Läänemaal vajavad põldoa ja põldherne põllud kärsakatõrjet, samal ajal kui talinisul on mitmes maakonnas leitud jahukastet ning talirapsil Tartumaal ja Põlvamaal kõdra-peitkärsaka oht. Taliodra põldudel Rapla- ja Järvamaal on levimas lehelaiksused, mistõttu soovitatakse valmistuda tõrjeks.
Taliteraviljad ja -raps arenevad hästi, kuid ilmastikuolud mõjutavad nii haiguste kui kahjurite levikut – möödunud on alles esimesed soojad päevad ning kahjurite levik pole veel väga laialdane.
Väiketalud ja traditsiooniline loomapidamine vähenevad üle Euroopa kiiresti, kuna konkureerivad tööstusliku põllumajanduse ja globaalse turuga. Samal ajal on Euroopa Liit võtnud suuna liikuda 2030. aastaks säästvamate, agroökoloogiliste põllumajandustavade poole. Värske Eesti uuring toob esile, et kariloomakasvatuse jätkamise ja alustamise taga ei ole ainult majanduslikud kaalutlused: väga tugevalt mõjutavad otsuseid ka maastikutunnetus, kohasuhe ning isiklik heaolu.
Andmepõhine põllumajandus ei tähenda enam üksikuid katsetusi, vaid järjest enam igapäevast tööriista. Sensorid, droonid ja tehisintellekt ei asenda põllumehe kogemust, vaid pakuvad objektiivset infot paremate otsuste tegemiseks.
Pärnumaal asuv Tamme talu ürdiaed on ideaalne näide sellest, kuidas oma unistusi ellu viia. Kõik sai alguse 2001. aastal, kui perenaine Heli Viedehof Räpina Aianduskoolis õppides ühe tillukese basiilikutaime maha pani. Tänaseks on Tamme talu ürdiaias kasvamas üle 500 eriilmelise maitse-, lõhna- ja ravimtaime.
Põllumajandusmaailmas ei ole kõige olulisem tööriist alati traktor – mõnikord on selleks hoopis tugev koostöövõrgustik. Alates 2021. aastast on ainulaadne ühine algatus „Network to Innovate“ sidunud praktikat ja teadust Põhja- ja Baltimaade piirkonnas
Veebruaris 2026 Olustvere mõisas toimunud konverentsil „Maaelu maine – kes loob ja kuidas hoiab?“ otsiti vastuseid küsimusele, kuidas tagada sektori jätkusuutlikkus ja järelkasv. Konverentsi arutelul avasid Janel Jan-Marcus Lohvart ja Robin Randaru ausalt põllumajandussektori väljakutseid noorte vaatepunktist.
Taskuhäälingu „Maaelu jutud“ veebruarikuu episoodis on külas Jõgevamaa toiduvaldkonna süda ja hing Ülle Jukk. Vestluses avatakse Ülle teekonda kunstiajaloolasest toiduajaloolaseks, piilutakse Jõgevamaa põnevasse toidupärandisse ning räägitakse suurtest plaanidest seoses 2026. aastaga, mil Jõgevamaa kannab Eesti toidupiirkonna tiitlit.
Maaelu maine ei ole pelgalt väline kuvand, vaid strateegiline eeltingimus koostööks, investeeringuteks ja adekvaatseks toetuspoliitikaks. Olustveres 10. veebruaril 2026 toimunud konverentsil „Maaelu maine – kes loob ja kes hoiab?“ tõdeti, et põllumajanduse tuleviku määrab suures osas just linnainimene, mistõttu tuleb sektoril rääkida oma lugu ausalt, innovaatiliselt ja järjepidevalt. Kuna maine kujundamine on pigem maraton kui sprint, lasub kollektiivne vastutus usalduse loomise eest igal maaelu edendajal
Innovatsioonipäeval „Me peame rääkima villast” kogunesid lambakasvatajad, villatöötlejad, käsitöölised ja teised väärtusahela osalised, et arutada, kuidas muuta lambavill Eestis kulust reaalseks tuluallikaks. Ühise arutelu tulemusena jõuti selgele järeldusele, et lambavilla väärindamise arengut takistavad eelkõige kaks süsteemset puudujääki: Eestis puudub ühtne villastandard ning keskne villajaam, mis pakuks tootjatele sorteerimise ja pesemise teenust. Ilma nendeta on keeruline luua toimivat turgu, tagada kvaliteeti ning kasvatada villast saadavat tulu.
