Eesti mesi ja meetooted on jätkuvalt tervislikud ja kvaliteetsed, kuigi pooltes maakondades on üksikutes mesilasperedes avastatud ohtlikku haigust. Mesinike hinnangul on aga Eestis puudus mesilasi tundvatest veterinaaridest ning maaelu arengukavasse tuleks lisada mesinduse toetusvõimalused.
Eesti mesi on nii kvaliteetne ja hinnatud, et seda eksporditakse paljudesse kaugetesse riikidesse Hiinani välja. Tänasel meefestivalil degusteeriti tooteid, mille valmistamisel on kasutatud mett, vahendas "Aktuaalne kaamera".
"Kõik toidud sisaldavad mett – nii liha, kala, aedvili ja ka küpsetised," selgitas Polli keraamika- ja käsitöökoja liige Siina Taal.
Ometi on mesinikud mures, sest ohtlik mesilashaigus – ameerika haudmemädanik – on levimas. Inimestele see ohtlik pole ja seega mee tarbimist ei tohiks see mõjutada, kuid mesilaspered võivad surra.
Eestis on praegu 36 haigestunud mesilasperet pooltes maakondades, enam Hiiu-, Valga- ja Tartumaal. Paraku on veterinaaridest mesinikele vähe kasu.
"Riigi tasandil tuleks väga kiiresti ja operatiivselt ette valmistada üks seltskond loomaarste, kes tunnevad mesindust ja julgevad mesilasse tulla. Praegu on neid mesindust tundvaid vetarste Eesti vabariigi peale nii vähe, et neid saab ühe käe sõrmedel kokku lugeda," rääkis meefestivali korraldaja Antu Rohtla, kelle sõnul ei julge veterinaarid enamasti mesilasse minna.
Eestis pole ka usaldusväärset mesilasperede registrit – erinevad ametkonnad pakuvad perede arvuks 24 000 kuni 43 000.
Nüüd tuleb valida – kas kasutada antibiootikume, tarud ja inventar desinfitseerida või siis valida äärmuslikum võimalus – hävitamine. Riik on valmis kahjusid hüvitama.
"Seda haigust on võimalik tuvastada ka aasta-paar varem, enne kui ta pole veel nii kaugele arenenud, et ta kujutab ohtu mesilasperedele ja laiemale levikule. Aga see eeldab väga head teadlikkust mesinikult ja väga head teadmist veterinaarinspektoreilt. Paraku pole meie veterinaarteenistuste pädevus veterinaarhaiguste tundmisel ülemäära suur. Nii et siin me kindlasti peame oma vetsüsteemi koolitama," rääkis põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder.
Just kiire tegutsemine aitas Eestil pääseda mullu levinud viljapuu bakterpõletikust, millest näiteks Lätis pole lahti saadud.
Ragnar Kond, Viljandimaa
ERR Uudised, 07.09.2013
