Investeeringud maaparandusse ehk maaparandusprojektid ja -toetused kriitilise tähtsusega, et aidata põllumeestel ja metsamajandajatel lahendada neid probleeme, suurendada tootlikkust ja tagada jätkusuutlik majandamine. Millised toetused ja investeeringud maaparandusse on planeeritud aastateks 2023–2027 ning kuidas need potentsiaalselt aitavad Eesti põllumehi?
Avatud talude päev peab tänavu oma kümne aasta juubelit. Üle 350 talu Eesti eri paigus ootavad külastajaid 20.-21.juulil.
Saaremaa, Muhu ja Ruhnu saared on valitud Eesti toidu piirkonnaks. Seda tiitlit kantakse 2025. aasta aprilli lõpuni. Saaremaa, Muhu, Ruhnu põhine toidupiirkond pakub kahtlusteta Eesti kõige merelisemaid ja saarelisemaid maitseid, avades kodumaise toidu propageerimisel ja tutvustamisel uue põneva vaatenurga.
5. juunil toimus kanakasvatuse teemaline farminar, kus Eesti Linnukasvatajate Seltsi (edaspidi ELS) liikmed käsitlesid kanakasvatusest olulisi aspekte. Sündmusel keskenduti kanade pidamisele rohealadel ja aedikutes. Käesolev artikkel kajastab ELS liikmete poolt välja toodud kasulikke ja põnevaid kanakasvatusega seotud nõuandeid.
Mahevesiviljelus on küll oluline ja potentsiaalikas sektor, mis võiks pakkuda lahendusi suurenevale kalatoodete nõudlusele ja loodusliku kalapüügi vähenemisele, kuid Eestis on selle arendamine veel algusjärgus. Vesiviljelus on võimalus tugevdada kohalikku toidujulgeolekut ja suurendada eksporti, seisab sektor silmitsi tõsiste väljakutsetega. Tootmise kallinemine, laenude saamise raskused ja Euroopa Liidu mahetootmise reeglite täitmine, mis nõuavad suuri investeeringuid ja tootmise ümberkorraldamist, on kõik takistused, mis aeglustavad sektori arengut.
Kolme Balti riigi pangaliitude ja finantsettevõtete algatusel on välja töötatud kasvuhoonegaaside (KHG) heite kalkulaator, mis aitab ettevõtetel hinnata oma tegevuse CO2 jalajälge. Vahend on tasuta kättesaadav ettevõtetele, avaliku sektori asutustele, teadusasutustele ja muudele organisatsioonidele.
Põllumajandus- ja Toiduamet tuletab meelde, et taimekaitsevahendeid ei tohi kasutada, kui temperatuur on kõrgem kui 25 kraadi ning ohutusnõudeid peavad järgima nii elukutselised põllumehed kui hobiaednikud. Õitsvate taimede pritsimine on loomulikult keelatud. PTA taimekaitse ja väetiste osakonna peaspetsialisti Laine Järsi sõnul on inimeste, loomade ja keskkonna ohutuse tagamiseks oluline, et kõik taimekaitsevahendite kasutajad toimiksid vastutustundlikult.
Piirkondlike teekaartide eesmärgiks on kohalike sidus- ja huvirühmade huvi alusel määratleda kohalikest bioressurssidest, vajadustest ja võimalustest tulenevalt prioriteetsed suunad ja tegevused. Need oleksid aluseks piirkondliku biomajanduse lisandväärtuse kasvule, uuteks algatusteks ja koostööks ning kohalike bioressursside kestlikumale kasutusele. Tallinna Ülikool koostöös Maaeluministeeriumiga on loonud ringbiomajanduse piirkondliku teekaardi metoodika.
Tartu Ülikooli teadlased arendavad peopesa suurust drooni, mis käiks õhust põllusaadusi uudistamas. Väike ja odav seade oskab juba eristada mädanenud kartulit värskest mugulast. Põlluvilja headust seiratakse praegugi droonidega. Õhust ja maismaalt põldu uudistavad kobakad tavadroonid võivad aga taimi vigastada ning on kallid kasutada.
Saagikadude vähendamiseks peavad põllumehed taimehaiguste tõrjumisega tegelema igal aastal. Integreeritud taimekaitse võtted aitavad hoida taimekaitsevahendite kasutamise majanduslikult ja ökoloogiliselt põhjendatud tasemel.
