Küülikuliha oli veel eelmise sajandi alguses ja sõjaaegadel Soomes ja Eestis tavaline toiduallikas, kuid selle populaarsus langes märgatavalt 1970. aastatel, kui turule tuli odav broileriliha. Tänapäeval on küülikuliha tootmine pigem väikesemahuline nišivaldkond, kuid kasvav huvi tervisliku ning eetilise toidu vastu pakub kasvatajatele uusi võimalusi.
Kesk-Eesti suviodra põldudel on leitud võrklaiksust ja suvinisul jahukastet, mille tõttu on antud tõrjesoovitused. Põlvamaal vajab põlduba šokolaadilaiksuse tõrjet ning Järvamaa suvirapsi põllul on leitud hiilamardikaid ja ulatuslikke kapsakoi kahjustusi.
Kesk-Eesti suviodra põldudel on leitud võrklaiksust, talinisul jätkuvad jahukaste ning hele- ja pruunlaiksuse leiud ning Tartumaal on kahel talirapsi põllul tuvastatud kõdra-peitkärsaka oht. Viljandimaal on taliodral ja talitritikal leitud jahukaste tunnuseid ning mitmel taliteravilja põllul on täheldatud liiga kangest paagisegust põhjustatud stressikahjustusi.
Lõuna-Eesti talinisu põldudel on leitud jahukastet ning hele- ja pruunlaiksust, mistõttu soovitatakse haigustõrjega alustada esimesel võimalusel. Tartu- ja Põlvamaal on talirapsi põldudel jätkuvalt tuvastatud kõdra-peitkärsaka oht ning vajalik on teha tõrje.
Mitmel talinisu põllul on leitud jahukastet ning hele- ja pruunlaiksuse tunnuseid, mistõttu soovitatakse haigustõrjega alustada esimesel võimalusel. Talirapsi põldudel on suurenenud kõdra-peitkärsaka oht ja mitmel pool Eestis on vajalik teha tõrje.
Läänemaal vajavad põldoa ja põldherne põllud kärsakatõrjet, samal ajal kui talinisul on mitmes maakonnas leitud jahukastet ning talirapsil Tartumaal ja Põlvamaal kõdra-peitkärsaka oht. Taliodra põldudel Rapla- ja Järvamaal on levimas lehelaiksused, mistõttu soovitatakse valmistuda tõrjeks.
Taliteraviljad ja -raps arenevad hästi, kuid ilmastikuolud mõjutavad nii haiguste kui kahjurite levikut – möödunud on alles esimesed soojad päevad ning kahjurite levik pole veel väga laialdane.
Väiketalud ja traditsiooniline loomapidamine vähenevad üle Euroopa kiiresti, kuna konkureerivad tööstusliku põllumajanduse ja globaalse turuga. Samal ajal on Euroopa Liit võtnud suuna liikuda 2030. aastaks säästvamate, agroökoloogiliste põllumajandustavade poole. Värske Eesti uuring toob esile, et kariloomakasvatuse jätkamise ja alustamise taga ei ole ainult majanduslikud kaalutlused: väga tugevalt mõjutavad otsuseid ka maastikutunnetus, kohasuhe ning isiklik heaolu.
Andmepõhine põllumajandus ei tähenda enam üksikuid katsetusi, vaid järjest enam igapäevast tööriista. Sensorid, droonid ja tehisintellekt ei asenda põllumehe kogemust, vaid pakuvad objektiivset infot paremate otsuste tegemiseks.
Pärnumaal asuv Tamme talu ürdiaed on ideaalne näide sellest, kuidas oma unistusi ellu viia. Kõik sai alguse 2001. aastal, kui perenaine Heli Viedehof Räpina Aianduskoolis õppides ühe tillukese basiilikutaime maha pani. Tänaseks on Tamme talu ürdiaias kasvamas üle 500 eriilmelise maitse-, lõhna- ja ravimtaime.
