Eesti piimandus unistab miljonist tonnist

Eesti piimandus unistab miljonist tonnist

Eesti piimatoodang võiks kolmandiku võrra kasvada ja olla aastas miljon tonni, leiti mai algul vastuvõetud piimandusstrateegias.

Sellisele seisukohale jõudsid ühiselt põllumajandusministeerium ning piimatootjate ja -töötlejate esindajad.

«Tegemist on unistuste eesmärgiga. Samas kui kõrgeid ja julgeid sihte ei püstita, ei ole võimalik neid ka saavutada,» tõdes põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder.

Nõukogude aja vigu ei tohi korrata

Tarvastu vallas asuva 370 lüpsilehma pidava osaühingu Karpo juhataja Kalev Nurk arvas, et püstitatud miljonieesmärk on õige. «Vaadates meie kliimat ja arvestades võimalusega soostunud maid kasutusele võtta, on piimakarja edendamine Eesti potentsiaali ärakasutamiseks parim lahendus. Mujal maailmas läheb veega seis järjest hapumaks, seega peaks meil perspektiivi olema,» tõdes ta.

Saimre talul on lüpsilehmi 500 ringis. Ettevõtte juhataja Toivo Teng tõdes, et meie laiuskraadil on kõige mõistlikum pidada just lehmi. «Paraku on praegu viimase poolteise aasta tulude rea ees miinusmärk,» nentis ta. «Seda, mis tulevik toob, ette näha ei saa.»

Abja lähistel asuv 80 lehmaga Pajumäe talu toodab mahepiima. Talu peremees Arvo Veidenberg ütles, et piimatoodangu suurendamine võib Eestis tõepoolest kõne alla tulla. Samas rõhutas ta, et põllumajanduse intensiivistamine kätkeb riske loodusele ja inimeste tervisele.

«Vene aja lõpul tehti intensiivse põllumajanduse ehk liigse väetamise ja mürkidega loodusele päris palju kahju. Nüüd on teadmisi rohkem, loodan, et põllumajandust suudetakse mõistlikumalt edendada. Neid vigu, mis tollal tehti, ei tasu korrata. Ka Euroopast võib leida halbu näiteid,» rääkis ta.

Pilk kaugemate maade poole

Minister Helir-Valdor Seeder leidis, et piimatoodangu kasv saab tulla vaid uute välisturgude leidmise ja olemasolevate laiendamise kaudu. «Eesti piim on kvaliteetne ja juba praegu toodame seda ligi 60 protsenti rohkem, kui ise tarbime. Riigisisest piimatarbimist ei saa me kuigi palju suurendada,» lausus Seeder.

Ministri sõnul soovitakse suurendada kõrge lisandväärtusega piimatoodete, näiteks juustude, võide, jogurtite, jäätiste ja hapupiimatoodete eksporti. Eestis toodeti eelmisel aastal piima ligikaudu 695 000 tonni ja see number on püsinud stabiilsena alates 2009. aastast. Põllumajandussaadused moodustavad kogu Eesti kaupade ekspordist ligi 8,4 protsenti ja piimatooted omakorda sellest peaaegu 17 protsenti.

Põllumajandusministri tõdemust mööda on Eesti traditsiooniliselt müünud oma kaupu peamiselt Venemaale, Lätti ja Leetu, mõnevõrra ka Soome, Saksamaale ja mujale Lääne-Euroopasse. Hea turg võiks tema arvates peituda Ukrainas, kus praegu on siiski ostuvõime liiga väike.

«Hiljuti käisin Kasahstanis ja seal tuntakse meie piimatoodete vastu suurt huvi,» lisas ta. Samuti võiks Seedri arvates vaadata Aasia poole ning võtta tugevama positsiooni Euroopa Liidu siseturul.

Kvoodid siinseid tootjaid takistanud pole

«Viimastel aastatel on piimatootmine teinud läbi suure arengu, nüüd seisab ees piimatööstuse arendamine. Toorpiima väärindab ja seejärel müüb ikkagi tööstus,» ütles Helir-
Valdor Seeder.

Ministri andmetel oli nõukogude aja lõpul põllumajandustoodang, sealhulgas piimatoodang Eestis kaks korda suurem kui praegu.

Seega võiks toota kolm-neli korda rohkem. Ainus küsimus on, kuhu müüa. Ministri sõnutsi oli toona põllumajandussektoris hõivatud 140 000 inimest, nüüd aga kõigest 20 000. Saaduste kvaliteet ja tootmise efektiivsus on kõvasti paranenud.

Statistikaameti andmetel oli mullu 31. detsembril Eestis 95 500 piimalehma, varasema aastaga võrreldes üks protsent vähem.

Piimalehmade arv on alates 2009. aastast püsinud alla 100 000, samas kui keskmine piimatoodang lehma kohta on viimase kümne aasta jooksul igal aastal suurenenud. 2011. aastal oli see 7136 kilogrammi, 115 kilogrammi enam kui aasta varem.

Seeder ütles, et kuigi Euroopa Liidu riikidele on kehtestatud piimatootmiskvoodid, ei ole see ühelgi aastal Eesti tootjaid tagasi hoidnud — lubatud 700 000 tonni ei ole veel täis saadud. 2015. aastal kaovad piimakvoodid Euroopa Liidust sootuks.

Egon Valdaru, Sakala

2012-06-06T10:00:00+00:00 Kolmapäev, 6. juuni, 2012|Uudised|