Maaelu Teadmuskeskuse (METK) korraldatud veebiarutelul „AKIS kavandamine” vaadati tagasi tehtule ja seati fookused 2026. aastaks ning kaugemaks EL-i rahastusperioodiks. Seminar toimus 19. novembril 2025.
Teabe koondas artikliks Hanna Tamsalu, METK
AKIS-süsteemi roll ja visioon
METK sai teadmiste ja innovatsioonisüsteemi (AKIS ehk Agricultural Knowledge and Innovation System) arendamise ülesande 2023. aastal. METK ülesandeks AKIS tegevuste raames on igapäevane teadmussiirde- ja nõuandetegevuste korraldamine ja valdkonna tulevikuvajaduste kaardistamine, võttes arvesse strateegilisi suuniseid. AKIS eestvedajana tuleb METKil tegeleda ühise infovälja tugevdamisega erinevate osaliste vahel ja tervikvaatest lähtuvate tegevuste kavandamisega.
METK võrgustiku osakonna juhataja Katrin Pihor andis ülevaate AKIS tegevuskava täitmisest. Ta rõhutas, et AKIS-e tänased eesmärgid Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi käskkirja järgi on seotud tootja vaate, konkurentsivõime, teadus-arendustegevuse ja innovatsiooni, rohepöörde ning nõustamisteenuse kättesaadavusega. AKIS-e pika visiooni eesmärgid rõhutavad ettevõtjate majanduslikku toimetulekut keerulistes oludes (kliima, julgeolek) ning tugevalt ka keskkonnamõõdet – jätkusuutlikku keskkonnasõbralikku toidu tootmist ja tarbimist.
AKIS-e teenuste portfell jaguneb kolme suure tugisamba vahel: teadmussiirde teenus, innovatsioonitugi ja nõuandetugi. Neid toetavad analüüsitegevused, kommunikatsioon ja 2026. aasta suur fookusteema – uus teabesalv/veebiplatvorm.
Teadmussiirde, nõustamise toe ja innovatsiooniteenistuse arengukohad
Teadmussiirde tegevuste elluviimiseks on sõlmitud koostöölepped avaliku sektori asutustega ja leitud raamhanke partnerid. Tegevuste kavandamine on üles ehitatud alt üles initsiatiivil, tuginedes iga-aastasele ideekorjele, mida vaatavad üle valdkondlikud nõukogud.
Korraldatud üritustega jäädakse üldjuhul väga rahule, keskmine hinne on 4,7 viie punkti skaalal. Uute teadmiste kohene rakendatavus sai keskmiseks hindeks 4,3. Katrin Pihori sõnul on see tähelepanu pälviv, viidates vajadusele tuua praktilised aspektid sisust paremini esile.
Järjest vähem soovitakse teadmussiirde tegevuskavas näha konverentse; parandamist vajab ka e-õppe võimaluste juurutamine ja „kohustuslike“ koolitusnõuete haldamine. Tulevikus peaks nägema rohkem integreeritud üritusi, kus kombineeritakse praktilisi osi teadlaste esinejatega, et pakkuda kogu ahelat – mida, miks ja kuidas – ühest kohast. Lisaks tegevuste tagasisidest laekunud ettepanekute süstematiseerimisele kavandatakse viia sisse osalejate ürituse maksumuse ja mõju analüütika.
Nõuandeteenuse poole pealt on hetkel nimekirjas juba 112 nõustajat. 2025. aastal lõppenud nõustajate järelkasvuprogramm jõudis finaali üleeuroopalisel ARIA konkursil. Arendusvajadusena on esile kerkinud vajadus seada selgemad fookused piiratud vahendite tõttu. Murettekitav on nõuandetoetuse kontsentreerumine, kus 10–15 nõustajat rakendavad ligemale 60–70% kogu klientidele kavandatud toetusest. 2026. aastal tahetakse nõustajate koolituskava siduda mikrokvalifikatsiooni põhimõttega, et oleks olemas selged pädevuspõhised koolituskavad.
Innovatsiooniteenustes on fookuses tehisintellekti rakendused ja digitaliseerimine. Eesmärk on pakkuda individuaalset arengutuge konkreetsele tootjale või ettevõttele, aidates leida partnereid, rahastust ja lahendusi.
Läheneva aasta AKIS sekkumise eelarve kogusumma on 3,3 miljonit eurot. Sellest üle 50% moodustavad teadmussiirde tegevused, järgnevad digitugi ja arendused.
- aasta alguses on fookuses materjalide üleviimine uuele veebiplatvormile, mis suure tõenäosusega saab nimeks maainfo.ee ja peaks avalikuks saama teise kvartali lõpuks.
- plaanis on arendada veebimoodul kohustuslike koolituste haldamiseks koostöös PRIA-ga, et osalemisandmed liiguksid automaatselt, vähendades senist käsitsi tööd ja päringuid.
- kolmandal kvartalil tähistatakse nõuandeteenistuse 35. aastapäeva.
- kolmandaks kvartaliks on plaanis valmis saada ärianalüüsid digitaalsete tööriistade loomiseks. Nendeks on digitaalne kattetulu kalkulaator ja sotsiaalse tingimuslikkuse nõuete täitmise/riskide seiramise tööriist.
- neljanda kvartali fookuses on taaskord EPA messi innovatsiooniala korraldamine ja 2027. aasta tegevuste kavandamine.
Lisaks tavapäraste mõõdikute (nt nõustamiste või osalemiste arv) jälgimisele, otsitakse võimalusi, et koostöös hinnata nõuandeteenuse mõju ettevõtete majandustegevusele (võrreldes nõuandeteenust kasutanud ja mittekasutanud ettevõtteid).
AKIS tulevik uuel rahastusperioodil
Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi esindaja Terje Kaelep andis ülevaate järgmise perioodi ÜPP kavanditest seoses AKIS-ega. Uue pikaajalise EL-i eelarve raames on AKIS-e sekkumine uuel perioodil küll kohustuslik tegevus riigiplaani sees, kuid sellel puudub nn kõrvamärgistatud eelarve. See tähendab, et iga-aastaseid eelarvejaotusi tuleb tõenäoliselt läbirääkida teiste ministeeriumitega.
AKIS jääb jätkuvalt horisontaalseks toeks teistele ÜPP sekkumistele. Praegu käib poliitilisel tasandil läbirääkimine üldiste seisukohtade üle. REM planeerib esimesi kaasamisüritusi meetmete disainiks juba 2026. aasta talvel ja laiemate AKIS-e eesmärkide kokkuleppimiseni tahetakse jõuda kevadeks 2026.
Järgmise perioodi nõustamisteenusel peab olema tagatud süsteemsus, kvalifitseeritud nõustajate olemasolu ja erapooletus. Rõhuasetus nihkub varasemaga võrreldes rohkem sotsiaalsetele teemadele, andmepõhisusele, digivahenditele ja noorte tootjate toetamisele.
Rahvusvaheline tugi
AKIS-e kavandamise veebiarutelu toimus projekti modernAKIS põhimõtteid järgides. METK-i esindaja Hanna Tamsalu andis ülevaate sellest, kuidas rahvusvahelised projektid Eesti AKIS-t toetavad. Näiteks on modernAKIS projekt suunatud AKIS-e korralduse ja struktuuride koordineerimisele.
Projekti peamised ülesanded on koguda kohalikke vajadusi ja jagada praktikate kogemusi liikmesriikide vahel, et tekiks sisukas arutelu ja õppimine. ModernAKIS-e raames loodud AKIS Connect veebileht koondab riikide süsteemide korralduse ülevaateid ja metoodilisi tööriistu. Lisaks on valmis kuus e-õppemoodulit, mis käsitlevad süsteemset lähenemist ja interaktiivset innovatsiooni. Eesti on modernAKIS-e projekti jaganud oma kogemusi AKIS-e korraldusest, piiriüleste innovatsiooniprojektide rakendamisest ning nõustajate järelkasvuprogrammi kohta.
modernAKIS ei ole ainuke projekt, mis Eestit Euroopaga seob, ning mitmed teised projektid (nagu EU-FarmBook, PREMIERE, Climate Farm Demo) aitavad samuti kaasa teadmussiirdele, nõustamisteenusele ja innovatsioonile
Osalejate fookused
Veebiseminari osalejate tagasiside ja küsitlustulemused Slido keskkonnas esitasid soovitusi arendusvajadusteks 2026. aastal.
Peamiseks arendusvajaduseks hinnati AKIS-e muutmist süsteemiks, mis loob reaalset majanduslikku mõju. Selle saavutamiseks rõhutati vajadust liikuda sündmuste korraldamiselt programmiliste lahenduste poole ning kehtestada mõju hindamise metoodika, mis näitaks teadmiste jõudmist tootmisesse ja ekspordivõime kasvu.
Küsitluses pälvisid kõige suurema huvi tegevuste osas võrdselt teadmussiire ja nõustamise tugi, mõlemad 53% osalejate vastustest. Korduvalt toodi esile vajadus vähendada bürokraatiat (ka AKIS-e raames) ja tagada selge ja korduv kommunikatsioon sihtgrupi keeles, et parandada AKIS-e tegevuste teadlikkust.
Hinnanguliselt vajasid uue ÜPP raames eraldi ja spetsiifilist sekkumist kõige enam Nõustajate arendamine (koolitused jm) (keskmine hinne 3.14/5) ja Toetatud teadmussiire (keskmine hinne 2.86/5).
Lisamärkus: Arutelus uuriti ka seda, millal otsustatakse AKIS-e 2026. aasta tegevused, millele Katrin Pihor vastas, et AKIS Nõukogu vaatab prioriteedid üle detsembri alguses (5. detsembril) ja ministeeriumile saadetakse nimekirjad ülevaatamiseks 11. detsembril, lootuses saada käskkiri allkirjastatud uue aasta alguseks
