutsernil 0,63% päevas. Neutraalkiusisaldus (NDF) lutserni ja kõrreliste segudes ei ületanud piirväärtuse (55%) taset. Kõige suurem NDF sisaldus oli– 56.9% ja madalaim metaboliseeruva energia sisaldus keraheina rohuproovis. Üldiselt jäi metaboliseeruva energiasisaldus veel heale tasemele – 9,5 kuni 10,27 MJ/kg KA.
Parema toiteväärtusega silo saab veel valmistada liblikõieliste ülekaaluga taimikutest!
Siloteo õnnestumine on kompromiss saagikuse ja kvaliteedi vahel. Praegune seire näitab, et kõrreliste puhaskülvides on proteiinisisaldus langenud juba alla 15%, seega tuleks koristusega maksimaalselt kiirustada.
Kuna taimik vananeb kiiresti, on iga töövõte kriitiline, et säilitada veel olemasolevat väärtust. Parim niitmise aeg on keskpäev, mil suhkrusisaldus on suurim ja hommikune kaste taandunud. See kiirendab närvutamist ja vähendab toitainete kadusid. Soovitatav on hoida niitmise kõrgust 8–10 cm peal. Liiga madal niitmine toob kaasa mulla sattumise silosse, mis rikub käärimisprotsessi ja on eriti ohtlik kuivades oludes, kus Jõgeva näitel on juba märgata põuakahjustusi. Kasutage vaid vahedaid nuge. Nürid terad rebivad taimi, suurendades mahlade väljavoolu ja toitainete kadu, eriti liblikõieliste puhul.
Tootlikkuse kõrval ei tohi unustada ohutust. Tasane põld ja märgistatud takistused aitavad vähendada masinate remondikulusid ja toortuha sisaldust söödas. Loomade säästmiseks on soovitatav niita põllu seest väljapoole, et jätta ulukitele põgenemistee.
Viimased rohuproovid võetakse 8. juunil.
Kasutatud on Laine ja Vello Kepparti Looduskalendri (https://www.looduskalender.ee/n/) ja Riigi ilmateenistuse (http://www.ilmateenistus.ee)
