Allikad METK artiklid: 2026 | 22. nädala siloseire: silo tegemine on täies hoos! ja Õige niitmine aitab teha kvaliteetset silo. PIKK.ee jaoks koondas H.Tamsalu, METK
Kvaliteetse silo tootmine ei ole juhuslik protsess, vaid tugineb hoolikalt planeeritud koristustehnoloogiatele, sobiva niiduaja valikule ning korrektselt seadistatud tehnikale. 2026. aasta mai lõpu seisuga on silo tegemine Eestis täies hoos, kuid piirkondlikud erinevused taimiku arengus ja agrotehniliste võtete valik määravad lõpliku söödaväärtuse.
Silo tegemine on täies hoos
2026. aasta mai lõpu ilmastik on olnud heintaimede kasvuks soodne, kuid piirkonniti väga erinev. 28. maiks oli efektiivseid temperatuure kogunenud Tartumaale 208 ja Valgamaale 207 kraadi, samas kui Kundas oli see näitaja vaid 151 kraadi. Ka sademete hulk on varieerunud märkimisväärselt, ulatudes Valgamaa 21 millimeetrist kuni Viljandi 6,3 millimeetrini. Sellised erinevused mõjutavad otseselt taimiku pikkuskasvu ja arengutempot. Kui keskmiselt suurenes rohu kasvukõrgus nädalaga 14 cm, siis Jõgeval kasvas kiirekasvuline itaalia raihein juurde koguni 30 cm nädalas.
Saagikuse ja toiteväärtuse analüüsid näitavad, et kõrreliste segude kuivainesaagid on ulatunud kuni 5,65 tonnini hektari kohta, kusjuures ööpäevane juurdekasv on olnud üle 300 kg/ha. Kuigi metaboliseeruva energia sisaldus on proovides püsinud heal tasemel (9,7 kuni 11,2 MJ/kg KA), tuleb arvestada, et taimiku vananedes langeb seeduvus sõltuvalt arengufaasist 0,42–1,50% päevas. Näiteks täisloomise faasi jõudnud keraheinal on kuivaine seeduvus langenud juba alla kriitilise 65% piiri, mis tähendab, et optimaalne koristusaeg on möödas.
- Suurim kuivainesaak mõõdeti Elva kõrreliste segul (5,65 t/ha), kus ööpäevane juurdekasv oli üle 300 kg/ha.
- Kõikides analüüsitud proovides oli metaboliseeruva energiasisaldus endiselt heal tasemel – 9,7 kuni 11,2 MJ/kg KA.
- Sõltuvalt taimiku arengufaasist väheneb seeduvus 0,42–1,50% päevas. Timuti puhaskülvide ja kõrreliste segude koristusaeg on toiteväärtuse näitajate põhjal juba saabunud.
Rohumaa ettevalmistamine ja ohutu koristus
Suurt tootlikkust ja puhast silotooret aitavad tagada rohumaa tasane pind ning takistuste märgistamine. See ettevalmistus on otseselt seotud majandusliku kasuga, kuna vähendab masinate remondikulusid, hoiab ära koristamata saagi ning takistab mulla ja toortuha sattumist silosse. Viimane on eriti oluline ebasoovitava käärimise vältimiseks söödas.
Olulist tähelepanu tuleb pöörata ka elurikkuse säästmisele. Loomade kaitseks niidukite eest on soovitatav alustada niitmist põllu keskelt väljapoole või metsa suunas, et avada ulukitele põgenemistee. Samuti on kasulik rohumaa servade eelniitmine eelneval õhtul, mis toimib loomadele eelhoiatusena piirkonnast lahkumiseks. Täiendava meetmena võib kasutada traktori ees ketist valmistatud peletusvahendeid.
Niitmisaja valik ja selle mõju suhkrusisaldusele
Silokvaliteedi seisukohast on parim niitmise aeg keskpäev, mil päike on haripunktis. Sel ajal on taimedes vees lahustuvate süsivesikute ehk suhkrute sisaldus suurim ja veesisaldus väikseim. Edukaks fermenteerumiseks peaks rohu suhkrusisaldus olema üle 3%. Enne tööde alustamist on kriitiline oodata hommikuse kaste taandumist, sest niiskus aurustub püstiselt taimelt tunduvalt kiiremini kui vaalust, mis lühendab närvutamisprotsessi ja vähendab toitainete kadusid.
Soodsate ilmastikuolude korral on soovitatav eelistada laiali niitmist, mida on illustreeritud ka METKi artikli fotol 1. Õhuke ja ühtlane niiduse kiht närbub kiiremini, mis võimaldab hoida kokku aega ning teatud juhtudel isegi vältida kaarutamise vajadust.
Niitmisvõtted: kõrgus, lõikekvaliteet ja kiirus
Õige niidukõrgus on üks kriitilisemaid tegureid nii silo puhtuse kui ka järgmise saagi taastootmise seisukohalt. Soovitatav niitekõrgus on 8–10 cm. See on vajalik, et vältida mulla ja ebakvaliteetsete varreosade sattumist silosse ning tagada, et taasteosa tüüd sisaldaksid piisavalt toitaineid uute lehtede kiireks kasvuks. Nagu on näha METKi fotol 2, peab niitmine toimuma nii, et taimede taasteosad jääksid piisava pikkusega elujõuliseks uueks kasvustardiks. Eriti oluline on see lutserni puhul, mida ei tohi niita liiga madalalt, et mitte kahjustada alumisi võrseid ja tagada taime talvekindlus.
Lõikekvaliteedi tagamiseks tuleb kasutada ainult teravaid nuge, sest nürid terad rebivad taime, suurendades toitainerikka lehestiku kadu ja haigustekitajate sisenemise ohtu. Puhas lõige vähendab lõikepinda ja pärsib seeläbi vee aurumist taimest. Töökiiruse valikul on optimaalne püsida vahemikus 15–16 km/h. Kuigi rootorniidukite tehniline piir võib ulatuda 18 km/h-ni, põhjustab suurem kiirus taimede lõikamata jäämist ja saagikadu, risustades samal ajal järgmist niidet vanunud rohuga.
- Parim aeg niitmiseks on keskpäev, mil päike on haripunktis, sest siis on suhkrute sisaldus taimedes suurim ja veesisaldus väikseim.
- Soovitatav niitekõrgus on 8–10 cm. See on kasulik, kuna väldib mulla sattumist silosse ning jätab taimedele piisavalt toitaineid uute lehtede kiireks kasvuks.
- Kasutada tuleb ainult vahedaid terasid, kuna nürid terad rebivad taime ja suurendavad toitainerikka lehestiku kadu söödast. Puhas lõige vähendab lõikepinda, pärssides seeläbi vee aurumist ja haigustekitajate sisenemist taimesse.
- “Turvaline” suurim kiirus on 15–16 km/h. Üle 18 km/h sõites jääb osa taimi lõikamata, mis põhjustab saagi vähenemist ja risustab järgmist niidet vanunud rohuga.
- Soodsate ilmade korral tasub eelistada laiali niitmist, kuna õhuke niiduse kiht närbub kiiremini, mis võimaldab säästa aega ja vahel kaarutamise ära jätta.
Kokkuvõtteks on siloteo õnnestumine kompromiss saagikuse ja toiteväärtuse vahel. Enamikku kultuure on parim niita umbes nädal enne peade moodustumist, toetudes operatiivsele siloseirele ja korrektsetele agrotehnilistele võtetele, et tagada karjale kvaliteetne sööt kogu söötmisperioodiks.
