Eesti Põllumeeste Keskliidu konverents tõi kokku üle 200 põllumehe

Eesti Põllumeeste Keskliidu konverents tõi kokku üle 200 põllumehe

Eesti Põllumeeste Keskliidule on saanud traditsiooniks korraldada vähemalt üks konverents aastas. Konverentsil arutatakse tavaliselt just sel hetkel palavatel teemadel, mille puhul jääb väheks tüüplahendustest ja vajatakse veidike loovamat lähenemist.

Tänavune konverents oli 17. oktoobril Järvakandi kultuurihallis ning kandis nime „Põllumajandus suure poliitika tõmbetuules".

Tavaliselt on konverentsi peetud linnades, aga sel aastal otsustati maakoha kasuks. „Vähem rikutud ja rohkem väärt,“ ütles Eesti Põllumeeste Keskliidu president Juhan Särgava. Järvakandi on industriaalne linnake maapiirkonnas, millel on arengulootust. Lisaks on see mugavalt võrdlemisi keset Eestit ja seal on piisavalt suur saal. Särgava sõnul suutis ka Järvakandi vallavanem Mart Järvik maaelu asjadest huvitatud mulje jätta. Konverents oli suunatud eelkõige neile põllumeestele, kes tegutsevad tootmises ning soovivad vaatamata kõigele eesootavale ka jätkata. Konverentsi teemad oli jagatud kolmeks.

Esimene osa pühendati poliitikale, mis puudutas Venemaa embargot. Räägiti ka Euroopa Liidu ja Eesti võimalikest abipakettidest seoses nimetatud kaubanduspiiranguga. Siiani on abipakettidest vaid räägitud, konkreetsete numbriteni veel jõutud ei ole. Just sel teemal esines konverentsil põllumajandusminister Ivari Padar.

Särgava kommenteeris, et põllumajandusminister on praegu kahtlemata keerulises olukorras. „Väliste liigutuste järgi tundub, et ta tahab teha endast parima. See, mis vähegi saadavale tuleb, antakse kiiresti võimaliku väikesegi abina tootjatele,“ ütles Särgava.

Eesti Konjunktuuriinstituudi direktor Marje Josing näitas omakorda tabeleid, kui suurtes mahtudes müük Venemaale on käinud. Ühtlasi näitas ta ka, kui palju on juustu, võid ja teisi piimatooteid, mis ootavad müümist. Arvud on hämmastavalt suured ning varud aina kasvavad.

„Me liigume kriisi suunas,“ ütles Särgava. Kuigi oodatakse imelahendusi Aafrika, Jaapani või Hiina näol, ei ole need reaalsuses kiired tulema.

Teine osa hõlmas keskkonda. Keskkonnatasud tõusevad aastas keskmiselt 3-5%. Selline on valitsuse strateegiline arenguplaan. Andmaks järele tööjõu maksustamises, soovitakse aina enam maksustada keskkonnaressursside tarbimist. Meetmed, mida keskkonnaministeerium kavatseb rakendada, nõrgendavad aga paraku põllumeeste konkurentsivõimet.

Keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannuse esinemise põhjal tõdes Särgava, et tervet rida ettepanekuid on kuulda võetud. Erinevates valdkondades on antud soovitud leevendusi. Sellega ei ole aga töö kindlasti lõppenud ja arutelu saab palav olema. Särgava sõnul ootab ees tõsine diskussioon näiteks ülejäänud Lääne-Euroopaga võrreldes eriliselt karmi sõnniku fosforinormi üle.

Viimane osa konverentsist pühendati maale. Ühelt poolt lükati ümber arvamus, nagu maid ostaksid segastel asjaoludel kokku jõukad välismaalased. Maa-ameti peadirektori kohusetäitja Raivo Vallner rääkis, et kogu maade müügiga seonduv info on avalikult kättesaadav ja eelnimetatud juhtumeid on suhteliselt vähe.

Päevakorras oli ka väärtusliku põllumaa ehituste alla andmine. Põllumajandusministeeriumi asekantsler Illar Lemetti rääkis eelnõust, mille abil väärtuslike põllumaade müüki pidurdada ja takistada püütakse. Protsess tehakse võimalikult keeruliseks ja maa müük peab olema väga hästi põhjendatud.

Olulisena tahtis Särgava välja tuua asjaolu, et järgmisel aastal jäävad põllumehed ilma Euroopa Liidu põllumajandus-toetuste juurdemaksest ehk top-up’ist.

„Põllumajandustoetus ei ole sandiabi,“ ütles Särgava. See on maaelu ökonoomilise külje juurde kuuluv investeering. Särgava leiab, et selle investeeringu maht näitab selgelt, kui tõsiselt riik maaelu tegevusi võtab. „Üks asi on sõnad, mida riigiesindajad maaelust räägivad selleks, et hääli saada. Teine asi on konkreetne panustamine,“ ütles ta.

Järvakandi kultuurihalli tuli kokku üle 200 põllumehe. Võrdlemisi täbaras olukorras olevatele põllumeestele oli konverentsi suurim väärtus tunne, et ei olda üksi. Teiselt poolt saadi ka selgust, mille peale on loota ja mille peale mitte. Oma alade tippspetsialistide suu läbi saadi tõest infot praeguse olukorra kohta. Särgava sõnul oli samavõrra oluline ka info, milliste abinõude peale esialgu loota ei tasu. Mees leiab, et kõige raskem on just olukord, kus loodetakse valedele asjadele. 

Katri Reinsalu, 22.10.2014, Raplamaa Sõnumid, lk 3. 

 

2014-10-22T10:00:00+00:00 Kolmapäev, 22. oktoober, 2014|Uudised|